Ekspressionistlikule kunstile on iseloomulik süvendatud tähelepanu inimese siseelus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud – see on probleemide ring, mida ekspressionistlik kunst väljendab. 22. Esimene neist oli tugeva ekspresionisltliku kallakuga hilisromantiline periood, teine oli atonaalne loomeperiood ja sellele järgnes dodekafoonilise tehnika kasutamine. 23. Dodekafoonilise heliteose aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõik 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda kuni ülejäänud 11 on kõlanud. 24. Schönbergi dodekafoonilist tehnikat hakkasid kohe edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes olid mõlemad ka Schönbergi õpilased. Neid kolme heliloojat nimetataksegi uusviini koolkonnaks. 25. Hindemithi 1920
väljendamine. Muusikasse tulid ekspressionistlikud ilmingud juba Strauss´i ooperites ja Mahleri sümfooniates, kuid selle voolu kõige kuulsam esindaja oli Arnold Schönberg. Arnold Schönberg (1874 1951) oli juudipäritolu Austria helilooja. Võttis Schönberg kasutusele uue nähtuse muusikas atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõlapildi dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Helid justkui ei sobi ja kõla hästi kokku. 10a hiljem - Dodekafoonilise teose aluseks on kromaatilise helirea 12 noodist koosnev seeria, kuhu noodid on valitud nii, et ükski ei tohi enne korduda, kui teised 11 ei ole kõlanud. 4 loomingu perioodi: - Tonaalne(-hilisromantika); - Üleminek atonaalsusele("Kuu-Pierrot"); - Seeria tehnika periood; - Mitme stiili koostoime "Ellujäänu Varssavist" Neoklassitsism Neoklassitsism 20. sajandi teisel aastakümnel tuli muusikasse uus stiil, mis võttis eeskujuks klassikalised printsiibid (klassitsism 18. sajandi II pool)
serialism Dodekafoonia Seriaalsest muusikast: Seriaalne muusika, ka serialistlik muusika või seeriamuusika on muusika, mille loomisel on kasutatud seriaalset meetodit. Seriaalse meetodi kasutuselevõtt ja seriaalse muusika loomine olid seotud oluliste muudatustega 1900-ndate aastate alguse muusikas, kui toimus tonaalsuse lagunemine ning tekkis atonaalsuse. Seriaalse muusika ajaloo võib jaotada kolmeks põhiperioodiks: 1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris. 1950-ndad kuni 1960-ndad: multidimensionaalse serialismi, ka nö "totaalse serialismi" periood. Muusika loomisel allutati seriaalsele kontrollile võimalikult paljud muusikalised parameetrid alates 1960-ndatest: nö "polümoduleeriv serialism", mille puhul muusika loomisel muutus järjest olulisemaks muusikaline parameeter ning seeria võis isegi taanduda.
1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris. Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960-ndatel. Seriaalse muusika loojaid * Alban Berg * Pierre Boulez * Luigi Nono * Arnold Schönberg * Karlheinz Stockhausen * Anton Webern Igor Fjodorovits Stravinski (vene ; 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) 6. aprill 1971) oli vene helilooja, dirigent ja pianist. ooperid # Oedipus rex (1927) # Perséphone (1933) balletid # Pulcinella (1920) # Les Noces (1923) # Apollon Musagète (1928) # Le Baiser de la Fée (1928) # Jeu de cartes (1936) Charlie Parker Jr. (29. august 1920 Kansas City, Missouri osariik - 12. märts 1955 New York, New Yorgi osariik) oli USA dzäss-saksofonist ja -helilooja. Ta oli 1940. aastatel dzässmuusika üks eestvedajaid. Tema muusika oli väga keerulise rütmiga, enamjaolt ka hoogne. 1984. aa...
