maa pealt taevasse..." MATERIALISM Marx annab materialismile uue sisu. Materialismi nimekamad esindajad enne Marxi olid Ludwig Feuerbach ja Thomas Hobbes (1588-1679). Antiikkreekas olid materialimsi esindanud "atomistid" Leukippos u.450 eKr) ja Demokritos (u.460-360 eKr). Seda materialismi oli esindanud ka Lucretius (u.100-55 eKr) oma poeemis Asjade loomusest. Noor Marx oli tutvunud just antiikse materialismiga. Marx kasutab materialismi nagu Aquino Thomas Aristotelest. Mõlemad on dogmaatikud, kuid targad dogmaatikud. Marx ja Engels lisavad uue aspekti, küsimuse "teadvuse vahekorrast olemisega, vaimse vahekorrast materiaalsega". "Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse." Niisiis meie teadvus kujuneb välja materiaalsete tingimuste baasil. Vaim peegeldab mateeriat, muutuste puhul vaimu sfääris võib viidata alati nende materiaalsele alusele.
empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil- voorused Teadmiste saamine kogemustest-empirism Filosoofiline termin, mida tähendab ´´õnnelikku elu´´- eudaimonia Just selle meetodiga pidi F
seltsivamad. Hea enesevalitsemisega. Iseloomusta välimise kontrollkeskmega isiksust. Edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest. Eelistavad ettevõtlikkust nõudvaid elukutseid. Häälestatud edule. Veendunud, et elusaatuses valitseb õiglus - mineviku ebaedu tagab tulevikus edu ja õnne. Ei pea ennast ebaedu eest vastutavaks ja see ei alanda nende enesehinnangut . Depressiivseid ja stressiseisundeid elab kergemini üle. Dogmaatikud ja kalduvus autoritaarsusesse. Agressiivsemad, küünilisemad. Konformsemad - mugandujad, üh. standardite järgijad. Raske leida saavutusvajadust, sest ei pea tulemusi endast sõltuvaks, paremal juhul peab ennast saavutuste kaasautoriks. Mida mõistad väärtuste all? – tõekspidamised, mida inimene tahab järgida ning tunneb kohustust oma käitumist nendega kooskõlla viia (iseendast lugupidamise alus). Väärtused on tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevust (on kui käitumise
asuvates " surmalaagrites" hukkunute kohta ära järgmised arvud: Auschwitz - "tunduvalt enam kui 1 miljon" Treblinka - 750 000 Belzec - 600 000 Chelmno - 300 000 Sobibor - 250 000 Majdanek - 250 000 Kuid milliseid tõendeid leidub näites 600 000 juudi hukkamise kohta belzecis? Kõik käsud timukatele anti ju suuliselt ning surnukehad põletati ära. 600 000 inimese tuhk puistati mööda ilma laiali. Järelikult ei saa ühtki kirjutist uskuda. Holokausti-dogmaatikud on koonduslaagreis hukkunute ja hukatute kohta toodud arvudes lähtunud ütlusest " mida rohkem, seda uhkem". Auschwitzi laagris hukatute arvuks nimetati Nürnbergis 4,2 miljonid, seda hukkunute arvu peeti tõeseks veel 1970-ndate aastate lõpuni. Kokkuvõttes ei saa täpselt öelda hukkunud juutide arvu. 1942. aasta märtsist kuni 1943. aasta oktoobrini mõrvati Belzeci, Sobibori ja Treblinka surmalaagrites umbes 1,7 miljonit inimest. Eesmärk oli tühjendada Poola juutidest ning
Inglise filosoof Teosed: Uus organ Baconi arvates lähtuvad teadmised ilmustusest või meelelisest kogemusest. Jagas teadmised mäluks, aruks ja kujutlusvõimeks. Koopaiidolid- mida me kogeme, mõjutab meie arusaamu ( kolme kala näide). Turuiiodlid: arutlusel puudub tähendus kui kasutame termineid millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea. Teatriiidolid: meeldima hakanud seisukohad hakkavadm eeldima ( horoskoop). Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: Empiirikud: nagu sipelgad Dogmaatikud: nagu ämblikud Empiristid: nagu mesilased Saadud andmed tuleb panna avastustabelisse. Selle abil teeme me üldistusi. RENE DESCARTES Elas 16- 17 sajand ning oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Ratsionalismi rajaja. Ratsionalism- teadmine pärienb mõistusest enesest. Descartes seadis kõik asjad kahtluse alla. Descartesi arvates sarnaneb filosoofia puuga kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja oksad rakendusteadused
saavutamisel jõudnud · Hüvitatakse vastavalt sellele, kui kaugele isik eesmärkide saavutamisel jõudis (kas tasustada töötajale tulemustasu v mitte) 13.Visioon Tegeleb tulevikuga, aga mõjub juba praegu. Visioon-vaade tulevikku; kontseptsioon sellest, milliseks org tahab saada ja kuidas teised võiksid org näha. Visioon on org seisundi kirjeldus. Visiooni takistab: piiratud juhid, dogmaatikud, pidevad kaotajad, rahulolevad paigalistujad, traditsiooniarmastajad, enamusega arvestajad, õnnetuse ennustajad 14.Missioon Missioon erineb kvalitatiivsest eesmärgist · Kannab endas org jaoks püsiväärtust · Tal on lisaks majanduslik- pragmaatilisele alati ka ühiskondlik e. eelis- filosoofiline aspekt
enda seisukohta kinnitavaid fakte · Koopaiidolid (idola specis) mida kogeme mõjutab me arusaamu (kolme kala näide) · Turuiidolid (idola fori) arutluses puudub tähendus kui kasutame termineid, millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea · Teatriiidolid (idola theatri) meeldima hakanud seisukohad saavad omaseks (horoskoop) · Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: · A) empiirikud nagu sipelgad · B) dogmaatikud e ratsionalistid nagu ämblikud · C) empiristid on nagu mesilased · B arvates peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte · Saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse · Avastamistabelite alusel teeme me üldistused DESCARTES · Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane ratsionalismi rajaja · Ratsionalism on arusaam, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest,
