Tema tõekspidamisi arendasid hiljem edasi Anton Bruckner ja Max reger ning sealt edasi Paul Hindemith. Ennenägematud olid Richard Wagneri ooperid. Tema põhimõtteid arendasid hilejm edasi Richard Strauss ja Gustav Mahler.Gustav Mahleri looming jaotub kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Väljapaistval kohal maailma sümfoonias on monumentaalne , 1970. Aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. Tema sümfooniad ketsavad kuni poolteist tundi. Richard Straussi varajane looming sarnaneb varasemate muusikaloojate loomingule. Programmilise muusika rajajaks peetakse Hector Berliozi. Straussi helilooming hõlmab peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. Ajapikku muutusid helilooja poeemid arendatumaks ja pikemaks. Ooperimaailmas tekitas tõelise tormi Straussi ooper ,,Salome" .
Ta kirjutas ka sümfooniaid. 6. Kaheksas sümfoonia on ettekandekoosseisult grandioosne: 5-kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks.Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn, teine osa tugineb Goethe ’’Fausti’’ II osa lõpustseenile. 7. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. 8. Programmiline muusika on muusika, mis püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirja kajastuvat süžeed või filosoofilist ideed. 9. Straussi helilooming hõlmab peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. 10. ’’Salome’’ aluseks on Oscar Wilde samanimeline draama. See teos põhjustas ooperimaailmas tõelise tormi. Ooperi sümfonism ja orkestrikäsitlus pärineb hilisromantismist, kuid süžeest
aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5- kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn ,,Veni creator spiritus", teine osa tugineb Goethe ,,Fausti" II osa lõpustseenile. 7. Mahleri teostele on iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. 8. Programmiline muusika püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirjas kajastuvat süzeed või filosoofilist ideed. 9. R. Strauss kirjutas peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. 10. Straussi ooper ,,Salome" saavutas eriti suure kuulsuse seetõttu, et teos on kirjutatud Oscar Wilde´i samanimelise romaani järgi. Lisaks, ooperi
Hilisromantism sisendab sügavat lootusetusetunnet ja süngust. Richard Straussi loomingus on tugevad Wagneri mõjud. Pôhilise jäljed jätnud sümfooniliste Poeemide läbi: ,,Till Eulenspiegel", ,,Don Juan" ja 1905 kirjutas praegu väga tuntud ooperi ,,Solome". Strauss jätkab kahe romantiku, Brahmsi ja Wragneri, liini. Orkestrikäsitluses taotletakse kõla jõudu ja erinevaid kõla värve. Kohati suurendati orkestri koosseisu. Väga oluliseks kujunesid vaskpillid ja dramaturgilised kontrastid. Strauss armastas programmilist muusikat. Ta eelistas zanrites sümfooniat, sümfoonilisi poeemi ja oopereid. Strauss on kirjutanud: · 17 ooperit (kuid "Ariadne Naxoselt" kahes versioonis), tähtsamad "Salome", "Elektra" · 2 balletti · 8 sümfoonilist poeemi · 2 sümfooniat (sisuliselt samuti sümfoonilised poeemid) + üks noorpõlvesümfoonia · Väikevorme orkestrile, kammermuusikat jne Straussi loomingust:
Richard Strauss suri 8.septembril 1949 pärast südameatakki ja 6-nädalast haigust, olles 85. aastane. Looming Richard Straussi loomingus on tugevad Wagneri mõjud. Põhilise jäljed jätnud sümfooniliste poeemide läbi: „Till Eulenspiegel“, „Don Juan“ ja 1905 kirjutas praegu väga tuntud ooperi „Solome“. Orkestrikäsitluses taotletakse kõla jõudu ja erinevaid kõlavärve. Kohati suurendati orkestrikoosseisu. Väga oluliseks kujunesid vaskpillid ja dramaturgilised kontrastid. Strauss armastas programmilist muusikat. Ta eelistas zanrites sümfooniat, sümfoonilisi poeemi ja oopereid. Strauss on kirjutanud: • 17 ooperit • 2 balletti • 8 sümfoonilist poeemi • 2 sümfooniat • Väikevorme orkestrile ning kammermuusikat Straussi loomingust: • Varane looming mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võtnud eeskuju Lisztist ja Wagnerist • Kaldub oma helikeeles monumentaalsusesse, kasutab
