Maa põhjaossa ulatuvad Ida- Alpide kagupoolsed ahelikud Julia Alpid ning Drava ja Sava vahelise veelahkme moodustavad Karawangid ja Savinja Alpid. Sloveenia kõrgem tipp on Triglav (2864 m, Julia alpides) (vt. Joon 1). Lõuna pool lähenevad Alpid üle valdavalt 300 500 m kõrguseks Karsti platooks ja Dinaari mäestikuks.Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik. Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretsa, on karstunud. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja karstikoopad(kogupikkus 25,6 km ), kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kuna maa on mägine, armastavad sloveenid suusatada ja matkata.Tugeva karstimise tõttu on järvi vähe. Enamik neist asub Julia Alpides, neist suurimad on Boshinjko (3,3 km) ja Bledi järv (1,4 km). Maalilise Bledi järve keskel on väike Otoki saar. Pärimuse kohaselt lähevad seal kõik salajased soovid täide
aastat. Suurem enamus meie paekividest on tekkinud ajavahemikus 500 kuni 408 miljonit aastat tagasi. Paekivi on settekivim ja nende paksus Põhja-Eestis on veidi üle 100 m, Lõuna-Eestis kuni 800 m. Pärnu Mustvee joonest põhjapool avaneb paekivi kohati lausa maapinnal, enamasti katavad paekivi aga suhteliselt õhukesed setted. Lõunapool katab paekivi lisaks paks liivakivi kiht. Eesti paekivid lubjakivid ja dolokivid (dolomiidid) on olnud meil ehitusmaterjalidena kasutusel juba ca 3000 aastat, olles puidu kõrval tähtsuselt teine. Pärast vahepealset madalseisu on paekivi kasutus viimasel kümnel aastal taas oluliselt tõusnud. Igal meie paeliigil on oma kasutuskohad, kuhu nad hästi sobivad. Keerulisemaks teeb kasutamise asjaolu, et loodusliku materjalina ei ole paekivi ühtlane ning iga meie paeliik jaguneb omakorda veel paljudeks kihtideks ja erimiteks, mille omadused võivad olla väga erinevad
Gauja lademe paljastumist võime näha Nõnova karjääris ja Noodasjärve kaldal. Amata lademe kivimid moodustavad kaldakaljusid Pärlijõel Sänna ümbruses ja paljanduvad ka Mustjõe idapoolsel oruveerul Kõrgepalu-Varstu vahemikus. Lõunaosas Peetri jõe vasakkaldal on kaheksa kuni 8 m kõrgust paljandit, mis kuuluvad Peetri jõe liivakivikalda kaitsealasse (25 ha). Sellest u 4 km ülesvoolu paljanduvad 5 m kõrguselt Plavinase lademe õhukesekihilised dolokivid ja mergeldolokivid (MKA 1 ha). Need avanevad Läti piirialal.(Arold 2005: 230) PINNAMOOD Hargla nõgu on põhjaosas 11-12 km , Varstu-Krabi joonel ligi 20 km laiune. Jääserva taandumisel kujunesid lõunasihis laienevas nõos ird-jääväljad ja tekkisid savised limnomõhnad, mida piiravad jääjärvelised savitasandikud (Mõniste ümbruses). Jääjärved on kantud üle kolmandiku nõost. Sügavamad jääkulutusnõgusid märgivad sootasandikud kahelpool Mustjõe orgu
ehk veeloomad surevad hapnikupuudusesse või ka merre sattunud raskmetallid (Sillamäe jäätmehoidla ohustas Soome lahe vett radioaktiivsusega, nüüdseks on see ohutuks muudetud) Ohtlikud ained võivad sattuda ka inimeste toidulauale. Läänemere rannatüübid Eesti rannikut iseloomustavad poolsaared, saared lahed settekivimid mere taandumine ja maa kerkimine JÄRSAKRANNAD neis paljanduvad aluspõhja settekivimid (lubja- ja dolokivid) lainetuse kulutuse järel tekkinud pangad ja astangud LAUSKRANNAD nii kulutus- kui kuhjevorm nt. moreenrand (kivide ja rändrahnude rohkus), kliburand, liivarand(luited), möllirand (toitainerikkad, rannaroostikud), paerand Esinevad ka laiud Rootsis ja Soomes esineb skäärrannikuid (kristalsetest aluskorra kivimitest kaljusaared), Eestist lõuna poole minnes on sirgjooneline, saarteta rannik (Läti, Leedu jne)