Maailma heliloojad: Igor Stravinski „Balletid“(1920aastate looming) Eesti: Jaan Rääts „III sümfoonia“(1959) Ekspressionism – 20. saj alguse modernseim suund. Austria, Saksamaa Mõttelaad I MS põhjustatud negatiivsetest meeleoludest Märksõnadeks Atonaalsus (loobumine helistikest) Inimhääle uudne kasutamine – nn Kõnelaul (jälgitakse rütmi, kuid helikõrgusi eraldatakse kõnelähedaelt) Maailma heliloojad: Arnold Schönberg – dodekafoonilise meetodi kasutuselevõtja „5 pala klaverile“ Eesti: Arvo Pärt „Nekroloog“(1960, esimene do
Autoriloomingust: ,,Tornikell minu külas" Elust: Ta on väga tuntud kodumaal ja sama palju ka välismaal. Tema loomigut ,,Raua needmine" lauldi olümpia avamisel. Ta õppis Tallinna konservatooriumis ja hiljem Moskvas orelit ja koorijuhtimist. Arvo Pärt. Looming: Tema looming jagatakse kaheks osaks. Esimeses osas on tuntuim orkestriteos ,,Perpetuum mobile" Esimene pool oli eredakõlaline ja omanäoline. See iseloomustas eesti muusika vaimu tol ajastul.Sel ajal lõi ta ka eesti esimese dodekafoonilise helitöö. Teine periood tema loomingus on nimetatud tintinnabuli. Seda perioodi iseloomustab habras, staatiline ja iga heli kuulatav toon. Esimene teos selles perioodis klaveripala ,,Aliinale". Ruttu sai tuntuks ka ,,Tabula Rasa". Uuel perioodil suurenes vokaalosa tähtsus. Mitmed ladinakeelsed katoliku kiriku klassikalisi muusikazanreid kasutav muusika. ,,Johannese passioon", ,,Magnificat" Elust: Arvo Pärt lõpetas Tallinna konservatooriumi Heino Elleri õpilasena. Töötas mõnda
aastad. Avangardism ei kasutanud tavapäraseid muusika komponeerimis või esutlus viise. Nad loobusid muusika väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia ja korrapärane rütm. Nad ekperimenteerisid ebatavaliste pillokoosseisudega ja kaasasid muusikainstrumentidena kõikvõimalikke esemeid. Avangardism ei ole stiil nagu imperssionism või neoklassitsism. Avangardismi mõiste alla mahub veel mitmesugused komositsiooni tehnikas. Serialism - seeriatehnika, sai alguse Schönbergi dodekafoonilise stiiliga, kus muusika aluseks olid kondlatest nootidest koosnev seeria. Nüüd laienes see rütmide loomisele. Prantsuse helilooja Pierre Boulez Oli üks esimesi seeriatehnika rakendajaid. Aleatoorika, serialismi korrastatusele vastanduv juhuslikkuse printsiibil loodud muusika. Muusika aluseks on juhuslikkus ja põhimõte, et teost ei saa mitu korda täpselt ühtemoodi esitada. John Cage (1912 - 1992) Ameerika helilooja, tõenäoliselt üks kuulsamaid avangardiste maailmas.
,,Õnnelik käsi" (1913), mille Schönberg kirjutas enda libretole. Kompositsioonilt on see lähedane ,,Ootusele" - kas siin laulab üks osatäitja. Tegevus on sümbolirohke ja groteskne. 2.3 Seeriatehnika periood Pärast peaaegu kümme aastat kestnud loomingulist pausi (1913-1922) jõudis Schönberg sellise meetodi dodekafooniani ( kr keeles dodeka ,,kaksteist" + ,,phone" heli, hääl), mis saab kolmanda ehk seeriatehnika sisuks. Dodekafoonilise heliteose aluseks on 12-heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromatilise helirea kõik kaksteist nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud üksteist on kõlanud. Seeria ei asenda kunagi teemat, see on vaid algmaterjal, millest meloodiline joonis ja kooskõlad tuletakse. Esimene rakendus toimus 1923. aastal, kui valmis ,,Viies klaveripalas" op 23 ning järgmisel aastal valmis Klaverisüit op.25.
