rahulolu õigest hooldusest. Konkurente on küll palju, aga me suudame nende seas esile tõusta just õiglase hinna ja töökvaliteediga. 3 3. PROJEKTI KIRJELDUS Projekti kirjelduses on kajastatud äriidee, teenuse kirjeldus, teenindamise kirjeldus, turg, konkurents, müük ja turustamine. 3.1. Äriidee Ärivaldkonnaks saaks autoteenindus. Teenusena pakuksime disainimist, hooldus ja pisiremonte. Sihtgrupp oleks inimesed, kellel on autod, mis vajavad on rohkem hoolt ning mis on vanemad autod kui 10 aastat. Idee oleks uudne, sest Tartus ei ole töökoda, mis pakuks ka läbi arvuti disani, mis muudaks autot atraktiivsemaks. Tegevuse alustamiseks oleks vaja rentida garaaz, mis oleks logistiliselt parimas kohas Tartus. Seejärel hakkas väljatöötama tegevusplaani, uuriks turgu (mis hinnaga töötavad teised töökojad), leiaks töötajaid.
Antsla Gümnaasium ÄRIPLAAN Autoteenindus Koostaja: Mait Saaron Juhendaja: Merike Prätz Antsla 2010 1. KOKKUVÕTE 1.1. Ettevõtmise idee Seoses nõudluse suurenemisega autode iluravi järele on plaanis pakkuda Eestis uudset teenust arvuti abil autode disainimist vastavalt kliendi soovile ning lisaks sellele ka pisihooldust. 1.2. Eesmärgid. Firma, mille nimeks olen planeerinud , eesmärk üldisemalt on pakkuda midagi erilist inimestele, kellele auto on midagi enamat kui lihtsalt sõiduvahend jõudmaks punktist A punkti B, midagi enamat, mida tänapäeva tehnoloogia võimaldab. Plaanime pakkuda klientidele kõige uudsemaid võimalusi oma autode atraktiivsemaks muutmiseks ning nende
Vivienne mitte lihtsalt ei järginud moodi vaid tihtilugu dikteeris seda. KOLLEKTSIOONID Oma esimest täielikku kollektsiooni ,,Pirates" esitles Westwood 1981. aastal Londonis, mis oli valminud koostöös Malcolm Mclaren'iga. Sellele järgnesid kollektsioonid ,,Savaga" (1982. aastal), ,,Buffalo Girls" (Sügis/Talv 1982.-83. aastal). Pariisi jõudis ta sõuga "Nostalgia of Mud" 1982. aastal. Kõik kollektsioonid ilmusid nime all ,,Worlds Ends". 1985. aastal otsusts Vivienne alustada disainimist oma nime all. 1989. aastal nimetati Vivienne ainsa naisdisainerina maailma moekunstnike esikuuikusse ning alates sellest on tema nimi aina kuulsust kogunud. Oma esimest meestekollektsiooni esitles ta 1996. aastal. Oma 2005. 06. aasta sügis-talvises kollektsioonis ,,Propaganda" kasutas ta Wolford'si (kellega ta on tihedat koostööd teinud alates 2003. Aastast) eksklusiivset kudumistehnoloogiat. Samuti on naine koos töötanud brändiga Nine West. SEDÖÖVRID JA AUTASUD
riigiülikool New Yorgis. Sealt ta langes välja pärast kahte aastat õppimist. Aastatel 1962 kuni 1964 teenis ta Ameerika Ühendriikide sõjaväes. Pärast tema vabastamist 1968ndal aastal abiellus ta Ricky Low-Beeriga. R. Lauren ei käinud moe koolis, aga töötas müügimehena Brooks Brothersi heaks. Aastal 1967 avas ta lipsude poe, kus ta müüs ka oma enda disainitud lipse, kaubamärgi nimega Polo. Töötades A. Rivetz & Co heaks, alustas Lauren laiade lipsude disainimist, mis osutus tema esimeseks suuremaks ettevõtmiseks. Koos lipsude disainimisega ja 50 000 dollari laenuga, asutas Lauren aastal 1968 firma, nimega Polo Fashion. Ta valis nime Polo, kuna see esindab võimu, stiili ja intriige, mida on see bränd alati endaga ka kaasas kandnud. 1970ndal võitis R. Lauren City Award auhinna, äratades oma meeste kollektsiooniga suuremaid emotsioone ka inimeste südames. Samal ajal andis ta välja ka naiste ülikonnad, mis
