Konspektis: Töö laenguühiku kohta. U= A / q (töö 1C kohta) U= F / q Tähis [U]= 1V 7.Seos pinge ja elektrivälja tugevuse vahel: E= U : d 8.Mis juhtub elektriväljas juhi sees? Miks? Juhi sees elektriväli puudub, sest vabad laengukandjad paiknevad väliste elektriliste jõudude mõjul ümber nii, et loovad oma elektrivälja, mis tasakaalustab välise elektrivälja. 9.Mis juhtub elektriväljaga dielektrikus? Dielektrikus välise elektrivälja toimel aatomid moodustavad dipoole, mistõttu dielektriku pinnad saavad laengu (sisemine elektriväli). See nõrgendab välist elektrivälja mingi arv korda ( korda). = Fvaakum / Fdielektrik = Evaakum / Edielektrik 10.Mis on dielektriline läbitavus? Dielektriline läbitavus iseloomustab aine polariseerumisvõimet. 11.Kondensaator, selle ehitus ja otstarve. Konspektis: Kondensaatorid on seadmed, mida kasutatakse elektrilaengute kogumiseks ja säilitamiseks. Kondensaatori moodustavad
resulteeriv elektriline moment muutub nullist erinevaks. Mittepolaarse molekuli laenguid nihutatakse üksteise suhtes, ta muutub polaarseks ja omab dipoolmomenti. Polaarset pööratakse väljaga samasihiliseks ja deformeeritakse nii, et dipoolmoment samuti suureneb. Mõlemal juhul püüab väli asetada dipoolimomente korrapäraselt, väljasihiliseks. Soojusliikumine omakorda püüab korrapära ära kaotada. Polarisatsioon on seda tugevam, mida tugevam on väline väli . Tugevam väli suudab dipoole korrapäraselt asetada, s.t soojuslikule liikumisele ebakorrapärale- vastu seista. Polarisatsiooni tugevust iseloomustatakse aine ruumiühiku dipoolmomendiga seda nim dielektriku polarisatsioonivektoriks ehk polarisatsiooniks. Antud kohas aines võetakse ruumielement V ning summeritakse seal asuvate molekulide dipoolmomendid . Tulemus jagatakse ruumielemendi suurusega, s.t leitakse nimetatud kohas ruumiühiku dipoolmoment. Keha pindadele tekkinud
Nimetatud temperatuuril on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100°C säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Denatureerumise tulemusel väheneb valkude lahustuvus vees, sest hüdrofoobsed rühmad pole enam "peidetud" valgu sisemusse. Denatureeritud valgud agregeeruvad kergesti. Valgu kõrge kontsentratsiooni korral kaasneb denaturatsiooniga koagulatsioon - kolloidosakeste kokkukleepumine, kalgendumine Kui valk lahustub siis ta seaob vee dipoole ja hüdratiseerub. Kui valk ei lahustu,siis pundub. Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme mingite molekulide ümber? Osa valke aitavad kiireti kelmet tekitada, osa selliseid,mis aitavad kelmel püsida. Head on vahustamise mõttes segavalgud. Vahu tekkimist takistab juba väga väikene rasvalisand(lipiidide) Temperatuur - mitmesuguste nõrkade sidemete katkemine molekulis. Ekstreemsed pH väärtused - molekuli + või - laengu suurenemine elektrostaatiline tõukumine;
Biosfäär: kulgevad elementide ja liitainete ringlusprotsessid (eristatakse O,C,N,P ja H2O- ringet) Inimorganism:H2O(60%), valgud (20%), rasvad (15%),, anorg ühendid(2,4% Ca, 0,4% K, 0,1% Na, 0,06%Mg) Universum: H(71%) ja He (28%) Agregaatolek-aine olekuvorm, mille määrab molekulide soojusliikumise laad.(tahke, gaasiline, vedel, plasma-olek) van der Waalsi jõud: E(p)=E8or)+E(ind)+E(disp) E(or) orientatsiooni- esineb polaarsete molekulide vahel, püüab orienteerida dipoole madalaima pot energia asendisse. E(ind) induktsiooni-esine bpolaarse ja mittepolaarse molekuli vahel E(disp) dispersiooni- esineb kõikide molekulide vahel, tingitud osakestes sisalduvate elektronide liikumisest.Gaasiseadused: olekuparameetrid: P-rõhk; V-ruumala; T-temperatuur; normaaltingimused (P=1,01325*10^5 Pa ja T=273,15K) standardtingimused (P=10^5 Pa ja T=273,15K) Olekuvõrrand:PV=nRT (n-