aga ka liivakad ja savikad aleuroliidid. 10. Miks Kesk-Devoni põhjavesi on jaotatud kahte põhjaveekompleksi: Kesk-Devoni ja Alam-Kesk-Devoni-Siluri põhjaveekompleksiks? V: Nende vahele jääb Narva lade 11. Missugustele põhjaveekompleksidele on iseloomulik surveline põhjavesi? V: Kesk-Devoni veekompleks, Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekompleks, Ordoviitsium-Kambrium veekompleks, Silur-Ordoviitsium veekompleks 12. Millise sügavuseni võib põhjavett karbonaatsetes (lubjakivid, dolokivid) kivimites? V: 60-70m 13. Millise koostisega on vesi Eelkambriumi kristalsetes kivimites? V:vesi on soolakas, mineraalsus suur. Koostiselt Cl-Na-Ca või Cl-Na tüüpi 14. Miks Kagu–Eesti veevarustuses ei kasutata Ordoviitsiumi- Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekomplekside põhjavett? V: suur soolsus 15. Millised Eesti aluspõhja kivimid on kõige enam vettjuhtivamad? V: liivakivid ja karbonaatsed kivimid 16. Millised võivad olla põhjavee reostuskolded ja millised on
Tavakohaselt on Eestis kasutatud jaotamist Alam- ja Ülem-Siluriks: esimene haarab Llandovery ja Wenlocki, teine Ludlow ja Pridoli. See jaotus pole enam rahvusvaheliselt aktsepteeritud. Siluris kattis Eesti ala madal meri, mis sügavnes tänapäevase Poola keskosa suunas. Korduvaid merevee taseme tõuse ja languseid peegeldavad läbilõigetes vahelduvad sügavamaveelise tekkega savikivimid (merglid, savid) ja rannalähedasema tekkega lubja- ja dolokivid. Alam-Silur (Llandovery, Wenlock) vahelduvad savikivimid (savi ja mergel) lubja- ja dolokividega ning rifilubjakivi. Ülem-Silur (Ludlow, Pridoli) savikas dolomiit, lubjakivi ja rifilubjakivi. Siluri maksimaalne kogupaksus on 455 m Ruhnus. Devon Geoloogiline olustik Devoni ajastu algas 416 ja lõppes 359 miljoni aasta eest, kestes kokku 57 miljonit aastat. Devoni ajastu alguseks oli Laurentia (Põhja-Ameerika) kratoon liitunud
väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks.Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel Ürgaegkond(vetikad,bakterid),Aguaegkond(elutekkimine),Vanaaegkond(pal eosoikum), Keskkaegkond(imetajad, linnud), Uusaegkond(inimkond). Eesti kronostratigraafiline skaala. Devon(liivakivi,dolomiit,savi Kesk ja Lõuna Eesti), Silur(karbonaat kivimid,lubjakivid,dolokivid,merglid( Saaremaa, Kesk-Eesti)),Ordoviitsium( karbonaatsed settekivimid,Tallinn,Põhja-Eesti,Hiumaa),Kambrium 6.Mineraali definitsioon,mineraalide klassifitseerimine, mineraalide füüsikalised tunnused.Mineraal on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis, Kivid koosnevad mineraalidest. Mineraalid on homogeensed. Mineraali omadused on
ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. [3] Eestis on nii lubjakivi ( Joonis 1) maardlaid kui ka dolomiidi maardlaid ( Joonis 2). Ehitusmaterjalide hulgas on nii lubja- kui dolokive. Head ehituslubjakivid on kihipaksusega 10-20 cm. Lasnamäe ehituslubjakivis, rõngaspaes, Ungru lubjakivis ning Vasalemma "marmoris" leidub ka 30 cm paksusi ja paksemaid kihte. Eesti parimad, massiivseimad dolokivid leiduvad nagu Kaarma, Orgita, Selgase, Mündi murdudes. [4] Joonis 1 Lubjakivi maardlad Eestis [5] Joonis 2 Dolomiidi maardlad Eestis [5] Praegu kasutatakse monoliitse müürikivina paasi siiski väga vähe - peamiselt vundamentide ja dekoratiivsete müüride rajamisel, samuti vanade hoonete restaureerimisel. Paremaid paesorte suurtes kogustes kasutatakse ehituskillustiku tootmiseks. [3] PAEKIVI KUI EHITUSMATERJAL
