marionettvalitsusega. ümberkorraldusi, suhted vietkongideks. P-Vietnami järelvalve. Ülestõuse ei Lääne-Berliin oli USAga halvenesid. küll pommitati, kuid toimunud, kommunistliku kujunenud demokraatlike Washington katkestas maavägedega sisse ei partei asustusi ei rünnatud. vabaduste ja Havannaga diplomaatilised tungitud. Dubceki reformikava turumajanduse saareks suhted ja kuulutas välja Sõda muutus järjest sisendas lootusi ja 1968. a keset Ida-Saksamaad. majandusblokaadi. verisemaks ja sündmusi hakati kutsuma 13.augustil rajasid Hrustsov paigaldas ulatuslikumaks, sest Praha kevadeks.
Nende lahkumise järel langes Lõuna-Vietnami reziim ja kommunistid haarasid võimu. USA põhjendas sõjas osalemist nn Eisenhoweri doominoteooriaga: ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise NSVL-i mõjusfääri. 1968 toimus järjekordne Nõukogude tankide demonstratsioon, mida tuntakse kui Praha kevadet. Revolutsiooni ennetamiseks saadeti need Tsehhoslovakkiasse. Põhjus oli jälle reformides, mis kuulutati välja uue parteijuhi Dubceki poolt. Reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus NSVL-i juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud, NSVL-i väed tagandasid rahumeelselt sealse parteijuhtkonna ning reformid lõpetati. Seega mõledi välja Breznevi doktriin, mis võeti vastu eesmärgiga õigustada sissetungi Tsehhoslovakkiasse
valgusid. 1961 otsustas Hrustsov "värava" sulgeda. 13. aug rajsid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Müürist sai Külma sõja sümbol. Praha kevad Inim.... sotsialismi rajamine - (Alexander Dubcek) see tähendas, et sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid: väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. Ülestõusu ei toimunud, kommunistliku partei asutusi ei rünnatud. Dubceki refotmikava sisendas lootusi ja 1968 a. sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. Moskva otsustas tsehhide-slovakkide eksperimendid jõuga lõpetada, NSVL ei meeldinud, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda mida tahab. Breznevi doktriin - sõjavägede teelesaatmise puhul kuulutas Leonid Breznev, et NSVL on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi (st nõukogulikku reziimi) kõikjal ja et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus
N. Hrustsov alternatiivi pole ja NSV Liidus algas suleperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. A. Novotny Tsehhoslovakkia juht 1953-1968. Stalinismi järgija. Praha kevade ajal (1968) lühikest aega kohaliku kompartei juht, liberaliseeris Tsehhoslovakkiat 5-21 august, A. Dubcek kuni VLO liikmesriigid sisse tungisid. G. Husak Kommunist, Tsehhoslovakkia president 1975-1989. Tühistas peaaegu kõik Dubceki reformid. Y. Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) liider G. Bush Bush senior, USA president 89-93 Viimane NSVL juht 1985-1991 (1990-1991 tuntud ka kui president). Perestroika ja glasnost. Parandas suhteid M. Gorbatsov oluliselt läänemaailmaga. B. Jeltsin Vene Föderatsiooni 1. president aastatel 1991-1999. Pol Poth Kambodza revolutsionäär, diktaator, massimõrvar L. Breznev NSVL juht 1964-1982. Suured repressioonid (?), stagna-aeg.
