Elu Venemaal Igor on ooperilaulja poeg. Võttis Peterburi gümnaasiumis klaveritunde 9-aastaselt. Maakodus tutvus ta Rimski-Korsakoviga, kes oli tema õpetaja. 1905. lahkus ta koolist, abiellus sugulase Katerinaga, kellega ta sai neli last ning arvatakse, et nende abielu ei olnud roosiline, seega reisis Igor palju. 1909. tuli Peterburis esietendusele ,,Fantastiline skertso" ja ,,Ilutulestik" (Igori varajane loomeperiood). Seda etendust kuulas pealt Sergei Djagilev (nim. Impressario)=Vene ballett, mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti ,,Tulilind" lavale toomine koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel. Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre Benois. 1910. Djagilev vajas Pariisi hooajaks leida heliloojattellis Stravinskilt ,,Tulilinnu"
20. sajandist hakkas balletti tulema ka uued suunad. Esimesena Isadora Duncani näol, aga see ei tähendanud, et klassikaline ballett ära kadus. 1940. aastal esietendus Leonid Lavrovski koreograafiaga ,,Romeo ja Julia" imeilusale Sergei Prokofjevi muusikale. 1948. aastal esietendus ka Prokofjevi muusikale kõigile tuntud süzeega ,,Tuhkatriinu". 2 Vene hooajad ja klassikalisest balletist alguse saanud liigid Vene teatri- ja kunstitegelane Sergei Djagilev, kes oli rühmituse "Mir istkustva" asutaja, organiseeris välismaal ooperi- ja balletietendusi ehk "vene hooaegu", millel oli vene teatrikunsti populariseerimisele välismaal tohutu mõju. Nendel hooaegadel ette kantud balletid mõjustasid paljude maade balleti arengut. Esinejad võeti Maria teatrist, Suurest teatrist ja S. Zimini erateatrist. 1908. aastal esineti Pariisis ning ainult ooperitega. 2.1 "Vene hooajad" aastatel 1909 1912 1909. aastal lisandusid balletietendused
Elu Venemaal Igor on ooperilaulja poeg. Võttis Peterburi gümnaasiumis klaveritunde 9-aastaselt. Maakodus tutvus ta Rimski-Korsakoviga, kes oli tema õpetaja. 1905. lahkus ta koolist, abiellus sugulase Katerinaga, kellega ta sai neli last ning arvatakse, et nende abielu ei olnud roosiline, seega reisis Igor palju. 1909. tuli Peterburis esietendusele ,,Fantastiline skertso" ja ,,Ilutulestik" (Igori varajane loomeperiood). Seda etendust kuulas pealt Sergei Djagilev (nim. Impressario)=Vene ballett, mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti ,,Tulilind" lavale toomine koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel. Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre Benois. 1910
Saksa ja Prantsusmaa kapital. Lõuna-Venemaa - kivisüsi, metalurgiatööstus. Prants. Beliga kapital. Bakuu - Inglsimaa kapital. Naftatööstus. Odessa - Nikolao Iasi ehitada samparetehase Väliselt paistis, et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg. 1890 - II MS oli Venemaal peaaegu iga aasta nälg. Kultuur - Hõbeajastu. Palju kirjanikke. Sai alguse vene ballett. Pani aluse Serglei Djagilev. Maailmatuntud teadlased. Mendelejev, Pavlo. 1. Veebruarirevolutsioon Venemaal a) põhjused - Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega, sõda, jõu kasutamine. b) käik - 23.02.1917 tuhanded naised tulid Peterburi tänavatele meelt avaldama, nad nõudsid leiba ja sõja lõpetamist. Politsei ja sõjavägi üritas meeleavaldust jõuga laiali ajada, kuid see suurendas rahva pahameelt veel enam. Rahutustest sai problemaatiline üldstreik. 26.02
Neoklassitsim e neobarokk. 17.-18- sajand iseloomulikud jooned tulevad tagasi, kogu muusikas lihtsustab nii vorm kui orkestratsioon, meloodiad on lühikesed, huviks on eluprotsessid üldse, inimene, kui tegutseja ja mõtleja, suur huvi Bachi muusika vastu, eelistatakse selget meloodilist joont selget kontuuri, geomeetrilised kujundid- kujutavas kunstis. Igor Stravinski 1882-1971, eitab tundemuusikat, eitab romantismi. 1910 aastal elab Pariisis ja Sveitsis. Sergei Djagilev ta on Vene ballettmeister, Stravinski kirjutab esimese balletti- Djagilevi tellimisel. 1910 valmib ballett ,,Tulilind" 1913 ,,Püha kevad" 1911 valmis ,,Petruska", kasutab oma teostes palju folkloori ehk rahvamuusikat. ,,Sõdurilugu"- üks tema tuntumaid ja huvitavamaid. 1927 valmib ooper-oratoorium ,,kuningas Oidipus". 1951 valmib ,,Elupõletaja tähelend." Peale selle ka instrumentaalteoseid. Tal on terve tsükkel kassi hällilaule. 1937 saab Stravinski Nobeli heliloomingu preemia
ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti ,,Adélaide" saamislugu on sarnane. Ballett ,,Boolero" oli Vene baleriini Ida Rubinsteini tellimus. Maailmakuulsuse saavutas siiski orkestripalana. See kujutab endas 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. Lavamuusika Lavamuusikas jõudis Ravel muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti balletiga ,,Daphnis ja Chloe", mille tellis Vene impressaario Sergei Djagilev. Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan. Seda muusikat esitatakse sageli ka kahe orkestrisüidina. Ravel jõudis kirjutada kaks ooperit, neist tuntum on ,,Hispaania tund". See on buffo- laadis muusikaline komöödia. Teiseks on ühevaatuseline ooper ,,Laps ja võlumaailm", mis on lüürilis- fantastiline ooper. Muinasjuttude ja mänguasjade värvika maailma helidesse panekuks kasutas Ravel
Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. See jäi tema ainsaks kompositsioonikooliks. Aastal 1905 kihlus ta oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Jekaterina Nossenkoga. Jekaterina ja Igori emad olid õed. Abielu toimus 23.jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis Igori ja Jekaterina esimene laps Fjodor ning 1908 teine laps Ljudmila. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose „Tulevärk“ esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile „Tulilind“. ŠVEITS Aastal 1910 sõitis Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast mida ta otsustas jääda elama Šveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Perekond elas Clarensis ja Lausanne'is 1920. aastani. Siin valmisid Stravinskil mitmed maailmakuulsaks saanud teosed.
See jäi ta ainsaks kompositsiooniõpinguks. 1905. aastal kihlus Igor Stravinski oma täditütre ja lapsepõlvesõbranna Jekaterina Nossenkoga. 23. jaanuaril aastal 1906 nad abiellusid. Nende esimene laps Fjodor sündis aastal 1906 ja teine laps Ljudmilla sündis aastal 1908. 1909. aastal tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti (Ballets Russes) impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile "Tulilind". Šveits 1910. aastal sõitis Igor Stravinski Pariisi balleti „Tulilind“ esietendusele. Peale seda otsustas Igor, et jääb Šveitsi elama. Varsti kolis Šveitsi ka tema perekond. Perekond elas kuni 1920. aastani Clarensis ja Lausanne’is
Ema pianist-> alustas klaveriõpinguid 5 aastaselt. 17. a muusikaõpingud Ricardo Vinesi juhendamisel, tänu kellele puutus kokku Prantsuse Kuuikuga. Õppis kompositsiooni Paul Vidali Ja Mauric Raveli juhendamisel. Eelistas väikevorme ning võluvalt sarmikat ja meloodilist väljenduslaadi. Looming. Vaimulik suurvorm"Litaanid "Mustale Madonnale"" naiskoorile ja orelile. Balletid: "Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" Paul Hindemith(1895-1963) 16. november 1895 Hanau 28. detsember 1963 Frankfurt, oli saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent. 1908 alustas viiuli- ja kompositsiooniõpinguid Frankfurdis. 1915- 1923 oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister
19. sajandiks kujunes välja kolm on muu hulgas arvatud, et ta tegi enesetapu või et ta mürgitati. Tema peamist balletikoolkond: itaalia, prantsuse ja vene koolkond. Koostöös Peterburi Maria teatris töötanud Lev Ivanovi ( 1834-1901) ja prantslase Marius Petipaga (1819-1910) ühendas balletikunstis prantsuse ja vene eripära) lõi oma meistriteoseid Pjotr Tsaikovski (1840-1893). 20. sajandi algul korraldas Sergei Djagilev (1872-1929) vene balletti tutvustavaid hooaegu algul Pariisis, siis mujal Euroopas ja Ameerikas. Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881-1931), kelle tantsitud "Surev luik" C.Saint Saensi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks. Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka tänapäeval, selle peamised keskused on Moskva, Peterbur, Pariis, London, Milano, Kopenhaagen ja New York.
ooperi rajajaid. Ka tema vend Andria Balantsivadze (19061992) oli tuntud gruusia helilooja. Aastal 1921 lõpetas ta Maria teatri kooli balletiklassi ning 1923 Petrogradi konservatooriumi. 19211924 oli ta Petrogradi Ooperi- ja Balletiteatri artist. Aastal 1924 kuulus ta väikese balletitantsijate trupi koosseisu, kes käisid turneel Lääne- Euroopas. Londonis nägi teda Sergei Djagilev, kes tegi talle ettepaneku ühineda trupiga Ballets Russes, algul tantsijana, hiljem peakoreograafina. Põlvevigastus tegi tema tantsijakarjäärile lõpu. Metseen Lincoln Kirstein (19071996) veenis 1933 Balanchine'i tulema USA-sse ja rajama ameerika balletitrupi. Balamchine rajas kõigepealt balletikooli. Aasta hiljem avati American Ballet ning sellest sai Metropolitan Opera balletitrupp. Balanchine lahkus peagi. Kasutatud Kirjandus
Neis teostes pole kindlatvisuaalset kujundust tegelastest ja kunstnik võib selle ise väljamõelda. G. Moreau ja P.P. de Chavannes'ile meeldisid kangelased keda ümbritseb salapära. ''Karje'' ja ''Elutants'' annavad edasi hüsteerilist-traagilist meeleolu. A. Gallen-Kallela tegi enda väga kuulsaks soome rahvuseepose ''Kalevalaga'' A. Gallen-Kallelaga võib võrrelda A. Laikmaad, sest Gallen-Kallela andis Laikmaale kiindumuse juugendliku sümbolismi vastu. S. Djagilev korraldas 20saj, alguses Pariisis etenduste sarja ''Vene sessonid'' L. Bakst, N. Roerich ja M. Vrubel olid venelased kes viljelesid sümbolismi. Fovism/Ekspressionism Hakati kasutama puhtaid kõlavaid värve, tugevaid hooletuid pintslilööke, hoogsalt lõuendile paisatud värvilaike, julgeid moonutusi. Vaatajale ei meeldinud ja hakati neid kutsuma foovideks. G. van Gogh vaimustas foove. Foovide rühmituse tähtsamad esindajad on H. Matisse, A. Derain, M. de
usumärtrid. 4. E.Munch mitte inimene, vaid teda saatvad surm, haigus, üksindus, traagiline meeleolu. 5. A.Gallen-Kallela illustreeris ,,Kalevala". 6. Kristjan Raud, illustreeris ,,Kalevipoja". 7. Rahvalaul noormehest, kes lubab naiseka võtta kalmuneiu, lootes head viljasaaki, ei pea aga lubadusest kinni ja peab lõpuks oma elava pruudi kalmulistele loovutama. Koosneb kolmest pildist: noormees põllul, sõit hobustega, leinav noormees. 8. Sergei Djagilev vene etenduste ja näituste korraldaja, õppinud maalikunsti. 9. N.Roerich, M.Vrubel, L.Bakst 10. K.Raud, A.Laikmaa, J.Arrak Fovism/Ekspressionism 1. Van Goghi (mälestusnäitus Pariisis) eredad värvid andsid tõuke uuele suunale prantsuse kunstis.Puhtad värvid, tugevad pintslilöögid, värvilaigud harjumatu, said nimeks foovid (pr.k.fauve-kiskja). 2. Van Gogh 3. H.Matisse, M.de Vlaminck, A.Derain, K.van Dongen. 4
juurat, õppides samal ajal (algul iseseisvalt) muusikat. Advokaati temast ei saanud, sest huvi muusika vastu oli suurem. Aastal 1905 kihlus ta oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Katerina Nossenkoga. Nad abiellusid 23. jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis nende esimene laps Fjodor ja 1908 teine laps Ludmilla. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli vene balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga. Djagilevi tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. 1910 suundus Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast seda otsustas jääda elama Sveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Sveitsis sündis 1910 teine poeg Soulima ja 1913 tütar Maria Milena. Viimase raseduse ajal avastati Katerinal tuberkuloos ja ta paigutati sanatooriumisse. Juulis 1914 käis Stravinski põgusalt
,,Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu." Olulisism muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Loomingus võib eristada kolme perioodi: I. Vene periood (folkloori mõjud) II. Neoklassitsistlik periood III. Ameerika periood (mõjutatud jazzmuusikast) 3 Pariisis tegi koostööd kuulsa vene balletiga, trupi eesotsas vene balleti impressaario Sergei Djagilev. Tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsusue heliloojana. Nn vene perioodi kuuluvad balletid: · Tulilind · Petruska (vene laadateatrist) · Kevadpühitsus ehk Püha kevad Pariisis ka kuulus vene meestantsija ja koreograaf Vazlav Nizinski lõi koreograafia balletile Kevadpühitsus teravad jalgade-käte-liigutused, tantsiti rohkem täistallal kui varvastel inspireeris moderntantsu pioneere (Martha Graham)
annaabi.ee 