Tõukeenergia neeldub kui ioonid satuvad lähestikku ja on positiivne, tõmbeenergia vabaneb kui 2 iooni satuvad lähedusse ja on negatiivsed.(?) 5.Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuurid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? Inertgaaside sulamistemperatuurid suurenevad kui nende aatominumbrid suurenevad. Aatominumbrite suurenemine on põhjustatud tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inergaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem 6.Koordinatsiooniarv PTK struktuuris? 12 7.Kuidas tekivad tasakaalsed vakantsid? Materjali tahkumisel kui lokaalsed häiritused ideaalsusest kui ka kristallvõre võnkumiste fluktuatsioonide tõttu tekkinud aatomite ümberpaigutumise tulemusena juba väljakujunenud kristallides. Vakantside tasakaaluline kontsentratsioon suureneb temperatuurile vastavalt.(?) 8.Millised on aatomdifusiooni mehhanismid tahketes kehades? Vakantsmehhanism ja võrevaheline mehhanism. 9
Tõukeenergia neeldub kui ioonid satuvad lähestikku ja on positiivne, tõmbeenergia vabaneb kui 2 iooni satuvad lähedusse ja on negatiivne.(?) 5. Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuurid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? Inertgaaside sulamistemperatuurid suurenevad kui nende aatominumbrid suurenevad. Aatominumbrite suurenemine on põhjustat tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inertgaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem. 6. Koordinatsiooniarv PTK struktuuris? 12 7. Kuidas tekivad tasakaalsed vakantsid? kas materjali tahkumisel kui lokaalsed häiritused ideaalsusest kui ka kristallvõre võnkumiste fluktuatsioonide tõttu tekkinud aatomite ümberpaigutumise tulemusena juba väljakujunenud kristallides. Vakantside tasakaaluline kontsentratsioon suureneb temperatuurile vastavalt. (?) 8, Millised on aatomdifusioonj mehhanismid tahketes kehades? Vakantsmehhanism ja võrevaheline mehhanism. 9
energia väheneb. Täielikult mittepolaarsed ühendid ei moodusta vesiniksidet. Selliseid ühendeid nimetatakse hüdrofoobseteks. 2. Füüsikaline vastastoime tekitavad van der Waalsi jõud. Nende jõudude energia on keemiliste sidemete omast palju väiksem, ent mõjupiirkond on suurem. Van der Waalsi jõud mõjuvad molekulide vahel. Eristatakse kolme erinevat jõudu: 1. Orientatsioonijõud – tekivad polaarsete molekulide vahel (võib vaadelda kui dipoole). Vähenevad temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab polaarsete molekulide orientatsiooni. 2. Induktsioonijõud – tekivad polarisatsiooni tagajärjel (väline elektriväli loob indutseeritud dipoolid). Orientatsioonijõududest nõrgemad, ent temperatuuri suhtes palju vähem tundlikud. 3. Dispersioonijõud – nõrgimad, ent on alati olemas. ! Kolloid osa ! I variant 1. Rakumembraani struktuur ja koostis, kuidas toimub ainete transport. Donnani memraani tasakaal. !
· asendajate mõjust Millal polaarne molekul omab püsivat elektrilist dipooli, s.o. + ja - osalaenguga tsentreid? kui molekulis esinevad sideme dipoolid (polaarsed sidemed) kui aatomite paigutus tingib erineva osalaenguga tsentrite kujunemise. Apolaarne side - samade aatomite või lähedase /võrdse elektronega- tiivsusega aatomite vaheline side Apolaarne molekul - molekulis pole d+ ega d- tsentrit, kuna * molekulis pole sideme dipoole * molekulis esinevad sideme dipoolid, kuid aatomite paigutuse tõttu dipoolid "neutraliseerivad" teineteist (toimivad vastassuundades) Kui seotud aatomite elektronegatiivsuste erinevused on piirides 0,5...1,7 , siis - side on polaarne Kui aatomid on äärmuslikult erineva elektronegatiivsusega > 1,7 , siis - ioonne side. HÜDROFOOBSED INTERAKTSIOONID Apolaarsete ühendite ja apolaarseid aatomirühmi (aromaatsed tuumad, pikemad C-
