on kindlad keskkonnaalased eesmärgid ja prioriteedid, mis on siduvad valitsusele ning orientiiriks ettevõtetele. 6.Osalev-valitsus osaleb aktiivselt saasteemissioonide vähendamisel, puhastusseadmete ehitamisel või rekonstrueerimisel. Tähelepanu pööratakse suurtele keskkonnasaastajatele. 7.Ettekirjutav-valitsus sunnib oma ettekirjutustega ettevõtteid täitma kindlaid ülesandeid või kõrvale hoidma teatud tegevustest. Selle vormiks on keskkonnalubade ja kasutuslitsentside süsteem.8.Direktiivselt planeeriv- valitsusel kõikehõlmav plaan ning selle raames antakse ettevõttele korraldusi keskkonnaülesannete täitmiseks. Üksikisiku tasand-tõsta keskkonnateadlikkust ning suurendada informeeritust võimaldamaks igal inimesele osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel. Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme. Riigi tasandil kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse seadusandlik ruum ning täidetaks keskkonnaalasid rahvusvahelisi
feminismi teise perioodi. Edasi järgnes iseteadliku ja vastutusvõimelise naise rakendamine nii riiklikesse kui ka omavalitsusasutustesse. Iseseisvumise kaotamisega 1940. aastal soikus ka feministlik liikumine. Nõukogude perioodil ei omanud sugu tähtsust, kõik olid ühesugused seltsimehed. Naised töötasid ja teenisid ise elatist meestega võrdsetel ametipostidel, kuid töötasu suurus oli väiksem kui meestel. Selleaegsed naisorganisatsioonid olid direktiivselt ellu kutsutud ühendused, millel ei olnud sisu. Sellele vaatamata jõuti lääne feminisme edastada abordiõigusega, mis taastati 1955. aastal, mujal käis võitlus selle eest 1970. aastateni. Feministlik mõtlemine ärkab Eestis uuesti 1990. aastate lõpus ja siis soolise vaatenurga alt ehk postfeminismina. Naiste õigused ei olnud samaväärsed meestega tööturul, pöörati tähelepanu ebaõiglasele palga poliitikale, märkama hakati 5
Nendeks on: 1) elustandardi kasv; 2) täistööhõive tööealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. Majanduspoliitika vahendid on liigitatud vastavalt riikliku sekkumise määrale valitsuse käitumise erinevate stiilide puhul põhimõtteliselt järgnevalt: 1) Kõrvalehoidev; 2) Apelleeriv; 3) Tasakaalustav; 4) Illustreeriv; 5) Stimuleeriv; 6) Otsustav; 7) Osalev; 8) Ettekirjutav; 9) Direktiivselt planeeriv. Majanduspoliitika valdkonnad on: · struktuuripoliitika, · konkurentsipoliitika, · rahapoliitika ja · fiskaalpoliitika. EUROOPA LIIT rahvusvaheline institutsiooniline organisatsioon, mille kõik liikmed peavad loovutama osa iseseisvusest ühisstruktuuridele. Alus pandi Söe- Teraseühenduse asutamisega kuue riigi poolt Belgia, GER, FRA, IT, Luksemburg, Holland. Esialgselt nimetati Euroopa Ühenduseks (1991 Euroopa Liit, Maastrichti lepinguga)
Nendeks on: 1) elustandardi kasv; 2) täistööhõive tööealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. 11 Majanduspoliitika vahendid on liigitatud vastavalt riikliku sekkumise määrale valitsuse käitumise erinevate stiilide puhul põhimõtteliselt järgnevalt: 1) Kõrvalehoidev; 2) Apelleeriv; 3) Tasakaalustav; 4) Illustreeriv; 5) Stimuleeriv; 6) Otsustav; 7) Osalev; 8) Ettekirjutav; 9) Direktiivselt planeeriv. Majanduspoliitika valdkonnad on: •struktuuripoliitika, •konkurentsipoliitika, •rahapoliitika ja •fiskaalpoliitika. Rahapoliitika Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust jainflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika ajalugu 1950. ja 1960
3. sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped). Teise jaotuse järgi, mis baseerub riigi sekkumise määra ja valitsuse käitumise järgi, eristatakse: 1. kõrvalehoidvat 2. apelleerivat 3. tasakaalustavat 4. stimuleerivat 5. otsustavat 6. osalevat 7. ettekirjutavat 8. direktiivselt planeeritavat 12.Keskkonnamaksud keskkonnapoliitika elluviimiseks. Keskkonnamaks (ka keskkonnakaitsemaks, "roheline" maks) on maks, mille eesmärk on mõjutada nii tootjaid kui tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult ning vältima keskkonna saastust. Keskkonnamaksud võivad olla kehtestatud nii kohalike kui ka riigimaksudena. Keskkonnamakse on mitut tüüpi, näiteks keskkonnatasu, ergutusmaks, fiskaalne keskkonnamaks 13.Eesti ja EL atmosfääriõhu kaitse peamised lähtekohad.