samanimeline komöödia, mille keiser oli kuulutanud pollitiselt skandaalseks ja keelanud (kuna naerualuseks oli aadlik). See oli Mozarti esimene koostöö klassitsismiajastu väljapaistvaima libretsisti Lorenzo Da Pontega. Tema libretod lähendasid ooperit valgustusajastu kodanlikule draamale, tema tekste iseloomustab suur musikaalsus ja dramaatiline teravus. Mozart ja Da Ponte tegid tihedat koostööd, kusjuures paljud dramaturgilised ideed tulid kindlasti heliloojalt. Neljavaatuseline ,,Figaro pulm" on koomilise ooperi kohtaebatavaliselt ulatuslik teos, kes peamiseks pole suured soolonumbrid, vaid pingestatud ansamblistseenid. Ilmselt ei huvitanud Mozartit komöödia poliitiline teravus (teener Figaro vastandamine aadlikust isandale), vaid kahe tugeva isiksuse ja võrdväärse baritonirolli- krahv Almaviva ja Figaro- kõrvutamine inimlikus armastusdraamas. Ooperis on palju situatsioonikoomikat, pole aga isanda
Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke, kuivõrd inimeste endi põhilisi pahesid. Strindbergi näidendid juhatasid sisse uue, novaatorliku draama sünni Euroopas. Neis põimusid kunstitervikuks naturalismi dramaturgilised põhimõtted ning autori enda psühholoogiakontseptsioonid. Henrik Ibsen (1828 1906) H. Ibsen sündis Lõuna- Norra rannalinnas Skienis kaupmehe peres. Kuni 15. eluaastani õppis kodulinnas, kuid pärast isa pankrotistumist tuli hakata ise leiba teenima. Alustanud Grimstadis apteekriõpilasena, jätkas iseseisvalt õpinguid, et pääseda ülikooli. Aja jooksul mõistis, et ta tõeline kutsumus on dramaturgia. 1850
komöödiad, mis ei rahuldanud nõudlikku vaatajat. Sündis draamatekstideta realistlik teater. Süzeed ja teemad, mis olid kirjanduses tuntud, tõid teatrisse rohkem rahvast. Enne 1930ndaid mängiti Eestis dramatiseeringutest lastelavastusi, kuni Raudsepp kirjutas ,,Mikumärdi" ehk groteskse, ent koomilise näidendi, siis algas buum. 20.saj keskpaiga dramatiseeringus domineerib alusteose tähendussisu avamine, rakendatakse montaazi ja teatraalselt kujundikeelt. Dramaturgilised lavalised kompositsioonid: - Kirjanikukesksed 1 autori eri tekstidest - Teosekesksed tuum on 1 tekst, millele lisatakse muid tekste, võimendamaks ja tõlgendamaks teose mõttesisu - Selge dominandita kompositsioon koostatud vabalt valitud tekstidest, mida integreerib koostaja kontseptsioon Draamateksti osad: Dialoog tegelaskõne, millele lisanduvad paralingvistilised märgid: intonatsioon, hääle tugevus, tempo, individuaalsus
See oli I koostöö klassitsismiajastu väljapaistvaima libretisti Lorenzo Da Pontega, kellest sai Viinis õukonnaluuletaja pärast seda, kui ta oli Itaalias jäänud poliitiliste vaadete pärast teoloogiaprofessori kohast ilma ja Veneetsiast välja saadetud. Da Ponte libretod lähendasid ooperit valgusajastu kodanlikule draamale. Libretosid iseloomustab suur muusikaalsus ja dramaatiline teravus. Mozart ja Da Ponte tegid tihedat koostööd, kusjuures paljud dramaturgilised ideed tulid kindlasti heliloojalt. Juba järgmisel aastal 1787. sündis Mozarti ja Da Ponte koostööst teine geniaalne ooper "Don Gionvanni" dramma giacoso. Esitati 1787 Prahas. Mozarti viimane teos Lorenzo da Ponte lebretole oli "Cosi fan tutte" [nii teevad kõik naised] dramma giacoso. 1790. etendus Viinis. 10. Võluflööt suur ooper (grosse Oper), libreto Schikaneder, 30. september 1791, Schikanederi teatris Viinis. VÕIMALIKUD EKSAMIKÜSIMUSED:
Ta teostel oli erakordne menu: 24 korda sai ta võistlustel esimese auhinna ega jäänud kordagi viimasele kohale. Meieni on jõudnud terviklikult 7 tragöödiat. Kolmas suur atika traagik Euripides (480-406) kujutas inimesi niisugustena, nagu nad on. Tema tragöödiate mütoloogiline süzee oli vaid väliseks vormiks. Euripidese tähelepanu oli pööratud inimloomuse avamisele, tunnete ja kirgede näitamisele. Tema menu oli kõikuv. Euripidese tragöödiate ideeline sisu ja dramaturgilised uuendused leidsid Ateena konservatiivseis ringkondades teravat hukkamõistu ja olid pilkeobjektiks 5. saj. lõpu komöödias, hiljem ta populaarsus uuesti tõusis. Euripidese teostes käsitleti väga mitmesuguseid kreeka ühiskonda huvitavaid probleeme, esitati ja arutati uusi teooriaid. Antiikaja kriitika nimetas teda filosoofiks näitelaval. Tema kirjutatud 92 näidendist on meieni jõudnud 18. Euripidese võimsaim tragöödia on "Medeia", milles ta meisterlikult kujutab võimsast kirest
annaabi.ee 
