a) SUBJEKTI b) TEADMISE c) TÕE GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi vastav tõde Diskursused on PIDEVUSETUD – DISKONTINUITEET Diskursust ei moodusta mitte loogilised, vaid sattumuslikud seaduspärasused. ARENG on mitte madalamalt täiuslikumale, vaid ühelt SATTUMUSLIKULT vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS _____________________________________________________ VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob eeldused teatavaks DISKURSUSEKS — TÕE ja TEADMISE avaldumiseks VÕIM vähem KEELAB, rohkem loob asju — TEKITAB IHA ja
vahetult loodud riigiorgan. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Funktsioonideks on seadusandlus, legitimatsiooni vahendamine (rahva legitimatsioonil kõrgemate riigiametnike nimetamine), kontroll täidesaatva võimu üle (parlamentaarne), representatsioon (esindusfunktsioon; ühiskonna ootused, mured), riigi rahandusküsimuste üle otsustamine. Riigikogu kui organi kontinuiteet (õiguslik järjepidevus)- organ on koguaeg olemas, kuni PS lõppeb. Riigikogu koosseisu diskontinuiteet- kosseseisude vahetumine, PS §61 volituste algus ja lõpp. Kui volitus lõppeb, siis toimub ka sisuline diskontinuiteet. Kõik algab algusest. Riigikogu liige Riigikogu kui kollegiaalorgani osa. Organi ülesannete täitja- füüsiline isik, kes teostab organi pädevusi. Vaba mandaat (otsused lähtuvalt südametunnistusest, võrdsuse põhimõte). Volituste algus ja lõpp, peatumine PS §§61, 64, 83 lg2. PS §§62, 71 lg2, 74, 103 lg1 p1. Tagatisteks on immuniteet, õigus saada tasu
Riigikogu kodu- ja töökord Ühekojaline parlament – otse valitud esindajate kogu; seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine Ainus rahva poolt vahetult loodud riigiorgan – legitimatsiooniaste on kõige suurem RIIGIKOGU JA RIIGIKOGU KOOSSEIS: Riigikogu kui organi kontinuiteet – RK kui organi jätkumine Riigikogu koosseisu diskontinuiteet – iga koosseis on piiritletud, teistest koosseisudest eristatav *RK VII koosseis 1992-1995 *RK VIII koosseis 1995-1999 *RK IX koosseis 1999-2003 *RK X koosseis 2003-2007 *RK XI koosseis 2007-2011 *RK XII koosseis 2011-2015 *RK XIII koosseis 2015-2019 (hetkel) Sisuline diskontinuiteet – RK lõpetab oma tegevuse, mingid menetlused on pooleli, uus Riigikogu paneb eelmise Riigikogu pooleli jäänud „kappi“ ja kõik algab nullist
parlamendid. Ajalooliselt olid parlamendid monarhismi perioodi justiitsorganid. Parlamendid olid nii unitaar kui ja föderatiivsetes riikides, kusjuures ka föderatsiooni subjektidel on oma parlamendid. JURIIDILINE LAAD- parlament on kaasajal põhimõtteliselt rahva otseseks usalduusosaliseks, parlamendile kuulub juhtiv osa võimude lahussuse ja tasakaalustatuse alusel korraldatud riigiorganite süsteemis ning teda isel kolm põhiprintsiipi: diskontinuiteet, indemniteet ja immuniteet. 1) Diskontinuiteet – antud koosseisu volituste lõppedes jäävad lõplikult otsustama küsimused lõpetamata, järgmin ekoosseis ei ole seotud eelneva arvamusega. 2) Indemniteet – parlamendisaadikuid ei tohi võtta vastustusele parlamendis esitatud mõtteavalduste või vastava hääletamise eest. 3) Immuniteet – parlamendi eriloata ei tohi ühtegi pralamendisaadikut võtta kriminaalvastutusele. Juriidilise laadi tunnused:
Fraktsioonid annavad võimaluse valmistada ette ühiseid algatusi ja vahetada informatsiooni ning muul moel maailmavaatelisi seisukohti koondada. 50. Riigikogu liikmete arv ja kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel 101 liiget. Kuupjuure reegel - Rein Taagepera on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni. 51. Riigikogu kui organi kontinuiteet ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteet Põhiseaduse § 61 lg 1 sätestab Riigikogu kui Eesti Vabariigi seadusandliku organi katkematuse ehk kontinuiteedi ning Riigikogu kui koosseisu katkemuse ehk diskontinuiteedi. Riigikogu kontinuiteet tähendab, et Eesti Vabariigis ei ole hetke, kus meil puuduks konstitutsiooniorgan Riigikogu. Samal ajal vahetub Riigikogu personaalne koosseis päeval, mil kuulutatakse välja valimistulemused. Kõnelda saab seega esimesest, teisest jne. Riigikogu koosseisust. 52. Mis on riigieelarve?
ainult ühe fraktsiooni. 50. Riigikogu liikmete arv ja kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel Rein Taagepera on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni. Kuupjuur aktiivsest elanikkonnast ongi tavaliselt aluseks parlamendi suurusele. Nii on saadud ka Eesti Riigikogu 101 liiget. 51. Riigikogu kui organi kontinuiteet ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteet Põhiseaduse § 61 lg 1 sätestab Riigikogu kui Eesti Vabariigi seadusandliku organi katkematuse ehk kontinuiteedi ning Riigikogu kui koosseisu katkemuse ehk diskontinuiteedi. Riigikogu kontinuiteet tähendab, et Eesti Vabariigis ei ole hetke, kus meil puuduks konstitutsiooniorgan Riigikogu. Samal ajal vahetub Riigikogu personaalne koosseis päeval, mil kuulutatakse välja valimistulemused. Kõnelda saab seega esimesest, teisest jne. Riigikogu koosseisust. 52. Mis on riigieelarve?
