1617- Stolbovo rahu Rootsi ja Venemaa vahel 1649- Maakogu võttis vastu Maakogu seadustiku, mis tegi järeleandmisi aadlikele 1711- asutati kõrgeim riigiastutus Senat 1715- hakati kolleegiumeid ehk keskasutusi looma 1721- Peeter I sai keisri tiitli 1773-75- Pugatsovi ülestõus, peale seda jaotati maa kubermangudeks, mis omakorda maakondadeks Bojaaride Duuma- Venemaa kõrgeim võimuorgan Prikaasid- 16. saj tekkinud riigi administratiivaparaadi põhiosa Djakid- aadlite seast pärinenud ametnikond Vojevoodkond- halduse tsentraliseerimiseks loodud võimuorgan, mida juhtis vojevood Peeter I- tekitas kubermangude süsteemi, 10 kohturingkonda, absolutism omandas eheda kuju USA: Raleigh- 1585 aastal üritas Põhja-Ameerikasse tugipunkti luua 1607- rajati Jamestowni asula, kogu koloonia oli Virginia 1613- hollandlased rajasid Uue-Amsterdami, hiljem NY 1618- Opetsankanu(indiaanide pealik) üritas valgeid Ameerikast välja ajada
→ riigi tsentraliseerimine Venemaa 16. - 19. sajand Ivan III → 1478. aastal vallutab Navgordi → 1480. aastal vastasseis Volga jõel → nimetab end kogu Venemaa valitsejaks Ivan IV julm → pärast esimese abikaasa surma (1560. aastal) algas meeltesegaduse ja terrori aeg → eesmärgiks purustada bgaaride vastupanu → Novgordi hävitamine Segaduste ajajärk (1584 – 1619) 17. sajand → taastati absolutistlik kord → Bojaaride → Prikaasid → Djakid → 1649 pärisorjus → 1656 kirikulõhe Peeter I → läänelik ja absolutistlik → 1703 Peterburi rajamine (1712 pealinn) → võtab keisri tiitli → senat ja kolleegiumid → aadli teenistusastmetabel → sõjaväe reform → pearahamaks Katariina II → haldusreform → kohtu – ja politseiasutused → hariduse edendamine → oli valgustatud valitseja → rajab Paldiski ja Võru linna → Poola vallutamine Rahvusvahelised suhted: Põhjasõda
kujunenud tsaarivõimu taastamist. Tugevnes taas keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli Bojaaride Duuma. Enamik mehi kuulus duumasse ainult tänu päritolule. Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel vaieldavate küsimuste otsustamiseks ,eelkõige nõu saamiseks välis- ja sõjaväeasjades .Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid. Enamik prikaase oli loodud eri valitsemisharude järgi. Seoses prikaaside tegevusega kujunes ametnikkond, kelle hulgas tähtsaimad olid djakid ,kes pärinesid aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad ,mis moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga. Maakogu-seisuslik esindus. Esimene esinduskogu kutsuti kokku seoses Moskva ülestõusuga, et rahustada rahvast. Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos, käsitledes eeskätt välispoliitikat .Eriti tähtsaid otsuseid langetas Maakogu, mis kogunes paljusid linnu haaranud ülestõusu tõttu. 9
Riigi kõrgeim organ oli Bojaaride Duuma (tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel), 17. sajandiks oli Duuma muutunud väheefektiivseks. Riigi aparaadi põhiosa moodustasid prikaasid, mida loodi juurde, kuid nende asutamiseks puudus kindel süsteem. Mõne valitsusharuga tegeles mitu prikaasi. Kuid seoses prikaasidega kujunes välja ametnikkond (nt djakid), loodi vojevoodkonnad (haldusüksus). Maakogud: Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos (eelkõige käsitleti välispoliitikat). 1649. võeti vastu ,,Maakogu seadustik" (järelandmised aadlikele, vormistati talupoegade pärisorjus ja sunnismaisus). Pärast 1653. enam Maakogu kokku ei kutsutud, seda asendasid nõupidamised seisuste kaupa.