a.t. ise neist erinevad. Saab kasutada väetisena Madal meri Pakutud looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks ja paigaste sidususe Enamasti töödeldakse edasi uureaks (mis ka lämmastikuainete 10 ladet lubjakivid, dolokivid suurendamiseks muidu isoleeritud paigaste korral. metabolismi lõpp-produkt organismis) või ammooniumnitraadiks Biohermid kuni 16 m paksud Täidavad ka puhveralade funktsiooni (NH4NO3). Riffmoodustised korallidest, sammalloomadest, vetikatest,
aeglaselt magneesiumirikkamaks ning tehes erinevus? Kas ongi – ja kui, siis kihistud ordoviitsiumis, kuid alles siluris esinesid nad lõpuks lubjakivist dolokivi. Sellise protsessi läbi miks, millised faktorid, juhul kui, -Haljala lade: Tatruse, Kahula ja Adze kihistud suurtemõõtmeliste kivimkehadena); lülijalgsed on moodustunud praktiliselt kõik dolokivid, sest seda mõjutavad? -Keila lade: Kahula, Vasalemma, Blidene ja (trilobiidid, skorpion); molluskid (karbid, teod, looduses ei esine tingimusi, kus dolomiit saaks natuke Variku ja Plunge Mb kihistud peajalgsed); okasnahksed (meritäht, meriliiliad) Lõimis – koostisosade terasuurus
Devoni punakavärvuselistel liivakividel ja aleuroliitidel esineb teistest moreenitüüpidest liivakam Devoni materjali rohke punakaspruun moreen. Kuna magma- ja moondekivimid on karbonaatkividest kulumisele ja murenemisele vastupidavamad, siis Devoni avamuse moreenid on Põhja-Eesti hallidest moreenidest magma- ja moondekivimite rikkamad. Karbonaatkivimite hulk suureneb neis taas alles vabariigi kaguosas, kus moreeni koostist mõjustavad juba Ülem-Devoni heledavärvuselised dolokivid. Viimaste mõjul on moreeni värvus siin heledam.Moreenist koosnevaks kuhjeliseks pinnavormiks on liivsavise või saviliivase pinnakattega moreentasandik. Moreentasandike pind on enamasti lainjas, kusjuures suhtelised kõrgused nende piires ulatuvad harva üle 10 meetriMoreentasandike lainjalt pinnalt kerkib kohati madalaid (alla 10 m) lamedanõlvalisi moreenkünkaid. Neid esineb nii üksikult kui ka küngastikena. Kui künkaid on koos palju, kõneldakse künklikust moreenmaastikust
konnas ei taha käivituda. Kristalne aluskord asub Peipsi nõos valdavalt 200–300 m sügavusel. Nõol on tektooniliste rikkevöönditega piiritletud plokiline ehitus. Aluskorraga seonduvad tektoonilised liikumised on jätkunud tänapäevani. Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimid paljanduvad piiratult vaid nõo põhjaosas Valdava osa nõost moodustavad kuni 350 m paksused Kesk-Devoni liivakivid, aleuroliidid ja savid ning Ülem-Devoni dolokivid ja domeriidid, mis kõik on erineva kõvadusega ja seetõttu kujundanud erineva pinnamoe. Peipsi ümbruses on rida sügavaid, nüüdispinnamoes vaid vaevu nähtavaid orge. Enamik uurijaid arvab, et Peipsi nõgu hakkas kujunema juba enne Kvaternaari ajastut, kuid tema praegune ilme pärineb siiski jääajast, mis kandsid nõost minema mitmekümne meetri paksuse settekivimite kihi ja voolisid välja liuakujulise jääkündenõo. KEERUKAS KUJUNEMISLUGU
annaabi.ee 