ainult ühe fraktsiooni. 50. Riigikogu liikmete arv ja kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel Rein Taagepera on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 8090 kuni 150-ni. Kuupjuur aktiivsest elanikkonnast ongi tavaliselt aluseks parlamendi suurusele. Nii on saadud ka Eesti Riigikogu 101 liiget. 51. Riigikogu kui organi kontinuiteet ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteet Põhiseaduse § 61 lg 1 sätestab Riigikogu kui Eesti Vabariigi seadusandliku organi katkematuse ehk kontinuiteedi ning Riigikogu kui koosseisu katkemuse ehk diskontinuiteedi. Riigikogu kontinuiteet tähendab, et Eesti Vabariigis ei ole hetke, kus meil puuduks konstitutsiooniorgan Riigikogu. Samal ajal vahetub Riigikogu personaalne koosseis päeval, mil kuulutatakse välja valimistulemused. Kõnelda saab seega esimesest, teisest jne. Riigikogu koosseisust. 52. Mis on riigieelarve?
subordinatsiooniga, vaid üksnes föderatsiooni- ja osariigi parlamendi eripädevuse täpse piiritlemisega selle alusel, millised funktsioonid on delegeeritud föderatsioonile kui tervikule. P.1. JURIIDILINE LAAD (ISELOOM ) Parlament on kaasajal põhimõtteliselt rahva otseseks usaldusosaliseks (esimene ja vahetu volitatu). Parlamendile kuulub juhtiv osa võimude lahususe ja tasakaalustatuse alusel korraldatud riigiorganite süsteemis ning teda iseloomustab kolm põhiprintsiipi: diskontinuiteet, indemniteet ning immuniteet. 55 Diskontinuiteet tähendab, et tema antud koosseisu volituste lõppedes väljuvad parlamendi menetlusest kõik osundatud koosseisu poolt lõplikult otsustamata küsimused, eriti seaduseelnõud (järgmine koosseis ei ole seotud eelneva arvamustega). Indemniteet tähendab, et deputaate ei tohi ei ametisoleku ajal ega ka peale volituste lõppemist võtta
üksikõigusjärglus üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus üldõigusjärglus esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine b. õiguslik järjepidevus kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult restitutio ad integrum kõigi õiguste täielik taastamine 2. Eesti Vabariik??? a. EV diskontinuiteet 1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938 a jõustunud põhiseaduse muutmise menetlust Pikk aeg 1940 a ,,vabatahtlikkus" Territoorium ei ühti b. EV kontinuiteet REV situatsioon Nt Malta ordu Faktiline sund Vastupanuliikumised VII EV Euroopa Liidus 1. Olulised faktid (Eesti tee EL-i )
üksikõigusjärglus üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus üldõigusjärglus esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine b. õiguslik järjepidevus kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult restitutio ad integrum kõigi õiguste täielik taastamine 2. Eesti Vabariik??? a. EV diskontinuiteet 1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938 a jõustunud põhiseaduse muutmise menetlust Pikk aeg 1940 a ,,vabatahtlikkus" Territoorium ei ühti b. EV kontinuiteet REV situatsioon Nt Malta ordu Faktiline sund Vastupanuliikumised VII EV Euroopa Liidus 1. Olulised faktid (Eesti tee EL-i )
üksikõigusjärglus üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus üldõigusjärglus esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine b. õiguslik järjepidevus kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult restitutio ad integrum kõigi õiguste täielik taastamine 2. Eesti Vabariik??? a. EV diskontinuiteet 1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938 a jõustunud põhiseaduse muutmise menetlust Pikk aeg 1940 a ,,vabatahtlikkus" Territoorium ei ühti b. EV kontinuiteet REV situatsioon Nt Malta ordu Faktiline sund Vastupanuliikumised VII EV Euroopa Liidus 1. Olulised faktid (Eesti tee EL-i )
kohustused nt pärimine b. õiguslik järjepidevus – kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult restitutio ad integrum – kõigi õiguste täielik taastamine 2. Eesti Vabariik a. EV diskontinuiteet ■ 1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938. a jõustunud põhiseaduse muutmise vormi ■ Pikk aeg (30a), kõik on aegunud ■ 1940 a „vabatahtlikkus” ■ Territoorium ei ühti
TULEB LEIDA TULEB LEIDA TAGAMAAD DISKURSUS = ANONÜÜMNE, mittesubjektiivne reeglite süsteem, mis moodustab a) SUBJEKTI b)TEADMISE c) TÕE GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi vastav tõde Diskursused on PIDEVUSETUD DISKONTINUITEET Diskursust ei moodusta mitte loogilised, vaid sattumuslikud seaduspärasused.ARENG on mitte madalamalt täiuslikumale, vaid ühelt SATTUMUSLIKULT vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob eeldused teatavaks DISKURSUSEKS TÕE ja TEADMISE avaldumiseksVÕIM vähem KEELAB, rohkem loob asju TEKITAB IHA ja NAUDINGUT, VORMIB TEADMISIVÕIMU instantsid pole ainult ARMEE, POLITSEI, VANGLAD, vaid
annaabi.ee 
