· ,,Aadama mäng" on kolmeosaline müsteerium, mis põhineb järgnevatel legendidel: · Aadama ja Eeva pattulangemine ning nende paradiisist väljaajamine; · Kaini vennatapp; · Üheteistkümne prohveti ettekuulutus Kristuse sünnist. "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) · Anonüümne müsteerium ,,Aadama mäng" sobib keskaegset liturgilist draamat esindama, kuna: · põhineb piiblil; · on müsteerium ehk keskaegne piibliaineline etendus; · näitab draamateksti hetkel, kui see eraldus missast; · käsitleb feodaalühiskonna suhteid. Tegelased Aadam Näidend Eeva jutustab Aadama ja Jumal Eeva ning Kaini ja A Saatan abeli loo. Aabel Kain Aabraham Mooses Aaron Taavet Saalomon Piileam Habakuk Jeremija Jesaja Juut Michelangelo. Detail Sixtuse kabelifreskost. Lucas Cranach vanem. "Aadam ja Eeva" Kain Aabelit tapmas. Pilt 15. sajandi (1513) käsikirjast. Etendus
Draamapedagoogika Draamapedagoogika võimalused esteetilise ja eetilise kasvatuse protsessis. · Draama kui mäng mängust ei saa üksinda naudingut, mänguks on vaja seltskonda. Kedagi ei saa sundinda mängima, mängivad need kes tahavad mängida. Mängu ajal on oluline see, et kõik saaksid aru, et tegmist on mäng (siis on mäng kui kõik saavad aru). · Draama kui kunst · Draama kui õppimine kui pärast tehtud asju analüüsida. · Draama kui kasvatusprotsess Õpilase rollid draamaõpetuses · kunstnik · kriitik · uurija Draama sünnib nii, et loome fiktiivse maailma. See on kokkuleppeline ühistegevus, mille kokkuleppelised elemendid on: ruum, aeg, reeglid, rollid, lugu. Draama on lugude jutustamine kõikvõimalikel viisidel. Muinasjutud on olulised, sest need lubavad lapsel mõista, et elu on tervik, narratiiv. Minu elu on ka lugu. ,,Inimene on valmis kannatama...
Pekingi ooper – ühendab tantsu, laulu, miimi ja akrobaatikat Mimesis – jäljendus Dramaatika –üks kirjanduse kolmest põhiliigist, põhineb dialoogil ja tegevusel, autori kohalolu varjatud, tegelased pöörduvad otse vaataja poole Draama – dramaatika üks žanr Dramaturgia – draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina Dramatiseering – eepilise teose töötlus draamavormi, näidendiks Draamateksti põhitunnused: 1.Dialoogilisus – teksti põhiosa moodustab tegelaskõne 2. Tegevuslikkus – sisemine struktuur on keskendatud tegevuse ümber 3. Olevikulisus – sündmused leiavad aset siin ja praegu Draamateksti osad: •Dialoog – tegelaskõne • Remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised; • Paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused. • Sekundaartekst – kõik, mis ei ole dialoog Proloog – sissejuhatav lugu; epiloog – järellugu
· Draamateoses on liikumine ajas ja ruumis keerulisem: romaanis saab ajalis-ruumilisi jutustaja suhteid vabalt kujundada (hüpped ajas jne), näidendis nõuab aja ja ruumi muutmine selget markeerimist · Draamateoses on inimese siseelu kujutamine keerulisem; kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjalikult kirjeldada. 11. Mis on draamateksti osad? · remarktekst dialoogis verbaliseerimata elemendid · dialoog tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid · paratekst zanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused 12. Mis on dramatiseering? Eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli jne) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. 13. Mis on libreto, mis on stsenaarium?
· Nii dramaatikas kui eepikas jutustatakse lugu. Mõlemad on sõnakunsti liigid. · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi dialoogi ja remarkide kaudu. · Draama aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega (kokkusurutus, tinglikkus jne). · Inimese siseelu kujutatakse draamas peamiselt dialoogi ja remarkide (tegevuse kirjelduse) kaudu · Traditsiooniliselt keskendub draama inimestevahelistele suhetele. 11. Mis on draamateksti osad? Dramaturgiline tekst võib olla mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina. Ei pea olema valmiskujul näidend. Dramaturgiline tekst võib olla ka varem fikseeritud, kuid tihti sünnib proovide käigus. Näide: Merle Karusoo "Küpsuskirjand 2005" koosnes riigieksamite kirjanditest, mille põhjal koostati proovide käigus lavastuse dramaturgiline tekst, mida näitlejad laval rääkisid. Draamateksti osad: 1) remarktekst dialoogis verbaliseerimata elemendid
,,Tagasi asjade endi juurde!" seotud kehalisusega inimene on kehaline: näitleja tuleb lavale ja on füüsiline, ruum on ka füüsiline. g) Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning funktsioonide uurimisega. - teoreetiline uurib pigem ajalugu - praktiline otsib praktilises teatritegevuses teatripiire lavastamis- ja etendamispraktikates. Erinevad etendamispraktikad, mitte-argised kehatehnikad. Interkultuuriline teater. h) Teatrisotsioloogia uurib draamateksti, kuidas see kajastab protsesse, uurib publikut, uuritakse lavastuse sotsiaalset konteksti, kuidas sellise lavastuse loomine on võimalik, mis tingimusi on vaja. Näitlejad ja teatritöötajad on sotsiaalne grupp: uuritakse nende suhteid ja positsiooni ühiskonnas. Lavastuste sisu suhetes ühiskonnaga. Teatri sotsiaalsed ülesanded ühiskonnas: kas meelelahutus või sõnumikandja? Kultuuripoliitika ja teatriinstitutsioon lai plaan, kuidas teater ühiskonnas toimib.