valitsusele ning orientiiriks ettevõtetele. *Osalev-valitsus osaleb aktiivselt saasteemissioonide vähendamisel, puhastusseadmete ehitamisel või rekonstrueerimisel. Tähelepanu pööratakse suurtele keskkonnasaastajatele. *Ettekirjutav-valitsus sunnib oma ettekirjutustega ettevõtteid täitma kindlaid ülesandeid või kõrvale hoidma teatud tegevustest. Selle vormiks on keskkonnalubade ja kasutuslitsentside süsteem. *Direktiivselt planeeriv - valitsusel kõikehõlmav plaan ning selle raames antakse ettevõttele korraldusi keskkonnaülesannete täitmiseks Keskkonnapoliitika *Keskkonnapoliitika realiseerimine ja keskkonnaprobleemide lahendamine toimub: üksikisiku, kogukonna ja riigi tasandil. *Üksikisiku tasand-tõsta keskkonnateadlikkust ning suurendada informeeritust võimaldamaks igal inimesele osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel. *Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme.
üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped) 2 Teise jaotuse järgi, mis baseerub riigi sekkumise määra ja valitsuse käitumise järgi, eristatakse: kõrvalehoidvat apelleerivat tasakaalustavat stimuleerivat otsustavat osalevat ettekirjutavat direktiivselt planeeritavat 2. Implementation of corporate environmental policy: main stakeholders, environmental management systems, environmental audit. Korporatsioonid ja keskkond, 3 staadiumit: 1. staadium: Passiivne (kuni 1970) reostus otse või lahjendatud kujul loodusesse; tööstus eitas vastutust. Viis vastuseisuni tööstuste ja looduskaitse organisatsioonide/tarbijate vahel. Tõsised kk probleemid, ettevõtted eitasid vastutust. 2
Osalev - Valitsus osaleb aktiivselt saasteemissioonide vähendamisel, puhastusseadmete ehitamisel või rekonstrueerimisel. tähelepanu pööratakse suurtele keskkonnasaastajatele. Ettekirjutav - Valitsus sunnib oma ettekirjutustega ettevõtteid täitma kindlaid ülesandeid või kõrvale hoidma teatud tegevustest. Selle vormiks on keskkonnalubade ja kasutuslitsentside süsteem. Direktiivselt planeeriv - valitsusel on kõikehõlmav plaan ning selle raames antakse ettevõttele korraldusi keskkonnaülesannete täitmiseks. Keskkonnapoliitika realiseerimine ja keskkonnaprobleemida lahendamine toimub: Üksikisiku, kogukonna ja riigi tasandil. Üksikisiku tasand - tõsta keskkonnateadlikkust ning suurendada informeeritust võimaldamaks igal inimesel osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel. Kogukonna tasand - saab lahendada kohaliku tähtsusega
kirjaoskuse arendamisele),nt Sesame street ◦ oluline ikkagi ka see, kuidas lapsega suheldakse ▪ oluline, kuidas suhtlevad vanemad, kuidas kasvatajad, kuidas eakaaslased ▪ vaja anda keeleliselt korrektseid ja väljenduslikke vastuseid, mis laiendavad lapse sõnavara ja õpetavad talle keelt õigesti kasutama ▪ direktiivne (käsud-keelud) vs suhtlemine vajalik mõlemat, kuid kahjuks tihti lastega räägitakse ainult direktiivselt, seetõttu ei saa laps oma tundeid, tegevusi väljendada ja ta ei õpi suhtlema kasutatakse, sest laps saab direktiivsest kõnest paremini aru 10.11 Tiia Tulviste – Sotsiaalne ja isiksuse areng murdeeas murdeiga: ◦ lapse ja täiskasvanu vahepeal, ei tea, kumba rolli võtta ◦ Offer&Offer (1975) – ainult 15% teismelistest on käitumisprobleeme füüsilise arenguga on poistel vähem probleeme kui tüdrukutel
Valitsus võtab üle teatud ülesanded turul osalejatelt, kes pole võimelised piisaval määral realiseerima kollektiivseid eesmärke. Riiklikus omanduses ettevõtted või riigi osalus firmades on vahenditeks selle saavutamisel. Ettekirjutav. Valitsus sunnib turul osalejaid täitma teatud ülesandeid või kõrvale hoidma teatud tegevustest. Selle käitumisviisi üldisteks vormideks on lubade ja litsentside süstee- mid. Direktiivselt planeeriv. Kõikehõlmava plaani raames annab valitsus ettevõtetele direktiive kindlate ülesannete täitmiseks. Tihe kontroll, negatiivsed sanktsioonid ja sundus on vahen- diteks, et saavutada ettevõtete tegevuse kooskõla valitsuse majanduspoliitikaga. Kuna valitsuse otsene mõju turul osalejate käitumisele väheneb eelnevas loetelus altpoolt ülespoole liikumisel, peavad ka eesmärgid muutuma üha vähem spetsiifilisteks, rohkem
annaabi.ee 