Gurjanova. BRUNO 2010. a võidutöö Voldikkann on olnud tootmises ja seda on ka turustatud nii Eestis kui ka Venemaal. Eestis on müüdud umbes 40 000 kannu nii, et hetkel peaks igal 30ndal eestlasel see kodus olema. „Voldikkannu odava laiatarbekaubana piimaletis müümine on praeguseks hetkeks ennast ammendanud ja uute suurte partiide tootmist hetkel ei planeeri,“ vahendab tooteidee autor Veiko Liis. „Selliste ürituste korraldamine on oluline, kuna väärtustab uute toodete disainimist ja kavandamist. Samuti annab see inimestele vihjeid selle kohta, mis omadused võiksid olla ühes hea tootes tõelised väärtused,“ tõstab Liis auhinna tähtsust esile. Mare Klepman, BRUNO 2008. a võitja, sekundeerub: „Konkursside korraldamine on kindlasti oluline ja eriti rahvusvahelise žüriiga, see annab võimaluse hetkeseisu asjatundliku kõrvalpilguga hinnata.“ Klepman tõdeb, et võit tuli tookord talle endalegi suure üllatusena
plastikuga, disainides riidepuu, päikesevarju aluse ja prügikasti. 60ndate lõpus oli ta meister plastiku skulpureerimisel. Ta parimaks plastiktööks on vaas, mis läks masstoodangusse 1969 aastal. See ümberkeeratav vaas, mis oli tehtud läikivast ABS plastikust, oli suureks eeskujuks, et plastmasstooted ei pea alati välja nägema koledad ja odavad. Mari huvi disaini suhtes oli jätkuvalt analüüsiv suhtlemise süsteemi rollis. Seetõttu jätkas ta erinevate mõisttusmängude disainimist. Ta arvas et nende kaudu saavad inimesed käivitada oma kujutlusvõimet ja läbi mängu tükkide lovad nad oma loo. Jätkates tööd tootedisainerina, ta hakkas tegema ka mööblit. Kuulsamad neist on SofSof tool, mille ta tegi Driade firma jaoks. See koosneb ühest eemaldaavast padjast ja lihtsast keevitatud metalraamist. Samaväärselt geniaalne on ka kast Castelli firma jaoks. See on kokkupandav tool, mille iste ja raam käivad lahti ja neid saab panna kastiks kokku.
mille pilte mul õnnestus leida võib öelda, et tegemist on väga andeka naisega, kelle riideesemed on väga erilised just detailide poolest ning kui vaadata ka tema lõhnade välimust, siis ka need kutsuvad inimesi ostma juba ainuüksi oma väljakutsuva välimuse poolest. AJALUGU Lolita ehk Josiane( vt Foto 1) on sündinud 1954. aastal Borgeauxis. [2] Koolis käis ta Studio Bercotis Pariisis.[3] Õmblemist õppis ta oma emalt, kes oli õmbleja ja töötas kodus. [2] Disainimist alustas Lolita juba kuue aastaselt, mil ta tegi riideid oma barbidele. [1] Tema unistuseks oli luua enesele kunagi oma moebränd. Aastal 1970 alustas Lolita second-hand rõivaste ümber disainimisega.[2] Tavaliselt nimetatakse moemajasid nende asutaja järgi, kuid Josiane Maryse Pividal otsustas teha teisiti. 1983. aastal asutas ta koos oma mehega kaubamärgi ,,Lolita Lempicka" austusavaldusena Nabokovi novelli ja nende maalri Tamara de Lampicka vastu. Kui nende
