· Y-kujulised molekulid · B-lümfotsüütide populatsioonis on sadu tuhandeid erinevaid järjestusi pinna IgG-del · Enese suhtes reaktiivsed B-lümfotsüüdid => apoptoos · Autoimmuunhaigused - reumatoidartriit, sclerosis multiplex jt. Immunoglobuliini molekul Antigeeni sidumiskohad Raske Kerge ahel Fab ahel fragment Disulfiid Papaiin sidemed Fc fragment Retseptori sidumiskoht B-lümfotsüüt ja antikehad Antigeeni esitlevad (presenteerivad) rakud (APC - antigen presenting cells) = makrofaagid ja dentriitrakud bakterid Aktiveeritud makrofaag B-lümfotsüüt B-lümfotsüüt
1.Asparagiinhape happeline kõrvalahel 2. Glutamiin ei ole happeline 3.Metioniin ei ole happeline kõrvalahel. 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1. Seriin - Aluseline 2. Glutamiin Aluseline 3. Lüsiin - Aluseline 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? Tsüsteiini tioolgrupid moodustavad omavahel disulfiid sildasid ehk tsüsteiinijäägid. 31. Kas peptiidside on oma olemuselt: a) glükosiidne side b) esterside c) amiidside Amiidside 32. Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineval aminohappe kombinatsioonil. 33. Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa? 400-st 34. Joonistage toodud neljast aminohappest moodustunud tetrapeptiid. Aminohapete
5 Kompaktne metall reageerib O 2-ga temperatuuril üle 400°C (tekib mitmete oksiidide segu) Lämmastikuga tekib kuumutamisel peamiselt kuldkollane tsirkoonium(III)nitriid ja pruun tsirkoonium(IV)nitriid. Hapete ja leelislahuste toimele on Zr üldiselt väga vastupidav. Reageerib sulatatud leeliste, kuningvee ja konts vesinikfluoriidhappega Booriga tekivad kuumutamisel peamieslt boriidid. Väävliga kuumutamisel tekivad tri- ja disulfiid, aga ka mittestöhhiomeetrilised ühendid. 4.2 Füüsikalised omadused Zr on hõbehall(pulbrina tumehall) läikiv, väga plastiline metall. Vastupidav ülitugevale neutronkiirgusele(nagu see esineb tuumareaktori sisemuses) . · Sulamistemperatuur on 1855 °C · Tihedus on 6,51 g/cm · Keemistemperatuur on 4200 °C · Looduslikke isotoope on 5 · Aatommass on 91,224 · Sisaldus maakoores on 160-190 ppm · Kõvadus on 5.0 moshi
IgM-antikehad moodustavad umbes 10% kõikidest antikehadest. Nad on nakatumisjärgselt kõige esimesed antikehad, mis tekivad kui kokku puutuda antigeeniga. Nende laboratoorne määramine on vajalik ägedate haiguste diagnoosimisel kõrge tase veres võib näidata hiljutist haigestumist või kokkupuudet antigeenidega. IgM-antikehad kaovad tavaliselt suhteliselt ruttu ning ei anna püsivat kaitset. Polümeer, mida hoiavad koos kovalentsed disulfiid sillad. Tavaliselt koosneb see polümeer viiest või kuuest antikehast. J-ahel puudub polümeeril, mis koosneb kuuest antikehast. Viie antikehaga polümeer saab tekkida ka ilma J-ahelata. Kuna IgM molekul on väga suur, siis see ei valgu hästi laiali ja see tõttu leidub seda antikeha sidekoes väga väikeses koguses. Peamiselt leidub seda veres ja lümfivedelikus. IgD-antikehi (1%) leidub ebaküpsete B-lümfotsüütide pinnamembraanil, kus nad tavaliselt toimivad koos IgM-ga
või mõne muu lihtsama aine molekul, millega omakorda võivad olla seotud metalliioonid. Kui mitte-AH osa on funktsionaalselt oluline, siis nim seda prosteetiliseks rühmaks. Sõltuvalt mitte-AH osast jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. Valkude arhidektuuris eristatakse nelja struktuuritasandit: - Primaarstruktuur – aminohappe järjestus polüpeptiidis – kovalentsed (peptiid-ja disulfiid-) sidemed - Sekundaarstruktuur – valgu lokaalsed struktuuriühikud – vesinik sidemed lähestikku asuvate AHjääkide vahel. Polüpeptiidahela mingi osa lokaalne konformatsioon, mis on stabiliseeritud vesiniksidemetega aminorühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahel. Valgu sekundaarstruktuur kirjeldab, kuidas polüpeptiidahel ennast ruumiliselt paigutab. Levinumad sekundaarstruktuuri tüübid on a-heeliks ( valk on keerdunud spiraalina) ja
hüdrofoobne efekt (soodne) Soodne H jaguneb: soolasillad molekulisisesed H sidemed van der Waalsi interaktsioonid disulfiidsillad Hüdrofoobne efekt on seotud veemolekulide entroopia kasvuga hüdrofoobsete aminohappejääkide Disulfiid sillad ei määra valgu pakkumisel valgugloobuli sisemusse ruumilist struktuuri kuid stabiliseerivad seda Tm temperatuur mille juures on 50% valgumolekulidest denatureerunud Valkude denaturatsioon on kooperatiivne protsess
N,N dimetüülmetaanamiid (N,N-dimetüül-formamiid) - värvuseta vedelik, seguneb veega igas vahekorras. Lahustab mitte ainult orgaanilisi vaid ka anorgaanilisi aineid. Seega annab unikaalse võimaluse nendevaheliste reaktsioonide läbiviimiseks. Etaannitriil (atsetonitriil) Lahustab samuti orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. 16. Orgaanilised väävliühendid, tioolid. Väävel orgaaniliste ühendite tüübid oksüdatsiooniastmega II on: Tiool e.tioalkohol R-S-H ,sulfiid R-S-R , disulfiid R-S-S-R. Kahevalentne väävel on tugev nukleofiil , ühineb kergesti elektofiiliga, muutudes kolmevalentseks ja tõustes oksüdatsiooniastmesse IV. Väävli oksüdatsiooniaste IV esineb sulfoksiidides. Väävli oksüdatsiooniaste VI esineb sulfoonides, sulfoonhapetes ja nende derivaatides. Tioolid. Metaantiool on gaas, teised tioolid on vedelikud või tahked ained. Keemistemperatuurid madalamad kui vastavatel alkoholidel, kuna moodustavad ainult nõrku vesiniksidemeid (väävli
Põhjendage. V: Ei ole, kuna kaotab oma spetsiifilisuse. Denatureerudes kaotab valk oma natiivse ruumilise struktuuri ja koos sellega ka oma spetsiifilised omadused. 57. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? a) konformatsiooniline entroopia b) polüpetiidahela siseste vesiniksidemete moodustumine c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vaheliste vesiniksidemete moodustumine 58. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad? V: Säilivad puutumatuna ka denatureerunud valgus piirates mingil määral struktuuritu lingu konformatsioonilist vabadust. 59. Mitu protsenti valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tm ga? (võivad olla erinevad arvud) a) 10% b) 25% c) 50% 60. Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust. 1) Konformatsiooniline entroopia 2) Temperatuur (tõstes) 3) pH (muutes happeliseks või aluseliseks) 61
Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. Happelise iseloomuga on ainult kaks AHt, mis sisaldavad kõrvalahelas karboksüülrühma: glutamiinhape ja asparagiinhape 29.(125) Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest.. Aluselise kõrvalahelaga on histidiin; lüsiin ja arginiin 30.(126) Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiid sildade moodustumine? tsüsteiinijääkide 31.(127) Kas peptiidside on oma olemuselt: c) amiidside 32.(128) Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? Valkude srukturne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel. 33.(129) Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa? ca 400st aminohappejäägist. Ühe Daltoni (Da) võib võrdustada g/mol ja ühe AH molekulmassi keskeltläbi 110g/mol
29.(125) Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest.. Aluselise kõrvalahelaga on histidiin; lüsiin ja arginiin 30.(126) Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiid sildade moodustumine? tsüsteiinijääkide 31.(127) Kas peptiidside on oma olemuselt: a) glükosiidside b) esterside c) amiidside 32.(128) Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? Valkude srukturne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel. 33.(129) Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa? a) 400 b) 50 c) 1100 ca 400st aminohappejäägist
54.Domeen on iseseisvalt kokkupakkuv polüpeptiidahela osa 55. . Millises valgu struktuuri tasandis sisaldub valgu kokkupakkumiseks vajalik informatsioon? Primaar 56. . Kas denatureerunud valk on funktsionaalne? Põhjendage Ei, sest on denatureerudes kaotanud oma spetsiifilised omadused 57. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? Hüdrofoobne efekt ja polüpeptiidahela ja solvendi vaheliste vesiniksidemete moodustumine 58. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad? Ei 59. Mitu protsenti valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tm ga? 50% 60. Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust. Konformatsiooniline entroopia, temperatuuri tõstmine, pH 61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine? 10 sekundit 62. Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? Valgu 63. Millised toodud rasvhapetest on küllastunud rasvhapped ja millised küllastumata rasvhapped? Küllastumata
BCR ja TCR Kuna mõlemad retseptoritel on väga lühike tsütoplasmaatiline domään, peavad nad assotsieeruma invariantsete signaali ülekande molekulidega, selleks, et genereerida rakusisene signaal. IgIg BCR jaoks CD3 TCR jaoks. BCR on raske ahel ja kappa/lambda ahel. BCR retseptoriks on antikeha. Multivalentsed antigeenid saavad otse seonduda BCR ja sellega põhjustada BCR cross-linki, mis tagab signaali ülekande. TCR on alfa/beeta/gamma/delta ahelad. TCR on heterodimeer. Kaks ahelat on disulfiid sidemetega seotud T-raku plasmamembraani külge. Geneetilise mitmekesisus T-rakud ei läbi somaatilist mutatsiooni ega Class switching, ei genereerita V(D)J rekombinastiooniga. Koretseptoritena kasutav BCR CD19 ja CD21 ja TCR CD4 ha CD8. B rakud ja T rakud tunnevad ära erinevad substante kui antigeeni. B rakk kasutab siis raku pinnal seotud immunoglobuliini kui retseptorit. BCR tunneb ära natiivse antigeeni. TCR tunneb peptiid-MHC kompleksi ära.
IMMUUNVASTUST ANTIGEENSUS –VÕIME REAGEERIDA KAS ANTIKEHADE VÕI T LÜMFOTSÜÜTIDE RETSEPTORITEGA HAPTEENID-VÄIKESED MOLEKULID,MIS VÕIVAD OLLA IMMUNOGEENID KUI ON SEOTUD SUUREMALE “ KANDJALE”. Nt penitsilliin võib seonduda meie oma vere valgule(albuliinile) ja muutuda antigeeniks siis. Immuunoglobuliin domään 70-110 amiinohapet, võileiva taoline kahest kihist antiparallelsetest beeta ahelatest (7-9) struktuur, kus on väga konserveerunud disulfiid sild (2 tsüsteiini). Antikehades võime ristada konstantseid domääne aga aminoterminuses on piirkonnad mis vastutavad äratundmise eest, tegemist on variaablite domäänidega. On ka teisi valke kus võib leida immunoglobuliinide domääne (CD48helperitel) ja CD8(tsütotoksilistel)). Adhesioonimolekulid – ICAM. Siirdamisreaktsioonid on keerulised, sest MHCII klassi molekule kontrollitakse, kui esitlatakse võõra isendi omasid (võõras rakk), neid on väga palju variante inimestel
Ebaküpsel naiivsel B-rakul on immunoglobuliin välja arenenud. Küps B-rakk vabaneb lümfoidsesse oragnisse, kus talle kinnitub veel immunoglobuliine. Antikehade toomine: B-rakul on BCR (antigeeni retseptor), antigeen on kinnitunud ning proliferatsiooni käigus eraldatakse pinnapealsed antikehad (ka antigeenidega seotud) Immunoglobuliinide isovormid ning IgG struktuur. Antigeeni seostumiskoht. Isovormid: IgM, IgE, IgG, IgA IgG struktuur- Rasked ahelad ja kerged ahelad, hinge regioonis disulfiid sidemed,Otstes on antigeeni hüpervarieeruvad piirkonnad, kuhuseondub antigeen Antikehade mitmekesisuse tekke geneetilised põhjused. Somaatiline koha-spetsiifiline rekombinatsioon kui immunoglobuliinide kerge ja raske ahela varieeruvuse alus. Antikeha polüpeptiidahela sünteesi jaoks ei päri organismid vanematelt mitte ühtegi terviklikku geeni. Idutee rakkudes on antikehade sünteesi jaoks vajalik geneetiline informatsioon olemas ainult mõnesaja geenisegmendi kujul. Paljude somaatiliste
assotsieeruma invariantsete signaali ülekande molekulidega, selleks, et genereerida rakusisene signaal. IgIg BCR jaoks ja CD3 TCR jaoks. BCR on raske ahel ja kappa või lambda ahel. BCR retseptoriks on antikeha. Multivalentsed antigeenid saavad otse seonduda BCR ja sellega põhjustada BCR cross-linki, mis tagab signaali ülekande. TCR on alfa, beeta või gamma ja delta ahelad. TCR on heterodimeer. Kaks ahelat on disulfiid sidemetega seotud t raku plasmamembraani külge. Geneetilise mitmekesisus- t rakud ei läbi somaatilist mutatsiooni ega Class switching, ei genereerita V(D)J rekombinastiooniga. Koretseptoritena kasutav BCR CD19 ja CD21 ja TCR CD4 ha CD8. B rakud ja T rakud tunnevad ära erinevad substante kui antigeeni. B rakk kasutab siis raku pinnal seotud immunoglobuliini kui retseptorit. BCR tunneb ära natiivse antigeeni. TCR tunneb peptide MHC kompleksi ära. TCR vajab, et talle
Seda protsessi nimetatakse valgu renatureeumiseks. Mõnede valkude renatureerimiseks on vajalikud kofaktorid, valgu ligandid, mis stabiliseerivad tema ruumilst struktuuri. Sellised kofaktorid võivad olla näiteks metalli ioonid, mis moodustavad valgu struktuuris koordinatiivseid sidemeid. Renatureerimine on aeglane protsess võrreldes valgusünteesi käigus toimuva struktuuri tekkega. Renatureerumist kiirendavad mitmed ensüümid (valgu disulfiid isomeraas, peptidüül-prolüül isomeraasid), mis kiirendavad disulfiidsidemete vahetust või proliini konformatsiooni muutust. Need reaktsioonid on iseenesest väga aeglased ja vajavad seepärast kiirendamist (proliini isomerisatsioon joonisel 1.9). Valkude renatureerimist kiirendavad ka eelnimetatud molekulaarsed `lapsehoidjad' (chaperonid). Chaperonid on väga suur molekulide klass, millest osa toimivad valgusünteesi käigus, teised osalevad valgu transpordil ja hoiavad ära lõpliku
OH HO OH OH Glükoos-6-fosfaadi isomeraas(ketoos-aldoos, ketool isomeraas) 47 Glc-6-PFruktoos-6-P Glükoos ehk aldoos läheb üle fruktoosiks ehk ketoosiks. Proteiini disulfiid isomeraas OH O P O HO OH O OH O OH OH O OH P O
annaabi.ee 
