1. Usa 1950-1970 Mustanahaliste olukord Mustasi ja valgeid ei koheldud võrdselt, tihit neid kiusati või diskrimineeriti, mustad ei saanud vahel ka valida. Mustad ei tohtind ka olla samas asutuses valge inimesega või samas bussis. 1960 tuli murrangulisem uuendus ja hakkati neid vähem diskrimineerima. See probleem on siiski mureks siiani. Kommunismi leviku pidurdamine Usa hakkas pidurdama kommunismi levikut andes abi väikestele riikidele kes ei olnud veel kommunismi all, Usa viis neile süüa, andis raha ja andis teada et demokraatiaga jäävad nad vabaks. Hiljem hakkati ka seda enda riigis
Põhimõte: 1.ettevõtjate vaba konkurents (tagasid avatud turg, eromand, raha stabiilsus jne.) sellega vähendati ebavõrdsust. Olukord: tööstustoodangu kiire juurdekasv, tööpuudust oli vähe (praktiliselt polnud), tõusis inimeste elatustase, riigis polnud streike, SLV olid üle pooled inim. Kesklassis. Välismaalimale paistis Lä- Saksamaa ühiskondliku rahu ja partenluse riigina. Diskrimineerimine- kellegi õiguste kitsendamine Nt. Lõunaosariikides diskrimineeriti neegreid. Piirati nende valimisõigusi, Neegri lapsed ei saanud õppida valgete lastega ühes koolis, töökoha hankimisel ja töötingimuste poolest oli neegrite olukord kehvem kui valgetel.Lõunariikides valitud senaatorid ei lubanud võtta vastu seadusi, mis tagaksid neegritele valgetega võrdsed õigused. Lõpuks tehti eraldi koolid. 1960. parandati neegrite elu tunduvalt. Lõuna- Vietnami toetajad Indo Hiina sõjas: USA ja tema liitlased (Prantsusmaa)
kindlasti mitte teha teadlasekarjääri. 3. Kui naised said ülikooli teaduritena tööle, siis pidid nad nägema väga palju vaeva ja töötama väga palju. Samuti ei olnud nende töö vääriliselt tasustatud, seega oli naistel teaduritena töötamine raskendatud. 4. Juba sel ajal esines naiste diskrimineerimist tööturul. Meesteadlastega ei olnud võimalik vahetada teadmisi, nendelt õppida ning võrdväärselt arutada teadusalaseid teemasid. Naisi diskrimineeriti ning usuti, et nad pole teadustööks võimelised. 5. Naised, kes soovisid teha karjääri teadlastena, pidid tegema suure otsuse- kas valida perekond või karjäär. Arvati, et mõlemaks pole ükski naine suuteline. Ka ühing, kuhu mitmed naisteadlased siiski kuulusid, oli suunatud vaid meestele. 6. Naised ei saanud rahalisi toetusi nagu seda said mehed, seega ei olnud neil võimalik oma projekte lõpule viia
ühendus majandusliku koostöö tegemiseks. Selle alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit. 8. Mis on Thatcherism? Majanduspoliitika mida iseloomustab: Range rahanduspoliitika,vaba ettevõtluse toetamine, makusprotsendi võrdsustamine, ametiühingute õiguste kärpimine. 9. Millised poliitlised liikumised ilmusid 1960-70? Looduskaitsjad, hipid. 10. Makartism- USA senaatori algatatud kommunistide- ja juutidevastane kampaania. Mustanahaliste olukord-neid diskrimineeriti, neil ei olnud valgetega võrdseid seadusi. Reagonoomika- USA presidendi Ronald Reagani majanduskava, mis tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist ja maksude alandamist. Üliriik- võimas suurriik, mille mõju ulatub üle kogu maailma(USA, NSV) 11. Kuidas loodi Saksa liitvabariik? Saksamaa lõhenes läänepooleks ja idapooleks. Lääne-
NSVL jt. Berliini müür lammutati 1989. aastal ning alates 1990. aastast on Euroopas ühtne Saksamaa Liitvabariik. 3. Ameerika. Riigikorraldus (lk 22) Sisepoliitiline võitlus. USA parteid olid Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei, kellede vahel oli võimuvõitlus. Riigi kõrgeim seadusandlik võim kuulus Kongressile. Kongress jagunes omakorda kaheks kojaks: Senath ja Esindajate Koda. 4. Mustanahaliste olukord Ameerikas 60. aastatel (lk 23) Mustanahalisi diskrimineeriti. Nende õigused olid piiratud: valgetele ja mustadele olid eraldi koolid, piiratud valimisõigused, raskendatud olukord töökohtade leidmisel; ka töötingimused olid ebavõrdsed. Lõuna-Ameerika olukord oli tõsisem. Hiljem, 1954. aastal, tunnistati mustanahaliste diskrimineerimine seadusevastaseks. Üks suurimatest tolle probleemiga tegelejaist oli Martin Luther King, kes toetas mustanahalisi. Ta julgustas neid enda eest seisma ning viis ka mustanahalised varem vaid kahvanägusele mõeldud