Hoolimata asjaolust, et armukesed kinkisid talle luksulikke ehteid, ilmus ta seltskonda, kandes võltspärleid ja klaasist käevõrusid. Ehete kandmist peeti toona päevasel ajal halva maitse tunnuseks, kuid Chanel ilmus ka vaba aja üritustele kuusepuuna ehituna. Tema õhtutualette saatsid ehted aga vastupidiselt tavale harva. "Et olla asendamatu, tuleb olla teistsugune," oli ta veendunud. Et "teistsugune" tekitas kõneainet, alustas Chanel aastal 1924 ehete disainimist. Hoolimata asjaolust, et ta segas kallis- ja võltskive ning -pärleid, maksid tema aksessuaarid terve varanduse. Paljud mudelid toonasest ehteloomingust kuuluvad kaubamärgi kollektsiooni tänaseni ning neid valmistatakse ikka ja jälle. Hea maitse ei lähe ju moest. Mugavus moes Chanel on kahtlemata mugavuse maaletooja naistemoes. Pärast tagasitõmbumist moeareenilt Teise maailmasõja perioodil tegi ta 1950ndatel comebacki. Enda sõnul ainult seetõttu, et
Innovatsiooni stimuleerib siin teave kasutajate vajaduste ja tehniliste sisendite kohta. Tuleb spekuleerida kuidas need kokku võiksid saada, et tuleks edukas toode. Domineerivaks innovatsiooniliigiks on sagedased olulised muutused toodetes. Suhteliselt lühikese aja vältel tulevad välja kergelt muudetud tooted. Üritatakse tabada tarbija ootust ja võib olla ka muutuvaid ootusi. Tootevalik on mitmekülgne, sageli esineb kindlale kliendile disainimist. Tootmisprotsessid on paindlikud ja ebaefektiivsed- eesmärgiks on eksperimenteerimine ja pidevad muutused. Kulupõhisus peaegu puudub, küsimus on selles, et milline saab olema domineeriv toode, millega hakatakse hiljem turgu hõivama. Toodetele pannakse tihtipeale algusfaasis peale patendid: ,,Patendid on riigi poolt antud garantii, et teatud rada-tarjektoori on võimalik kasutada, ühe või teise toote tekitamiseks" Patent on efektiivseimaid konkurentsivõitluse vahendeid
Innovatsiooni stimuleerib siin teave kasutajate vajaduste ja tehniliste sisendite kohta, spekuleerida kuidas need kokku võiksid saada, et tuleks edukas toode. Domineeriv innovatsiooniliik on sagedased olulised muutused toodetes, suhtleiselt lühikese aja vältel tulevad välja kergelt muudetud tooted. Üritatakse tabada tarbija ootust ja võib olla ka muutuvaid ootusi. Tootevalik on mitmekülgne, sageli esineb kindlale kliendile disainimist. Tootmisprotsessid on paindlikud ja ebaefektiivsed- eesmärgiks on eksperimenteerimine ja pidevad muutused. Kulupõhisus peaegu puudub, küsimus on selles, et milline saab olema domineeriv toode, millega hakatakse hiljem turgu hõivama. Näiteks: E-raamatud, omapära seisneb selles, et kasutatakse e-tinti, silmadele hästi sõbralik lugeda. Arviti taga hakkavad silmad valutama, aga e-raamatut lugedes mitte. Amazon, Sony,
Seejärel kolis ta New Yorki, et minna Parsonsi kooli disaini õppima. Lühikest aega oli Smith koos Arnold Scaasi ja Bobbie Brooks's spordirõivaste firmas. Aastal 1967 lõpetas Smith Parsonsis karjääri, et alustada iseseisvalt disainimisega. Aastal 1969 oli ta kaubamärgiks Digits (spordirõivaste firma). Aastal 1973, asutas Smith koos oma õe Toukie Smithiga oma disaini ettevõte,mis varsti põrus. Smith jätkas disainimist ja 1976. aastal alustas ta äri tegemist koos Laurie Malletiga ja firma nimeks sai "Williwear." Ta on kavandanud Pulmakleite kandmiseks Mary Jane Watsonile, kui ta abiellus Peter Parkeriga Spider-Mani koomiksiraamatus (koomiks ilmus aastal 1987) ja ülikondi Edwin Schlossbergile ja tema peigmehele kui ta abiellus Caroline Kennedyga 1986. Aastal. Smith on mõelnud ka vormirõivaid töötajatele Christo's, 1985.aastal Pont Neuf pruudile Pariisis ja riideid Spike Lee filmi School Daze jaoks (1987)