Atonaalsus ja dodekafoonia.Loobuti helistikest. Dissoneerivad kooskõlad.Kõnelaul.Vanade muusikavormide kasutamine(fuuga,süit). Esindajad: Richard Straussi ooperid, Anton Webern. Eestist: Mart Saare varasem laululooming, Eduard Tubin, Kuldar Sink, Veljo Tormis, Arvo Pärt(`Nekroloog'). Avangardism. (50 60ndad).Mõiste, mille alla on ühendatud mitmed kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid(näit.serialism,aleatoorika,pointillism,elektronmuusika). Eksperimenteeritakse. Serialism dodekafoonilise tehnika edasiarendamine.Matemaatiline täpsus, tämbrid ja dünaamika korrastatud.Detailsed esitusjuhised interpreetidele. Esindajad: Anton Weberni hilislooming, Pierre Boulez. Eestist: Arvo Pärt(`Perpetuum mobile'). Sonorism e kõlavärvimuusika loobuti tajutavatest meloodia- ja rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile').
Altereeritud püsimatu akord saab püsiva (toonika) tähenduse (seda ideed arendab edasi Skrjabin). Wagneri muusikat iseloomustab pikk meloodialiin (harmoonia ei lahene, vaid otsib pidevalt toonikat, seda leidmata). 19. saj. lõpul oli „Tristan ja Isolde“ tohutult populaarne nii muusikas kui kirjanduses. Modernismi iseloomustavad: • Usk progressi (kõik areneb edasi järjest täiustudes) • Universaalsus (Valitsev kõigile sobiv mõtteviis. Schönberg töötas välja dodekafoonilise kompositsioonimeetodi ja leiti, et see on universaalne kompositsioonimeetod) (Isikud, kes modernismi ajal elasid, olid samuti universaalsed. Palju lugenud, laia silmaringiga, „kodus“ erinevate asjadega) • Püüd muusikat „korrastada“, allutada süsteemile • Vaimustus tehnilistest vahenditest • Kramplik püüd muusikat aina uuendada • Originaalsuse taotlemine • Hierarhia – paikapandud ühiskonna klassid (autoriteedile allutamine)
Sündis Paides (1935-...) Alghariduse(muusikalise) sai ta Rakvere lastemuusikakoolis ning järgnevalt 1954-1957 Tallinna Muusikakoolis. Õppis H. Elleri käe all kompositsiooni. 1958-1967 töötas Eesti Raadios helirezisöörina, hiljem vabakutseline helilooja. 1980. a emigreerus Lääne-Berliini ning saavutas ülemaailmse tuntuse. Varajane looming, neoklassitsistlik, kirjutas klaveriteoseid. Avangardistlik-modernistlik stiil, 1960. a looming. Oli Eesti esimene, kes kirjutas dodekafoonilise heliteose. Lemmikvõte oli kollaaztehnika. Uus stiil, tintinnabuli- e. kellukestestiil. (,,Aliinale'', ,,Magnifiqat'', ,,Fratres'') Eluaastad: 1935 - ... Õpingud: 1945 - 1957 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ning 1958 - 1969 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis Töö: 1958 - 1963 Eesti raadios helirežisöörina; alates 1960. aastate lõpust sai temast vabakutseline helilooja, 1980. aastal emigreerus Lääne-Berliini ning saavutas ülemaailmse
Tähtis oli rütm - ta oli üks esimesi, kes kasutas motoorset ja ebakvadraatset rütmikat. Tema muusika jäi tonaalseks, kasutas ka vanu helilaade. Iseloomulik on faktuuri lineaarsus, puhtad kõlavärvid. Oktett puhkpillidele 1923, ooper-oratoorium Kuningas Oidipus 1927 ooper oratoorium, Psalmide sümf. 1930, Viiulikontsert 1931. 1939 emigreerus USA-sse. 1940-71 hiline e. Ameerika periood. Dzässi mõjud - "Ebony Concerto" dzässorkestrile 1945, Dodekafoonilise ja seeriamuusika kirjutamine: 1952 Cantata, 1955 Canticum sacrum1957 Agon, 1958 Threni, 1958-59 Movements. Alalhoidlik ja tihendatud stiil, minimaalne algmaterjal, kristlikud sümbolid. Stravinski esines sageli oma teoste ettekandeil pianisti ja dirigendina, 22 sh. 1937 Eestis. Paul Hindemith 1895-1963 · Ühendas vanad vormid (neobarokk) ja uue elutunnetuse · Tonaalse süsteemi avardamine
annaabi.ee 