vastukaja. Harriet Beecher-Stowe ei kahetsenud midagi. Ta tunnistas, et jumal ise juhtis tema kätt. Raamatut müüdi miljoneid eksemplare, see erutas Ameerika meeli ja kujundas kodusõja vastasleerid. Lisaks sellele aitas teos rahahädast välja suure lastearvu tõttu pidevalt kitsikuses elava Stowe´de perekonna. Kui Ameerika kodanikuõiguste eest võitlejad 100 aastat pärast orjuse formaalset kaotamist maailmale selgeks tegid, mil määral mustanahalisi ikka veel diskrimineeriti, ei mänginud "Onu Tomi onnike" liikumises enam mingit rolli. Raamatut küll trükiti ja loeti, aga 1960. aastatel ei soovinud protesteerivad mustanahalised end selle teosega enam samastada. Stowe kirjeldab oma läbinisti armastusväärseid mustanahalisi kui täiskasvanud lapsi, kellele tehakse ülekohut ja kellele suuremeelsetel ja avarapilgulistel valgetel tuleb vabadus kinkida. Läbilöögivõime, iseteadvus ja tahe ennast kaitsta ei olnud autori silmis kõige olulisemad inimlikud omadused
kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal (Astuuria, Navarra ja Aragón) Põhja- Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada. Islami ülemvõimu all tunnistati juute ja kristlasi kui "raamatuinimesi". Nad võisid küll vabalt praktiseerida oma usku, ent siiski neid diskrimineeriti mõneti. Pöördumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos, alates aristokraatidest, kellele see lihtsalt pakkus võimalust põgeneda "dhimmi" mitte moslem olemise piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11. sajandiks olid Al-Ándalusis moslemid ülekaalus. Moslemi kogukond Hispaanias oli väga mitmekülgne ja ohustatud pidevaist sotsiaalsetest pingetest. Põhja-Aafrikast pärit berberid olid kokku pannud suure enamuse armeest ja neil
vastu kaks juudivastast seadust, mis läksid ajalukku Nürnbergi seaduste nime all. Nende järgi olid poliitilised ja kodanikuõigused nüüdsest ainult aarialastel. Seadusega oli ka täpselt määratletud, kes on juut: juutideks kuulutati kõik, kelle soontes oli kolmveerand või pool juudi verd, kes olid juudi usku või abielus juudiga. Segaabieludest sündinud lapsi ei peetud küll juutideks, kui ka mitte aarialsteks, ning neidki diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui 45-aastaseid teenijaid, heisata Saksa lippe majadel või ametihoonetel. Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest. Juutide tagakiusamine piirduski alguses vaid nende kiusamisega kuid juba mõne aasta möödudes muutus see nende massiliseks julmaks hävitamiseks. Hitleri algne idee ei olnud mitte nende tapmine vaid nende väljasaatmine Euroopast ja aaria rassi levitamine üle kogu maailma.
Karl Suur pani oma edukate sõdadega alguse kolmele suurele Euroopa riigile. Napoleoni algatatud sõdadega vabanes enamus Euroopast pärisorjusest, tema algatatud sõjad panid aluse rahvuse väärtustamisele ja selle eest võitlemisele. Ameerika Iseseisvussõda vabastas orjad ning pani alguse suurriigile, mille keskseks ideaaliks muutusid demokraatlikud väärtused. Teise maailmasõja järel hakkas järk - järgult esile kerkima võrdsuse idee ja rassiliste erinevuste pärast diskrimineeriti üha vähem. 1948. aasta Berliini blokaadi peetakse palju kannatusi toonud külma sõja alguseks. Ometigi on just see ajajärk vapustavate teaduslike saavutuste aeg, kui 1961. aastal tegi Juri Gagarin esimest korda tiiru ümber maakera ning 8 aastat hiljem jõudsid ameeriklased oma Apollo missioonidega Kuule. Rääkimata arvutitest, mis esimesena konstrueeriti sõjalistel eesmärkidel ning leidsid aegamööda tee ka tavakasutaja lauale.