mõõtmete poolest suurem, kui vertikaalne kõrgus liiga suur pole just. Kõigil asjadel on oma vorm, erinevad need üksteisest vaid mõõtmete poolest. Vorme saab jaotada kolme nn põhivormide rühma, milleks on ühemõõtmelised vormid: punkt ja joon; kahemõõtmelised vormid ehk pinnad ning kolmemõõtmelised vormid ehk kehad. Peamiselt kasutatakse maastikuarhitektuuris regulaarseid vorme. Samas saab looduslike vormide lähendades geomeetrilistele teha ruumi disainimist lihtsamaks ning seeläbi ka kavandi loomist kergemaks. Kõige arusaadavamad vormid on punkt ning joontest sirgjoon. Pindade puhul on tähtsaim horisontaalne tasand. Kuup ja ristkülik on kehadest kõige lihtsamad ning arusaadavamad. 4 Tihtilugu võib ka muidu lihtne ning arusaadav vorm olla häiriv, kuna inimese silm deformeerib vaadeldavat objekti niivõrd palju, seda tänu silma ehituse iseärasustele. Vormi
Babbage't, kui Arvuti isa peetakse esimese mehaanilise kalkulaatori(arvuti) loojaks, mis omakorda pani aluse keerulistemate disainide loomisele.) 1991. aastal loodi perfektselt töötav arvuti just Babbage'i plaanidele ja skeemidele tuginedes. 1822: Difference Engine, jäi pooleli (mehhaanilise kalkulaatori, mille ülesandeks oli arvutada polünoomifunktsioonide väärtused) Varsti pärast automaatse kalkulaatori tegemise põrumist alustas Babbage uue ja raskema, täisautomaatse arvutusmasina, disainimist. Masin ei ole üksik lõpetatud projekt, vaid kogum õnnestunud disainidest, millega ta tegeles kuni oma surmani 1871. aastal. Põhiline erinevus kahe masina vahel on see, et täisautomaatset arvutusmasinat saab programmeerida kasutades löödud kaarte. Ta taipas, et programmid saab panna nendesse kaartidesse, nii et isik peab algselt ainult programmi looma ja siis panema kaardid masinasse ja laskma sellel töötada. Täisautomaatne masin oleks kasutanud Jacquardi löödud
5-11 aastased lapsed käivad algkoolis (Primary School). Algkool jaotatakse kaheks etapiks: a) väikelaste kool (Infant school), kus lapsed valmistatakse kahe aasta vältel ette õppetööks koolis. See on tegelikult mängukool; b) algkooli teises astmes (Junior school), kestab õppetöö kuni 11-nda eluaastani. (uk_kool) Väikelaste koolis õpetatakse põhiliselt lugemist ning arvutamist. Algkoolis õpetatakse aga inglise keelt, matemaatikat, teadust, informaatikat, usuõpetust, disainimist ning tehnoloogiat, ajalugu, geograafiat, kunsti, muusikat ning kehalist kasvatust. Nooremates klassides suunavad õpetajad õpilasi, et välja selgitada nende tugevamad küljed ja keskenduda nendele. 3.2. Keskkool Edasi on lapsed kohustatud minema keskkooli (Secondary school). Keskkooli lähevad nad automaatselt, ilma lisaeksamiteta. Kohustuslikus korras tuleb lastel läbida 5 klassiline keskkool. Keskkooli lõpus teevad nad küpsuseksamid ning antakse välja
Kasutaja kinnitab vöö puusade külge ja jalatsid enda jalade külge. Jalgade vahel olev iste sobib nagu minisadul. Seadme toiteks on, laadimise peale umbes kaks tundi kestev liitium ioon aku. Kestvuse aja eelduseks Joonis 8. Honda on, et kandja ei käi kiiremini kui 4.5 km tunnis. Selle toote Exoskeleton disainimist alustati 1999. ja peeti silmas liikumisraskustega inimesi nagu vanurid, kes pole liikumisvõimet täielikult kaotanud. Honda näitas tehnoloogiat 2008 aasta International Trade Fair-il Barrier Free Equipments & Rehabilitation for the Elderly & the Disabled Osaka-l. Honda veebilehe järgi on toode praegu testimise järgus. (joonis 8 ja 9). Eksoskelett oli mõeldud kasutamiseks autotehaste töölistele, kes peavad palju Joonis 9. Honda
