püüab ühendusse astuda; tegevuslikule - inimene väljendab oma uskumisi teatud toimingutena (palvetamine, ohverdamine jne.), ühiskondlikule - religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usuline taust ja kultuurilisele - religioonivormid on sõltuvuses konkreetsest ajast ja keskkonnast. Religiooni ja mõtlemist võidakse näha teineteisele vastandlikuna. Religiooni võib vaadelda kui dogmaatilist ja totalitaarset maailmamudelit, mis ei õpeta inimesi mõtlema ning targutama, vaid uskuma. Juurdlemist, otsinguid ja kahtlemist vaadletakse sellises religiooni mudelis pahakspanevalt või mitte aksepteerivalt. Mõtlemist peetakse religioosset tunnet rüvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks. Saksa filosoofi Hegeli järgi see nii olla ei saa, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. Mina arvan samuti
Esiteks, tegemist ei ole pelgalt empiiriliste faktidega, need on sotsiaalsed faktid; sotsiaalsete faktidega seotud episteemilised mehhanismid ehk sündroomid – need mis tekitavad meis uskumusi ühiskondlike suhete ja seisundite kohta – on aga oluliselt erinevad pertseptuaalsete faktide sündroomidest. (Pertseptuaalne – taju, objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses meelte kaudu.) Teiseks, nimetatud faktid näitavad õiguse legaal-dogmaatilist olekut (kui selline on üldse määratletav ja tuvastatav): haritud inimesele pakuvad palju mõtlemisainet õigusest ka sellised talle õpetatavad distsipliinid, mis otseselt õigust ei puudutagi, kuid mis käsitlevad õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt).” Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste: a) õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses,
karistamatult seada kahtluse alla puutumatuid usutõdesid. Näib nõnda, et selle põhjatust paganlusest pärit mehe tõde tagas ühiskonna tasakaalu. Narr oli pigem teisitimõtleja kui 3 eksitaja ja pealekaebaja. Narr esindas kaduvat maailmas, kus valitses narritõde, mitteriiklik ja mittekiriklik. Narritõde pani naeruks tõsist ja dogmaatilist. Narritõde avaldus naeru kaudu, ent tema naljad olid õelad võllanaljad. Ametlik propaganda ei kasuta kunagi naeru keelt. Võib- olla tahab narr öelda, et ühest tarkust ei ole. Maailmausundid tunnevad ainult üht tarkust: tark on see, kes käib Tema teed. Nii oli narr selleks, kes meelitajate jõugu keskel sai tasu selle eest, et ta ütles välja tõe. Narr tähistab kõiki neid kunstnikke, kes teenisid elatist näitlejate, miimide, muusikute ja šarlatanidena
poisslaps, keda dokumentide järgi tuleb pidada inimühikuks nimega Heiki Trolla, tegude järgi aga isikuks nimega Navitrolla. Oma lapsepõlve veedab poisike Võrumaa kõrgmäestiku südames, kuid 1978. aastal kolida pisut tasasemale ja rahulikumale alale Võhandu ürgjõe tasandikulammidele osutab tugevat pööret tulevase kunstniku elus tulevane kunstnik saabub Navi külla. Noor Navitrolla hakkab käima kirikukoolis, milles valitsevat dogmaatilist õppesüsteemi ta hiljem tuliselt vihkama hakkab. Kolimisest ja uuest ümbrusest saadud shokk põhjustab poisi põhjaliku enesesse tõmbumise. Ta ei armasta kollektiivseid ettevõtmisi ning keeldub kategooriliselt pioneeriorganisatsiooni ja komsomoli astumisest, kuigi langeb seetõttu repressioonide ohvriks. Üksi olles meeldib talle mõtiskleda ja joonistada. 1984. aastal valmib algaja kunstniku esimene õlimaal
Kunst peab lugupidama inimese inspiratsioonist. Kunst peab olema sild looduse, loovuse ja inimese loovuse vahel. Kunst peab tagasi saama oma universaalse funktsiooni ja mitte olema moekas äri. Kunst ei peaks kannatama spekulatsiooni ja kultuurset industrialiseerimist. Kunst ei peaks kannatama dogmaatilist orjastamist läbi negatiivse teooria. Kunstil peab olema eesmärk. Kunst peab looma kestvaid väärtushinnanguid. Julgus püüda harmoonilist ilu koos loodusega. ( Harel .J . ; S chm i ed.W . ,, Hundert wasser Kunst HausW i en".1999, l k 9. ) Kolmanda rajooni kolmas nahk "Inimesel on kolm nahka: tema nahk, riided ja elamu. Kõik need komponendid peavad uuenema, kasvama ja muutuma