Tekkis Gestapo. Tekkisid koonduslaagrid. Suurenes riigi sekkumine majandusse. Hakati relvastuma. Ainult natsid said olla õpetajad, riigiametnikud. Haridus allutati natslikule ideoloogiale 7.2 Terrori juurdumine Gestapo Koonduslaagrid 7.3 Holokaust Hitler soovis luua tugevat Saksa riiki, kus oli oluline rassipuhtus ning aaria rassi üleolek. Saksamaa pealetungil Poolasse ja NSV Liitu langes sakslaste kätte miljoneid Ida-Euroopa juute. Juudi rahvusest inimesi diskrimineeriti juba sõjaeelsel Saksamaal, kuid nüüd käivitas Hitler hirmuäratava massilise juutide hävitamise programmi, mis laienes kõikidele natside kontrolli alla langenud aladele. Hitler ei sallinud juute juba 1920. aastatel, kui ta võimule pürgis, kuna ta nägi neis ohtu Saksamaale ja pidas neid ühtlasi ka üheks osaliseks vandenõus, mis olevat reetnud Saksamaa Esimeses maailmasõjas. 1930. aastatel oli Saksamaal ligikaudu 500 000 juuti. Hitleri võim oli aastast 1933
8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal (Astuuria, Navarra ja Aragón) Põhja-Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada. Islami ülemvõimu all tunnistati juute ja kristlasi kui "raamatuinimesi". Nad võisid küll vabalt praktiseerida oma usku, ent siiski neid diskrimineeriti mõneti. Pöördumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos, alates aristokraatidest, kellele see lihtsalt pakkus võimalist põgeneda "dhimmi" - mitte moslem olemise piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11. sajandiks olid Al-Andalusis moslemid ülekaalus. Moslemi kogukond Hispaanias oli väga mitmekülgne ja ohustatud pidevaist sotsiaalsetest pingetest. Põhja-Aafrikast pärit berberid olid kokku pannud suure
8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal (Astuuria, Navarra ja Aragón) Põhja-Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada. Islami ülemvõimu all tunnistati juute ja kristlasi kui "raamatuinimesi". Nad võisid küll vabalt praktiseerida oma usku, ent siiski neid diskrimineeriti mõneti. Pöördumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos, alates aristokraatidest, kellele see lihtsalt pakkus võimalist põgeneda "dhimmi" - mitte moslem olemise piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11. sajandiks olid Al- Andalusis moslemid ülekaalus. Moslemi kogukond Hispaanias oli väga mitmekülgne ja ohustatud pidevaist sotsiaalsetest pingetest. Põhja-Aafrikast pärit berberid olid kokku pannud suure
mehhanismide abil; liikumisvabaduse ja muude isikuvabaduste piira- misele; segregatsioon teatud ühiskonnakihtide suhtes; teatud ühiskon- narühmade assimileerimine; vähemuste süstemaatiline allasurumine kuni hävitamiseni; riiklik demograafiline kontroll. Ei ole teada, et Ehnaton oleks püüdnud sekkuda töötava rahva traditsiooni- lisse elukorraldusse või piirata liikumisvabadust või muid seisuseomaseid va- badusi. Kui kedagi diskrimineeriti, siis need olid kindlasti Amon-Ra kultuse avalikud pooldajad ja reformidele vastutöötajad, keda ei olnud arvatavasti vähe. Pole mingeid andmeid vähemuste terroriseerimisest, pigem vastupidi, sest Ehnaton kuulutas Atoni teoloogia kohaselt etnilist ja keelelist samaväärsust. Teadaolevalt ei kehtestatud Egiptuses mingeid iibekontrollimehhanisme. Kok- kuvõttes kehtivad selle faktori tunnused Ehnatoni kaasuse puhul vaid vähesel määral. 5. Õiguskord
inimestel sõnavabadust, sest eksisteeris tsensuur; valimised ei olnud ausad. d) austatakse inimõigusi. Sel perioodil ei d) inimõigusi piiratakse, esineb austatud USA-s neegrite inimõigusi, toi- diskrimineerimist rahvuslikul, usulisel, mus nende diskrimineerimine. varalisel, hariduslikul vm pinnal (Saksamaal diskrimineeriti juute ja rõhutati aaria rassi ülemuslikkust, NL-s usklikke, rikkaid ja haritud inimesi), e) soovitakse elada rahus. Prantsusmaal oli e) valmistutakse sõjaks, soovitakse haarata probleeme kolooniatega, millele ta ei endale uusi alasid (Saksamaa soovis tahtnud iseseisvust anda (näiteks Marokos revansi I maailmasõjas saadud alanduste toimus ülestõus)