või vasakpoolsete sissirühmituste toetamine Ladina-Ameerikas). Tsehhoslovakkia sündmused 1968 ja selle mõju maailmas. Sai alguse üliõpilasliikumisest ja haritlastest. 1968 asendati seal senine kompartei liider uuega Dubcek. Presidendiks sai Svoboda. Alustati reformide programmiga, mille eesmärgiks oli rajada inimnäoline sotsialism. Tsehhoslovakkia oli idaploki kõige tugevam riik, nende iseteadvus oli kõige tugevam. Dubceki uus programm nägi ette, et Kompartei ei dikteeri enam riigi poliitikat, tööstus tuleb detsentraliseerida, põllumajanduses kollektiviseerimise asemel luua kooperatiivid ehk ühistud. Ametiühingutele anda tegelik võim, arendada kaubandust lääneriikidega. Tsehhoslovakkia avas piiri Lääne-Saksamaaga. Sõna- ja pressivabadus. Ärgitati inimesi valitsust ja muid eluvaldkondi kritiseerima. Et venelasi eemal hoida kinnitati, et ei astuta välja Varssavi paktist, Augustis 1968 otsustas
Pigem oli tegemist ühe poole (NSVL) võiduga. NSVL kasutas paranenud suhteid oma positsiooni tugevdamiseks 3. maailmas ning võidurelvastumises 6.Kuidas asusid lääneriigid normaliseerima suhteid sotsialistlike riikidega? Sõlmiti rahuleppeid sotsialistlike riikidega, allkirjastati koostöölepinguid majandus- ja kultuurivallas, kaubavahetuse edendamine, tunnustati sotsialistlikke riike 7.Kuidas toimus pingelõdvendamine? Kõik toimus vägivallatult. See andis lootust rahvale ning Dubceki reforme nimetati Praha kevadeks. 8.Seletage Helsingi leppe kolme osa olulisust külma sõja kontekstis. a) riigi piiride vääramatus- ka Külma sõja lõppedes on alles sama suured territoriaalsed alad b)maa,teadus,tehnika alane koostöö riikide olid omavahel mitte sõjalistes sidemetes. Põhjus paremateks riikidevahelisteks koostöödeks c)koostöö humanitaarvallas 9.Kas Helsingi lepped olid NSV Liidu võit või kaotus? Põhjendage oma seisukohta.
tõetas Põhi ning see läks väga veriseks. Maailm nõudis sõja lõpeta,ost ja 1973 sõlmiti tänu Nixonile Pariisi rahuleping. Kodusõda kestis edasi ja 1975 liideti lõuna põhjaga ning kehtestati kommunism. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Praha kevad võimule tuli Dubcek, kes kehtestas omanäolise sotsialismi, millele lisas turumajanduslikke elemente, näiteks väikeettevõtlus, tsensuuri kaotamine jne. Kõik toimus vägivallatult. See andis lootust rahvale ning Dubceki reforme nimetati Praha kevadeks. Aga NSV Liidule see ei meeldinud ning Tsehhoslovakkia eksperimendid lõpetati jõuga ning Breznev kehtestas ruttu ka Breznevi doktriini, mis tähendas, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal. Prahasse sisenesid tankid. 1970te algus Pingelõdvendus (détente) lääs mõistis, et jõud ei käi NSV Liidust üle ja üritati omavahel suhteid parandada. Olulised lepped sõlmiti USA ja NSVL vahel. 1972
Benelux- Belgia, Hollandi ja Luxemburgi ühine nimetus. Mitteühinemisliikumine- 3.nda maailma riigid, kes ei soovinud endale pooli valida, algatasid selle liikumise, kuid rohkem olid nad meelestatud lääne vastu. Finlandiseerumine- Soome välispoliitiline suund, tahtis olla NL-iga heades suhetes, et kindlustada Soome iseseisvus. Hoiduti koostööst läänega, kehtis mõningane tsensuur riigis, et vältida NL-i pahameelt. Praha kevad- Tsehhoslovaki A.Dubceki liberaliseerimisprotsess, alustas reforme, et kehtestada kultuuri- ja isikuvabadusi. Selle peatasid lõpuks NL ja VLO. (1968). Inimnäoline sotsialism- Dubceki poliitika, mis soovis uusi reforme ja vabadusi. Ühiskonna liberaliseerimine- kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine, seda alustas I.Nagy Ungaris. Raudne eesriie- NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala, sulges selleks piiri
Seepärast sunniti teda tagasi astuma ja partei uus juhtkond kuulutas välja uue nn inimnäolise sotsialismi kursi.See tähendas, et sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kui neile lisati mõningad turumajanduse elemendid, nt väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Ülestõusu ei toimunudki, kommunistliku partei asutusi ei rünnatud. Kõik vastas 1960 aastate vägivallatule ja optimistlikule vaimsusele. Dubceki reformikava sisendas lootusi ja 1968. aastal toimunud hakati kutsuma praha kevadeks. NSV Liidu juhtkond ei saanud aga kuidagi lubada, et tema võimalus asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja õelda mida tahab. moskvas saadi aru et väitku tsehhid ükskõik mida, tsensuuri ja ideoloogilise järelevalve kaotamine viiks lõppkokkuvõttes nõudmiseni lahti õelda kui mitte sotsialismist siis nsv l liidu ülemvõimust. NLKP kõrgem juhtkond otsustas
eelistatud seisundi NLis. 15. Tsehhoslovakkia sündmused 1968 ja selle mõju maailmas. Sai alguse üliõpilasliikumisest ja haritlastest. 1968 asendati seal senine kompartei liider uuega Dubcek. Presidendiks sai Svoboda. Alustati reformide programmiga, mille eesmärgiks oli rajada inimnäoline sotsialism. Tsehhoslovakkia oli idaploki kõige tugevam riik, nende iseteadvus oli kõige tugevam. Dubceki uus programm nägi ette, et Kompartei ei dikteeri enam riigi poliitikat, tööstus tuleb detsentraliseerida, põllumajanduses kollektiviseerimise asemel luua kooperatiivid ehk ühistud. Ametiühingutele anda tegelik võim, arendada kaubandust lääneriikidega. Tsehhoslovakkia avas piiri Lääne-Saksamaaga. Sõna- ja pressivabadus. Ärgitati inimesi valitsust ja muid eluvaldkondi kritiseerima.