ühiskonda. Mats Traadi romaanisarja ei saa juba mahu tõttu märkamata jätta, aga sarja maht pole retseptsiooni mahuga kuidagi proportsioonis ja ilmselt on sellel siis ka põhjusi. Silmapaistvamaid kõrvalekaldujaid proosa zanrilistest tsentritest on Jaan Kaplinski. Mõttevahetus on suure kaarega mööda käinud draamast. Ebaõiglane on vaikimisi valitud nõusolek, mis loovutab draama ainuüksi teatrile ja käsitleb sellega draamateksti peamiselt suulise fenomenina. Teatriloos on draamal oma koht, aga see ei pea olema ainuke. Teistsuguseid tunnusteridu tuleb igatahes juurde luua. Rutt Hinrikus on näiteks esile toonud tekste, mis tegelevad individuaalse ja kollektiivse mäluga, samuti on ta ära märkinud korduva huvi nooruki kujunemisloo vastu TEINE LAINE Laias laastus annavad 90-ndate teisele poolele kuju kaks asjaolu: esiteks -- kümnendi alguse
Filmikunsti väljendusvahendid: pilt ja sõna, stseen, kaader filmis. Kirjandusteose ekraniseering. tragöödia, ulmeromaan, vabavärss Esitamine Esitamine esitab peast luule- või draamateksti, Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja jälgides esituse ladusust, selgust ja mida?). tekstitäpsust; Esituse ladusus, selgus ja tekstitäpsus; koostab ja esitab kirjandusteost esitamiseks kohase sõnavara, tempo, tutvustava ettekande; hääletugevuse valimine; korrektne kehahoid, hingamine ja diktsioon. Silmside hoidmine
(prantsuse muusikaline draama, vahel nimetatakse ka prantsuse lüüriline ooper, võrreldes suure ooperiga on see intiimsem ja psühholoogilisem ning vabama ehitusega). Teisalt oli 1880ndatel aastatel Prantsusmaal populaarseks saanud ka Wagneri muusikadraamad. Literatuurooperis (Literaturoper, saksa keelest tulnud termin, Literatur – kirjandus) kasutatakse otseselt, ilma muutusteta (või ainult minimaalsete muudatustega) olemasolevat draamateksti. 20. sajandi alguses oli peale Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” (esietendus 1902 Pariisis) selliseks näiteks ka Richard Straussi “Salome” (EE 1905 Dresdenis), veidi hilisemast ajast Alban Bergi “Wozzeck” (EE 1925 Berliinis), mille aluseks olid Büchneri draama “Woyzeck” eri redaktsioonid. Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” žanrimääratlus on prantsuse muusikaline draama
sarnaseid dramaturgilisi musterid. Tõsi, teatud määral on siin ka terminoloogilist segadust, kuna dramaturgia seostub meile jaoks sageli tekstiga (ehkki pigem tähendab tegevuse loogikat üldisemalt), Goffman näeb sotsiaalset tegusemist aga mitte kui teksti (nagu Geertz v kultuurisemiootika) vaid kui etendust, s.t mitte kui representatsiooni vaid kui vahetult toimuvat sündmust. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 6 Nagu teatriski mingit näidentit e draamateksti omandatakse ja lavastatakse proovide käigus (backstage), prooviprotsess pole aga mõeldud laiemale publikule vaatamiseks; see mida avalikkus näeb on juba omandatud roll, mida siis nö ,,sotsiaalsetel lavadel" (fronstage) esitatakse töökohas, ametiasutustes jne. Goffmani raamatu põhipaatos inimesed on andekad, loovad, leidlikud. Pidevas vastastikuses suhtluses edastavad nad sõnumeid sellest, kes nad ise on ja annavad tagasisidet selle kohta kuidas nad teisi näevad. Siiski, üheks
annaabi.ee 