õigusnormid, millega kindlustatule keeldutakse hambaravikulude hüvitamisest põhjusel, et need kulutused tehti teises liikmesriigis, kujutavad teenuste vaba osutamise põhimõtte põhjendamatut piiramist (kohtuotsus Kohll, 1998) ja et keeldumine hüvitada välismaal prillide ostmisega seotud kulud on kaupade vaba liikumise põhimõtte põhjendamatu piiramine (kohtuotsus Decker, 1998). Võrdne kohtlemine ja sotsiaalõigused Stjuardess esitas hagi oma tööandja vastu, kuna teda diskrimineeriti töötasu osas, võrreldes sama tööd tegevate meessoost kolleegidega. Vastuseks Belgia kohtu küsimusele otsustas Euroopa Kohus 1976. aastal, et asutamislepingu sätetel, millega kehtestati sama tööd tegevate nais- ja meessoost töötajate vahel töötasu võrdsus, on vahetu õigusmõju (kohtuotsus Defrenne). Meeste ja naiste vahelise võrdse kohtlemise alaste normide tõlgendamisel on
kaks põhilist juudivastast seadust, mis läksid ajalukku Nürnbergi seaduste nime all. Nende järgi olid poliitilised ja kodanikuõigused nüüdsest ainult aarialastel. Seadusega oli ka täpselt määratletud, kes on juut: juutideks kuulutati kõik, kelle soontes oli kolmveerand või pool juudi verd, kes olid juudi usku või abielus juudiga. Segaabieludes sündinud lapsi ei peetud küll juutideks, kuid ka mitte aarialasteks, ning neidki diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui 45aastasi teenijaid, heisata Saksa lippe majadel või ametihoonetel. Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest. Määratu hulk eeskirju ja dekreete (umbes kaks tuhat) tõrjus Saksa juudid välja enamikelt töökohtadelt ja limiteeris tõsiselt nende võimalusi teenida elatist ja elada normaalset elu. Sellel perioodil oli natsipolitsei eesmärgiks sundida Saksa juute Saksamaalt lahkuma
Sõjaväeline reform. Justiits reform. Venemaa võttis eeskuju Euroopa riikidelt nagu Prantsusmaalt. 19. saj levisid Euroopas rahvusriigi ideed ning need samad ideed hakkasid mõjutama Venemaa eliiti. Venemaa eliit võttis endale eeskujuks Saksa keisririik ja Suurbritannia (Tsentraliseeritud riigid). Vene tsaaririigis oli venelasi kokku 43%. Venestamine kui ebarealistlik plaan. Puudusid seadused, mis piirasid kellegi õigust rahvuse pärast, mitte kedagi ei diskrimineeritud. Kuid diskrimineeriti usu järgi. Seisuslikud piirangud, üks seisus võis seda teha aga teine mitte. Kui diskrimineeriti inimesi katoliku usu järgi siis saadi aru, et jutt käib poolakatest. Vene keskvõim ja eliit usus, et kohalikud rahvad ei ole suuteliselt ise hakkama saada, arvati, et eestlased ja lätlased ei suuda luua kõrgkultuuri (2 varianti: Kas saksastuda või venestuda?). Vene võim käsitles baltiprovintse läbi vene ja saksa suhete. Olulised julgeoleku
3) teeb ettepaneku diskrimineeriva tegevuse lõpetamiseks või teatud tegevuste sooritamiseks. Ühtepidi on selline komisjon diskrimineeritud inimesele alternatiiviks ja justkui lihtsamaks asjaajamise viisiks kui kohus. Teisalt aga see, kes on diskrimineerimise sooritanud, ei pruugi komisjoni pädevaks pidada ja nõustub ainult kohtu otsusega. Samas, kui juba komisjon on leidnud, et inimest on diskrimineeritud, on suur tõenäosus, et ka kohus kinnitab seda. Seega on inimesel, keda diskrimineeriti tohutult palju asjaajamist ja arvestades meie pikki kohtuprotsesse... Minu arvates on küsimus selles, kas see komisjon täidab ülesandeid, mida ta täitma peaks; on tegu arvestatava iseseisva jälgiva organiga? Seaduse järgi ja teoreetiliselt justkui oleks, aga kuidas see kõik praktikas välja nägema hakkab, saab hiljem näha SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST Viimasel ajal räägitakse palju meeste ja naiste võrdõiguslikkusest. Paraku tõlgendab iga inimene seda enda jaoks isemoodi
tähelepanu. Sadleri raport sai ka väga palju kriitikat. Ta oli tuntud selle poolest, et tema kinnisidee oli võidelda laste tööõiguste eest. Seetõttu seati kahtluse alla ta uurimismeetod: valikulised küsimused/kajastamine. Sadleri raporti tulemusena tekkis avalikkuse nõue, et laste töö piirataks 8. tunnile nädalas ja esitati olulisi nõudmisi, et üldse ära keelataks. Samas need, kes andsid intervjuud Sadlerile, kaotasid töökoha ja neid diskrimineeriti. Sadler ise tundis piinlikkust ja kahetsust ja edaspidi hakkas tähelepanu arstide protokollidele pöörama, et seeläbi tõestada. Sadleri raport mõjutas seda, et vabrikud hakkasid välttima lapstööjõu kasutamist ja kardeti inspekteerimisi. See aga mõjutas töölisperede majanduslikku olukorda. Lisak soli kerge kaotada oma osa päevapalgast, palju trahve etc. Suur risk oli ka invaliidistumine: tolleaegsed masinad
annaabi.ee 