) - Irratsionaalsed eksimused. Tulenevad inimese intuitiivsest mõtlemisest, maailma ebaadekvaatsest käsitlemisest ning arutlusest, mis on sellele rajatud. - Tüssamine. Tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust. ! 11/14 Demagoogilised võtted: 1. Argumentatsioon teadmatusele või kogenematusele. 2. Argumentatsioon inimlikkusele või kaastundele. 3. Argumentatsioon tugineb enamuse (eel)arvamustele, emotsioonidele, hoiakutele või entusiasmile. 4. Argumentatsioon jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele. 5. Argumentatsioon isikule või isiku vastu. 6
) - Irratsionaalsed eksimused. Tulenevad inimese intuitiivsest mõtlemisest, maailma ebaadekvaatsest käsitlemisest ning arutlusest, mis on sellele rajatud. - Tüssamine. Tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust. ! 11/14 Demagoogilised võtted: 1. Argumentatsioon teadmatusele või kogenematusele. 2. Argumentatsioon inimlikkusele või kaastundele. 3. Argumentatsioon tugineb enamuse (eel)arvamustele, emotsioonidele, hoiakutele või entusiasmile. 4. Argumentatsioon jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele. 5. Argumentatsioon isikule või isiku vastu. 6
(Ka teadlik desinformatsioon)
Desinformatsioon - väärinformatsiooni levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise
eesmärki. Eristatakse ettekavatsematut ja ettekavatsetut valetamist. Esimesega on tegemist
siis, kui valetamine pole teadlik, tahtlik ning on väära informatsiooni saamise ja levitamise
tagajärg. Ettekavatsetud desinformatsioon on tahtlik, teadliku eesmärgiga tüssata või
pettaajärg.
Kavalus kasutatakse ära inimese ratsionaalset või dogmaatilist eksimust.
Advocatus diaboli (ld.) - "saatana advokaat", inimene, kes kasutab loogilisi võtteid ja
ratsionaalse mõtlemise meetodeid (analüüs, võrdlus, süntees) eesmärgiga viia teisi inimesi
eksitusse.
41_fl_vi-x
Demagoogilisi võtted tõestuses
Demagoogia (
Inimese meeli (mind) pole võimalik mõjutada ja veenda seaduste ja karistustega. 3. Usudoktriini ekslikkus · Usuasjad pole ei tõestatavad ega ka ümber lükatavad, nad on lihtsalt usutavad või mitteusutavad. Kuulutada ja tunnistada võib, kuid kellelgi pole õigust neid teistele peale suruda. Inimlik ekslikkus ei võimalda õigustada usulist tagakiusu. · Ühtegi olemuslikult lunastusele olulist küsimust pole kristlikes pühakirjades vaieldamatult õpetatud · Dogmaatilist teoloogiat tavainimesed ei mõista · Ühe inimese õige usk on teise inimese jaoks valeõpetus. Islam, katoliiklus, luterlus, nelipühi kirik, õigeusk jne vastastikku peavad üksteist hereesiateks. Et usulised eriarvamused on paratamatud, on sallivuse kohustus ka paratamatu. Ainsaks alternatiiviks on vastastikkune tagakius, see aga on ebakristlik ja mitteratsionaalne. · Kirikud ja kristlased võivad olla eriarvamustel, selleks on neil õigus, kuid ühiskonnas laiemalt
Esiteks, tegemist ei ole pelgalt empiiriliste faktidega, need on sotsiaalsed faktid; sotsiaalsete faktidega seotud episteemilised mehhanismid ehk sündroomid need mis tekitavad meis uskumusi ühiskondlike suhete ja seisundite kohta on aga oluliselt erinevad pertseptuaalsete faktide sündroomidest. (Pertseptuaalne taju, objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses meelte kaudu.) Teiseks, nimetatud faktid näitavad õiguse legaal-dogmaatilist olekut (kui selline on üldse määratletav ja tuvastatav): haritud inimesele pakuvad palju mõtlemisainet õigusest ka sellised talle õpetatavad distsipliinid, mis otseselt õigust ei puudutagi, kuid mis käsitlevad õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt)." 175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste: