braahmanitel. · I aastatuhandel eKr tekkisid ning 12.-13. sajandini pKr tegutsesid nn braahmani koolid. · Õppemaksu ei olnud, kuid pärast kooli lõpetamist tuli teha õpetajale kingitus. · Õppetöö oli suuline, peamiseks aineks veedad. · Õpilane pidi rangelt jälgima distsipliini ning talitsema enda ihasid ja soove. · Budistid ja dzainistid lõid kloostrikoole. · Metoodikas kuulus oluline koht diskussioonidele. · Koolil oli suur raamatukogu. HARIDUS · Kogu keskaja piirdus India rahva valdava osa haridustee suuliste teadmiste ja käsitööoskuste omandamisega. · Kirjaoskus oli minimaalne. · India keelte vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti, aga ka 9.-10. sajandil arenema hakanud uusindia kirjakeeli oskasid lugeda- kirjutada vaid vähesed. ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED · Muslimite vallutuslik huvi India vastu tärkas 8.sajandil.
· Vooruste eetika (Aristoteles) - Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) - vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine. · Post-modernistlik eetika - tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks et leida, saavutada sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid. Eetiline juhtimine Juhtimine (leadership) on suur väljakutse ja vastutus, see ei ole tegevus, mida inimene teeb / saab teha üksinda. Juhtimine tähendab mingi eesmärgi nimel tehtavat kollektiivset ja kooskõlastatud tegevust, kus on pandud paika teatud mängureeglid ja normid kuidas tegutseda, mil viisil käituda. Juhtimise märksõnad minu jaoks koostöö, vastutus ja eetika.
·stereotüübivabadust, orienteeritust uudsele ·orienteeritust probleemile, mitte iseendale ·füsioloogiliste funktsioonide tunnustamist loomulikena Samas aga oleme ikka ja jälle sunnitud tunnistama, et kasvatuse idee väljenduseks sellest ei piisa. Eetiline kriis ühiskonnas lausa nõuab vastuabinõuna aina rohkem tähelepanu pööramist isiksuse arengu kõlbelis-eetilisele küljele. Vaatamata üldhariduskooli usu(ndi)õpetuse probleemistikku puudutavatele diskussioonidele, ei saa keegi vaidlustada meie riigi ajaloolist väljakujunemist kristlikus kultuuriareaalis. Väljapääsu praeguse aja postmodernistlikest/postsotsialistlikest ummikutest peakski nägema neis ajas kestma jäänud eetilistes normides jättes siin praegu kõne alt välja indiviidi intiimse religioosse ja eksistentsiaalse kogemuse käsitluse. Need eetilised normid annavad lihtsa raamistiku sellise
õppejõu positsioonist ja kolis Cassiciacumisse, et seal mõtiskleda. Siin oli tal võimalus väikeses sõprade ringis arutada religiooni, filosoofia ja palve teemadel. 387. aasta ülestõusmispüha vigiilial laskis Augustinus ennast Ambrosiuse poolt ristida Milaano Toomkirikus. Oma 35. eluaastal, pöördus Augustinus tagasi oma vanasse kodukohta Põhja-Aafrikas. 389. asutas ta ennast väheste sõpradega sisse Tagastes. Aeg Tagastes möödus peaasjalikult mõtisklemisele palvest ja diskussioonidele erinevatel religioossetel teemadel. Võib öelda, et see aeg oli Augustinusele väga meeltmööda. Kaks aastat hiljem tehti Augustinusele ettepanek vastu võtta preestrikutsumus, mida ta ka tegi. Nüüd kulus lõviosa Augustinuse ajast Pühakirja uurimisele ja üsna pea tunti teda kui mõjukat teoloogi. Tema esimene teoloogiline kirjutis pärineb just sellest ajast. Selles teoses ta ründab manilasi, sekti, mille liikmeks ta oli ise pikka aega olnud. 393
· HOOLIMISE EETIKA tänapäevaseim, vaadatakse isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, lisatakse teise perspektiiv. Hinnata saab: - Vaadet isiklikele suhetele ja teistest hoolimisele (nt hoolimine perekonnast. - Kuidas teised osapooled tunnevad end selles situatsioonis? - Kas saab hoiduda teistele haiget tegemises? - Milline lahendus kaitseb / hoiab terveid suhteid osapoolte vahel? · POSTMODERNISTLIK EETIKA pööratakse tähelepanu diskussioonidele, koostööle, et leida sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid. Tuleks arvesse võtta: - Millised normid saaksime koos välja töötada, et jõuda vastastikku aktsepteeritud lahenduseni selles olukorras? - Kuidas saavutada rahumeelset konfliktilahendust, et hoida ära kiirustamise mõjukaimate asjaosaliste poolt?
kasutatakse kas madalama hinna või diferentseerimise meetodit. Meetod on eriti sobiv toidlustusega tegelevatele ettevõtetele. Lisaks neile põhistrateegiatele eristatakse veel järgmisi: 1) Ajal põhinev strateegia: tegutsetakse kiiresti, kuid kvaliteet võib kannatada. Tuntuim ajal põhinevast strateegiast on aja kokkusurumine. Eesmärk: likvideerida kõik väärtust mittelisavad ajakulud. 2) Keskkonnakaitse strateegia: vaatamata diskussioonidele on liikumist selles suunas vähe, u 20% ettevõtetest kavandavad oma strateegiaid keskkonnast lähtuvalt. 3) Suureneva tootlikkuse strateegia: ressursse kasutatakse maksimaalselt, nt laoruumi kasutus jne. 30. Mis on oluline tegur logistilise strateegia püsivuse jaoks? Logistilise strateegia peaeesmärk on saavutada konkurentsieelis firma olemasolu kindlustamise, äritegevuse laiendamisele kaasaaitamise ja kulusäästlikkuse (tulude/kulude parim suhe) parendamise kaudu.
Teadlik mõttetöö tundub subjektiivselt raske ja võtab ajult võrdlemisi palju energiat, niisiis suudab aju seda teha vaid teatud aja. Teadliku mõtlemise ressurss võimaldab leida loovaid lahendusi ja hakkama saada mõtlemist vajavate tööülesannetega, aga kuna see on piiratud, tuleb seda hästi hoida. Kuna meid pommitatakse iga päev kõiksugu ülesannetega, on lihtne raisata vajalik tööressurss teisejärgulistele e-kirjadele vastamise, tööalastele diskussioonidele või sotsiaalmeedia postitustele. Stopp! Võtke siinkohal hetk, et endale meelde jätta, et teie teadlik mõtlemine on nagu pudel vett, mis teil on kõrbes kaasas - seda tuleb kasutada otstarbekalt. Nagu allpool näeme, on kõige tähtsam seada asjad tähtsuse järjekorda ja sellest kinni pidada - parimal tööajal tuleb teha kõige olulisemaid tööasju. Teadliku mõttetöö ressursi piiratus viitab sellele, et aju ei ole parim töövahend
äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine. · Postmodernistlik eetika tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks et leida, saavutada sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid. Eetilised dilemmad Dilemma on raske valik emmakumma käitumisviisi vahel. Päevastpäeva lahendamist nõudvad tõsielulised situatsioonid, tekkinud konfliktid, tekitavad sagedasti just eetilisi dilemmasid. Tihti võivad eeldada eetiliste dilemmade mõlemad lahendid ka moraaliseisukohalt lubamatut käitumist.
seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) - vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine. · Post-modernistlik eetika - tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks et leida, saavutada sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid. Eetilised dilemmad Dilemma on raske valik emma-kumma käitumisviisi vahel. Päevast-päeva lahendamist nõudvad tõsielulised situatsioonid, tekkinud konfliktid, tekitavad sagedasti just eetilisi dilemmasid. Tihti võivad eeldada eetiliste dilemmade mõlemad lahendid ka moraaliseisukohalt lubamatut käitumist. Eetilised konfliktid on tõenäolised tekkima kui:
pärusmaaks. Kasvas vajadus teadmiste populariseerimise järele. Filosoofide vaateid oli vaja seletada igale haritud inimesele arusaadavas vormis. Need välised asjaolud soodustasid tihedama mõttevahetuse tekkimist filosoofiliste koolide ning voolude vahel ning ka üksteisemõistmist ja vastastikust õppimist üksteise vigadest. Teisalt aga süvendas konsolideerumist filosoofiavallas ka arenenud kriitika, milles erilisi teeneid oli skeptitsismil. Avatus kriitilistele diskussioonidele soodustas vabanemist dogmatismist ja autoriteetide kummardamisest. Hakati revideerima erinevate koolkondade seisukohti, otsima neile uusi põhjendusi, looma uusi lähenemisi. Nimetus eklektism tähendas algselt valikut. Eklektikuiks nimetati neid filosoofe, kes polnud loovad, vaid valisid (eelkõige õpetamise eesmärgil) kõigilt filosoofidelt seda, mis tundus neile positiivne ning kasutamiskõlblik. Tänu neile on säilinud suur osa praegu teadaolevast filosoofilisest pärandist
viisil, millest ilmnes, et ta suudab teda täielikult läbi näha. Taoline enesetaju näib olevat soodustanud tema ideed ,,kompleksidest", millest tuleb juttu Jungi põhikontseptsioonide osas. Mis puutub Jungi teoloogilisse maailmapilti, siis selles osas on avanev pilt vägagi mitmekesine. Kasvades üles pastori pojana, oli teoloogia vahetu osa Jungi elust, nii kaua kui ta end mäletas. Läbi lapsepõlve ning noorukiea oli ta tunnistajaks iganädalastele diskussioonidele, mida pidasid nende elutoas tema isa ning Jungi 6 (!) pastoritena töötavat onu. Lahknemine traditsioonilisest kristlusest algas Jungil juba väga varakult - 3- aastaselt, seoses unenäoga, mida ta äärmiselt ebaortodoksseks pidas. Unenäos nägi ta falloslikku, ohtlikuna tunduvat olevust istumas kullatud troonil. Ta kuulis oma ema häält ütlevat, et tegemist on inimsööjaga. Nägemus hirmutas väikest Carli tohutult ning painas teda läbi terve lapsepõlve
annaabi.ee 