ilmneb selles, et ta suudab võimaluste piires looduslikke kehasid Teadlased on oma võimeid valesti rakendanud, sest nad ei teadnud muuta. Mingid jõud ei suuda purustada põhjuslikke ahelaid; seega õiget teed, kuidas rohkem avastada ja teadmisi saada. Nad on olnud saab loodust alistada vaid talle alludes (ld ntra parendo vincitur). kas empiirikud (kr empeiria `kogemus') või dogmaatikud (kr dogma Kaks eesmärki teadmised ja mõjuvõim looduse üle langevad `arvamus, õpetus') ehk ratsionalistid (ld ratio `mõistus'). Empiirikud seega ühte: ilma teadmisteta ei saa olla mõjuvõimu. Inimtunnetuse koguvad vaid fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles eesmärk ongi avastada nähtuste põhjusi ja seaduspärasusi. Tõeline
21st of March 17:59 matis Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? >> a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. b. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. c. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. 21st of March 17:59 matis Mis iseloomustab skeptikute arvates järgmisi filosoofiakoolkondi? Matching pairs: Dogmaatikud -- väidavad, et on tõe leidnud Akadeemikud -- väidavad, et tõde ei saagi leida. Skeptikud -- Otsivad tõde 21st of March 17:59 matis Tõsiasi, et erinevad inimesed väärtustavad erinevaid asju, tõendab skeptikute arvates, et a. väärtused on suhtelised. >> b. ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik. c. mõni inimene ei mõista, mis on tõeliselt väärtuslik. 21st of March 18:00 matis Stoikud nimetasid apaatiaks inimese seisundit, kes a
mingi seos? 21st of March 17:59 matis Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? >> a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. b. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. c. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. 21st of March 17:59 matis Mis iseloomustab skeptikute arvates järgmisi filosoofiakoolkondi? Matching pairs: Dogmaatikud -- väidavad, et on tõe leidnud Akadeemikud -- väidavad, et tõde ei saagi leida. Skeptikud -- Otsivad tõde 21st of March 17:59 matis Tõsiasi, et erinevad inimesed väärtustavad erinevaid asju, tõendab skeptikute arvates, et a. väärtused on suhtelised. >> b. ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik. c. mõni inimene ei mõista, mis on tõeliselt väärtuslik. 21st of March 18:00 matis Stoikud nimetasid apaatiaks inimese seisundit, kes a
mingi seos? 21st of March 17:59 matis Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? >> a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. b. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. c. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. 21st of March 17:59 matis Mis iseloomustab skeptikute arvates järgmisi filosoofiakoolkondi? Matching pairs: Dogmaatikud -- väidavad, et on tõe leidnud Akadeemikud -- väidavad, et tõde ei saagi leida. Skeptikud -- Otsivad tõde 21st of March 17:59 matis Tõsiasi, et erinevad inimesed väärtustavad erinevaid asju, tõendab skeptikute arvates, et a. väärtused on suhtelised. >> b. ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik. c. mõni inimene ei mõista, mis on tõeliselt väärtuslik. 21st of March 18:00 matis Stoikud nimetasid apaatiaks inimese seisundit, kes a
· siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis juhtub. · siis ei vaeva me oma pead mõtlemisega. Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? · Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. · Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. · Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. Mis iseloomustab skeptikute arvates järgmisi filosoofiakoolkondi? · Dogmaatikud väidavad, et on tõe leidnud · Akadeemikud väidavad, et tõde ei saagi leida · Skeptikud otsivad tõde Tõsiasi, et erinevad inimesed väärtustavad erinevaid asju, tõendab skeptikute arvates, et · väärtused on suhtelised. · ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik. · mõni inimene ei mõista, mis on tõeliselt väärtuslik. Tõsiasi, et me erinevas meeleolus näeme maailma erinevalt, tõendab skeptikute arvates, et
EMPIRISM tunnetusteoreetiline suund, tõsikindlate teadmiste allikaks on kogemus. Kõike peab järgi proovima (teadlased).RATSIONALISM tunnetuse aluseks on mõtlemine. Efektiivsus. (filosoofid, ärimehed)SENSUALISM tunnetuse allikaks meelte, tajude andmed. Inimenepeab läbi tundma, tajuma instinktiivselt (kunstnikud).Uusaja filosoofia (17 sajand kaasaeg) ujuneb praktiline suhe maailmaga. Tekib kasusaamise printsiip.Nad on olnud kas empiirikud (kr empeiria kogemus) või dogmaatikud (kr dogma arvamus, õpetus) ehk ratsionalistid (ld ratio mõistus). Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist. Õige tee on aga
annaabi.ee 