loodi regentnõukogu. omavahelises võitluses tõusis liidriks Boriss Godunov; ka ei saanud valitsema panna Ivan'i noormiat poega Dmitrit(ta suri). suri ka Fjodor. kokku kutsutud maakogu valis Godunovi tsaariks. troonile tuli Vale-Dima I. üsna pea suri. uueks valitsejaks ülestõusu juht, ei püsind kaua; võideldi Poolaga; järgmine tsaar Mihhail Romanov->segaduste lõpp;valitses Bojaaride Duuma; prikaasid-administratiivaparaadi põhiosa; ametnikkonnast olid olulised djakid; kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; ,,maakogu seadustik" määras pärisorjuse, sunnismaisus, 5 12. Vene riik 18. sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism Peeter I; asutati Senat;uued keskasutused-kolleegiumid; kohalikus halduses kehtestati
Boriss Godunov. Valitsema ei lastud Ivan'i noormiat poega Dmitrit, sest ta suri, suri ka Fjodor. Kokku kutsutud Maakogu (500 meest) valis Godunovi tsaariks. Peale Godunovi ootamatut surma tuli troonile Vale-Dmitri I, kes 1606.a rahutustes tapeti. Uueks valitsejaks sai ülestõusu juht vürst Vassili Suiski. Sõditi Poolaga. Järgmine tsaar oli Mihhail Romanova - segaduste lõpp. Edasi valitses Bojaaride Duuma: ametnikkonnast olid olulised djakid; kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; ,,maakogu seadustik" määras pärisorjuse, sunnismaisus. 12. Kuningavõim Rootsis 17. saj. 1599 vabanes Rootsi unioonist Poolaga. Valitsema hakkas hertsog Karl. Riigipäeval valiti kuningaks Karl IX. Tähtsat osa riigi valitsemises etendas Riiginõukogu, mille koosseisus oli juhtiv riigikantsler ehk kantsler
Ivan IV ei soovinud sõda, sest oli kaotanud sõja mõtte, tuleb leida ka inimlik nüanss. Ivan IV ühes raevuhoos tapab oma poja, 1581 aasta novembris. Siis saab aru, mida ta on teinud, pärast seda ta ei näinud põhjust, mille nimel elada ja tegutseda ja tuleb minnalaskmise meeleolu. 1584.aastal ta ka sureb. Vene administratsioon Kopeeriti seda, mis oli Venemaal juba olemas. Valitsetakse kindlatest keskustest, 4, Tartu, Narva, Pärnu, Koknes. Seal resideerusid võimukandjad, vojevoodid ja djakid. Kõikidel keskustel oma roll valitsemissüsteemis. Tartus 6 vojevoodi. Narvas kuni 5 vojevoodi korraga ametis. Pärnus maksimaalselt 3. Tegelevad peamiselt kohapealse kindluse ja linnaümbruse piirkonna haldamisega. Linnaümbrus piirkonda kutsutakse ujezdideks. Sõjalisi ettevõtmisi on juhitud Tartust. Tartus oli kogu Liivimaa keskvangla. Tartust saab 1570.aastal ortodoksi piiskopi linn. Läbi keskaja olid Tartul väga tihedad sidemed Vene kaupmeestega, üks osa linnast oligi venekeelne
Tugevnes keskvõim. Ametlikult riigi kõrgeim võimuorgan Bojaaride Duuma, kus mõjukaim osa sugulastel. Kutsus duuma kokku välis-, sõjaväeasjades nõu saamiseks.17saj. oli vana Boj.Duuma muutnud vähe efektiivseks. Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid 16saj tekkinud prikaasid,üle 40.prikaaside hulgas tähtsaim ,,Saadikute Prikaas".juhtis tugev riigitegelane. Seoses prikaaside tegevusega kuj. ametnikkond, tähtsaimad djakid pärinevad aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad, moodustati selleks vv linnast koos maakonna. Eesotsas keskvõimuseatud vojevood. Maakogud Seisuslik esindus tekkis Venes 16saj, esimene esinduskogu kutsuti kokku 1547a, seoses Moskva ülestõusuga. Ivan IV oli vastu, kuid siiski sunnitud aksepteerima maakogu. 1584.a nim. ametisse ta poeg Fjodor, Boriss Godunov. 1613.a. nimetati ametisse Mihhail Romanov. Tähtsaid otsuseid
Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid (16.saj tekkinud) Romanovite valitsemisaja alguses oli neid 22, kuid tekkis juurde. Enamik neist oli loodud eri valitsemisharude järgi ,teise osa moodustasid territoriaalsed prikaasid, kolmandad olid ellu kutsutud mõne kitsama ülesande lahendamiseks mõnikord ka ajutiselt. Segadust suurendas asjaolu, et mõne haruga tegeles mitu prikaasi. Prikaaside tugevusega seoses kujunes ametnikkond, kelle hulgas tähtsamad olid djakid, kes pärinesid aadlike seast (tavaliselt). Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad, mis moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga. Eesotsas oli vojevood. Maakogud Maakogu kui seisuslik esindus tekkis juba 16.saj. Esimene kutsuti kokku seoses Moskva ülestõusuga. Järgnevatel alustati reforme. Ivan IV suhtus eitavalt seisuste esindusse ning oli selle vastu, et seal osaleksid linnade esindajad. Ta oli sunnitud Maakogu aktsepteerima. Pärast tema
· Vene võim Liivi sõja ajal Venemaa valitses mõningaid Eesti alasid küllaltki pikalt, näiteks Tartumaad aastatel 15581582. Neil aladel loodi Vene administratiivkorraldus, ametisse seati vojevoodid ning loodi hierarhiline kindluslinnade süsteem. Viimase järgi olid venelaste võimu all olnud olulisimateks Eesti linnadeks Tartu ja Viljandi, millele allusid ümberkaudsed linnused. Lisaks vojevoodidele olid olulisteks ametnikeks ka majandustegelased, djakid. Lisaks otsesele Vene võimule eksisteeris Eesti aladel, Põltsamaa ümbruses ja endise Karksi foogtkonna aladel, 1570. aastatel ka Liivimaa kuningriik, mis oli tegelikult tsaarist vaevalt sõltumatum kui Tartu vojevood. · Rootsi, Poola ja Taani võim Eestis 16.17. sajandil Alates 1561. aastast kuulus Põhja-Eesti Rootsi võimu alla, olles sellele alistunud vabatahtlikult. Seetõttu kinnitas Rootsi kuningas ka Harju-Viru ning Järva, hiljem ka
kurnatud, resursse enam kuskilt võtta ei ole. Selles osas nii rootsi kui ka poola palju paremas seisuses. Venemaa sõdis kahel rindel, Liivimaal ja tatarlastega. Ivan IV oli võrdlemisi võimetu valitseja, tema isiklikud probleemid segasid valitsemist. 1581 a novembris sattus raevuhoogu ja tappis oma poja Ivani Tekivad mitmed olulised halduskeskused, milleks savaad linnad ja olulisemad linnused, kus määratakse ametisse vojevoodid ja djakid. Linnad on oma võimu kandjad. Tegelikult suurt selgust ja täpsust vene administratsiooni kohta ei ole. Info lünklik ja vasturääkiv. Tartu Narva Pärnu ja Kohmes olid valitsemiskeskused mille juurde kuuluvad piirkonnad, kuhu jäävad vähemtähtsad linnused/ kindlustatud tugipunktid. Otseset hierarhiat välja kujunenud ei ole, selgust aitab tuua, palju oli linnusesse ametisse määratud vojevoode. Venelastel palju vojevoode ametis üheaegselt. Tartus oli vojevoodide arvu poolest
annaabi.ee 