Teenusepõhine arhitektuur (SOA) Eelised: autonoomne nõrgalt seotud jagatakse lepingut ja skeemi, mitte sisemisi klasse leitavus Erinevad platvormid Puudused tehniline keerukus, eriti WSDL-i ja SOAP-i puhul Arhitektuuri disain Ära üle inseneeri. Ära tee eeldusi, mida ei saa kontrollida. · Mis on fundamentaalsed osad arhitektuurist, mille valesti tegemine on väga suure riskiga süsteemile? · Milline osa süsteemist on suurima muutumise tõenäosusega? · Milliste osade disainimist võib edasi lükata ilma märkimisväärsete mõjudeta? · Millised on võtme-eeldused ja kuidas neid kontrollida? · Mis võib põhjustada süsteemi ümber disainimise? ADD(Attribute Driven Design) ADD töötati välja Carnegie Mellon Ülikooli pool Väljakutsed: Milline arhitektuur kataks kõige paremini kasutajate vajadusi ? Kuidas täita kujuteldava süsteemi nõudeid ? Kuidas otsustada, milline arhitektuuri strateegia on sobilik ?
süsteemi toimimisele. Alati on olemas mingi rakenduse osa, mille ümbertegemine on väga kallis. Tuleks olema valmis selleks, kui mingi häda tuleb. • Milline osa süsteemist on suurima muutumise tõenäosusega. Kui oskame sellele vastata, siis oskame ka arhitektuuri valida. Osa, mis suure tõenäosusega muutub, tuleks planeerida nii, et seda oleks kerge muuta. • Milliste osade disainimist võib edasi lükata ilma märkimisväärsete mõjudeta. Samuti tuleks mõelda, kas mingi osa süsteemist saab disainida hiljem? Sest tulevikus võib olla parem ülevaade probleemist. Mida rohkem on mul infot, seda lihtsam on otsust teha. Ma ootan lahendusega, kuni mul on õige info käes. • Millised on võtme eeldused ja kuidas ma suudan neid kontrollida. Ära tee eeldusi , mida sa ei suuda kontrollida. Siuke eeldus on tühi õhk
o Turu küpsus – kasuta valmis komponente, ära leiuta jalgratast o Paindlik disain-taaskasutatavus, hallatavus, skaleeritavus o Tuleviku trendid Arhitektuuri disain Ära üle inseneri. Ära tee eeldusi, mida ei saa kontrollida. o Mis on fundamentaalsed osad arhitektuurist, mille valesti tegemine on väga suure riskiga süsteemi toimumisele o Milline osa süsteemist on suurim muutumise tõenäosusega o Milliste osade disainimist võib edasi lükata ilma märkimisväärsete mõjudeta o Millised on võtme eeldused ja kuidas neid kontrollida o Mis võib põhjustada süsteemi ümber disainimise Arhitektuuri disainimise protsess o Tarkvaraarhitektuuri disainimeks ei ole universaalset, aktsepteeritud protsessi ADD (Attribute Driven Design) o ADD töötati välja Carnegie Melloni Ülikooli pool o Väljakutsed
Pole mõtet eeldada, et tuleb miljon klienti korraga, kui Eesti turg on selleks liiga väike ja seda kunagi ei juhtu. Disainimisel mõtle järgmistele asjadele: ● Mis on fundamentaalsed osad arhitektuurist, mille valesti tegemine on väga suure riskiga süsteemi toimimisele ● Milline osa süsteemist on suurima muutumise tõenäosusega. ● Milliste osade disainimist võib edasi lükata ilma märkimisväärsete mõjudeta ● Millised on võtme eeldused ja kuidas neid kontrollida ● Mis võib põhjustada süsteemi ümber disainimise ! Tarkvaraarhitektuuri disainimeks ei ole universaalset, aksepteeritud protsessi. 102. Nimeta ja seleta lahti arhitektuuri disainimise protsessid. ka 1. ADD (Attribute Driven Design) töötati välja Carnegie Mellon Ülikooli pool
annaabi.ee 