täisarvud. N: N2O, NO, N2O3 vastavad ühele N-le O-u aatomi tuumaga. Tüüpiline kovalentne side moodustub lähedaste polaarsete molekulide vahel. See toime on elekrostaatiline ja massid, suhtuvad nagu arvud 1:2:3:4:5. elektronnegatiivsustega elementide aatomite vahel. N: O on püüab orienteerida dipoole madalama potensiaalse energiaga 1.5 Ekvivalentide seadus ained reageerivad teineteisega alati väliskihil 6 elektroni. O molekuli moodustamisel tekib 2 asendisse. ekvivalentsetes hulkades, mis on võrdelised nende ainete kovalentset sidet. ekvivalent massiga. Induktsiooni jõud (Eind) esinevad dipoolmomendiga polaarse
Eristatakse kolme produkt ehk saadus. Selle võrrand oleks erinevat jõudu: E+ S E S¿ E+ P , kusjuures k1 oleks Orientatsioonijõud tekivad polaarsete molekulide vahel (võib vaadelda kui dipoole). Vähenevad temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab esimese etapi pärisuunaline, k2 esimese etapi polaarsete molekulide orientatsiooni. Induktsioonijõud tekivad polarisatsiooni tagajärjel
termokeemiaks. Nim-des keha sisemist en.varu siseen-ks (U) arvu sellel alatasemel. En-tasemed ja alatasemed täit-d järjestuses polaarsete mok-de vahel. See toime on elekrostaatiline ja püüab võib öelda: eksotermilises reakt-s vabaneb soojust siseen vähen-se 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 jne. orienteerida dipoole madalama potensiaalse energiaga asendisse. arvelt. Endotermilises reak-s neeldub soojust ja süst-i siseen kasv. Induktsiooni jõud (Eind) esin-d dipoolmomendiga pol moki ja Isokoorseks soojusefektiks (qv) ehk reakts-i en-ks nim. jääval 3) Keemiline side ja molekuli ehitus
3.32). Fluktuaalsetel dipoolidel on suur osa inertgaaside veeldamisel ja tahkestamisel väga madalatel temperatuuridel ja kõrgetel rõhkudel. Tabelis 3.34 on toodud erinevate inertgaaside sulamistäpid ja keemistemperatuurid. Inertgaaside sulamis- ja keemistemperatuuride kõrgenenemine inertgaasi aatomsuuruse (kohanumbri perioodilises süsteemis) suurenemisel on põhjustatud tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inertgaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem. 3.5.2. Side polaarsetes molekulides. Nõrkade sekundaarsete sidemete teke on võimalik ka pidevaid dipoole sisaldavate molekulide puhul. Metaanis (CH 4 ) oli neli C-H sidet paigutunud tetraeedriliselt (joon. 3.20) ja sümmeetriliselt, mis viib nulliga võrduvale dipoolmomendile. Teisiti on lugu aga kloormetaani molekulis CH 3 Cl, kus 3 C-H tetraheedrilist sidet ja üks C-Cl side on paiknenud ebasümmeetriliselt. Tulemuseks on molekulis küllaltki tugeva dipoolmomendi teke
kaugusest selle tasandini, vaid ainult tasandi laengutihedusest. 19 11. ELEKTRIVÄLI AINETES 11.1 Elektrilise dipooli mõiste Lineaarseks elektriliseks dipooliks nimetatakse kahest ühesuurusest, vastandmärgilisest laengust koosnevat süsteemi. Käesolevas kursuses vaatleme ainult lineaarseid dipoole. On ka selliseid dipoole, kus laenguid on mitu ning negatiivsed ja positiivsed laengud pole võrdsed, kuid need jäävad selle kursuse raames käsitlusest välja. Edaspidi peamegi dipoolist rääkides silmas just lineaarset dipooli, kui ei ole eraldi öeldud teisiti. q q d Dipooli õlaks nimetatakse vektorit, mis viib negatiivse laengu keskmest positiivse laengu keskmesse.
Nihkumine on seda suurem, mida niiskuskindlus, samuti mehaaniline tugevus. suurem on rakendatud elektrivälja tugevus. Polaar- Juhtidel peab olema sobiv eritakistus (väike ses dielektrikus paiknevad dipoolid soojusliikumise juhtmematerjalidel, suur takistusmaterjalidel), tõttu kaootiliselt. Kui sellisele dielektrikule raken- piisav mehaaniline tugevus, temperatuuri- ja ilmasti- dada elektriväli, siis see püüab pöörata dipoole kukindlus. selliselt, et need oleksid orienteeritud mõjuva elektri- Pooljuhtmaterjalidele esitatavad nõuded on välja jõujoonte sihis. Elektrivälja eemaldamisel väga mitmekesised, olenedes nende omaduste taastub endine olukord. (takistuse, dielektrilise läbitavuse, elektromotoorse Igat elektroodidega varustatud ja elektri- jõu jms
annaabi.ee 