partei esimese sekretäri ja ühtlasi riigi presidendi A. Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma ja partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis A. Dubcek, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise. Sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid, nt väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Ülestõusu ei toimunud. Kõik vastas 1960 aastate vägivallatule ja optimistlikule vaimsusele. Dubceki reformikava sisendas lootusi ja 1968 a sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. 9. Eluolu ja kultuur I pääses liikvele seisukoht, et nüüd on võimalik luua uus ja stabiiline maailm. Läänemaailma liidri koha oli hõivanud USA, kelle abil Euroopa hakkas üsna kiiresti tuhast tõusma. Saksamaa abitsioonid olid minema pühitud, Euroopale kergenduseks. Optimistlikud meeleolud. Majanduslikult oli olukord siiski raske. Kohe pärast sõda hakati
Heaoluühiskond-sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv Suur ühiskond-võrratu ühiskond Massikultuur-püüti olla nii nagu teised Põlvkondade konflikt-noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhim.,eesm.,rõivamoed,viisakusreeglid Gaulle'istid-de Gaulle'i partei Liit Uue Vabariigi Eest Eu.Maj.ühendus-ühisturg Sula-Stalini surmajärgne periood Seitseaastak-1959-1965 Vietkongid-punapartisanid Praha kevad-1968.aasta sündmused, (Dubceki reformikava) Kolmas Maailm-riigid, mis püüdsid ennast mitte siduda USA ja NSVL'iga; hiljem kõik maj.maha jäänud riigid. Tribalism-hõimusuhete eelisarvestamist ametikohtade määramisel Abiprogramm-üritas Ladina-Am maades edendada mitmekesisemat majandust Noored vihased mehed-uus kirjanduslik liikumine/vool Küberneetika-tegeleb juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega Strukturaalne antropoloogia-kõikide kultuuride aluseks on teatavate vastandpaaride süsteemid
Liidu suhetes. Tagajärjed: 1. Moskva oli kohustatud oma raketid ära viima. 2. USA lubas Castro võimule jätta. 3. USA sõjalaevad lõpetasid karantiini ehk blokaadi ümber Kuuba saare. Tsehhoslovakkia kriis (1968) Osapooled: Tsehhoslovakkia (Dubcek) <> N.Liit (L. Breznev) Põhjused: 1. 1968.a. kevadel oli partei liidriks saanud reformimeelne Dubcek, kes alustas reformi eesmärgiga rajada nn inimnäoline sotsialism. 2. Moskva kartus, et Dubceki reformide kava e. Praha Kevad võib käivitada ahelreaktsiooni teistes NL-i satelliitriikides eesmärgiga väljuda Moskva ülemvõimu alt. Tagajärjed: 1. Augustis 1968 tungisid VLO väed Tsehhoslovakkiasse ja surusid Praha Kevade veriselt maha. 2. Dubcek tagandati ja Tsehhoslovakkia allutati taas Moskva võimu alla. 3. Breznev sõnastas oma doktriini: NSV Liidul on õigus/kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal, sh relvadega
annaabi.ee 
