rakukloonides avalduvad eri alleelid. Osa X-kromosoomi lühikese õla tipuosa geene ei allu laionisatsioonile; nende doosikompensatsiooni tagavad spetsiaalsed regulaatorgeenid. Generatiivsetes rakkudes laionisatsiooni ei toimu. 6. Mõisted: genotüüp, alleel, lookus GENOTÜÜP: 1) indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. 2) indiviidi geneetiliste lookuste alleelne koosseis. Diploidsetel organismidel eristatakse iga geeni suhtes homosügootset ja heterosügootset genotüüpi. ALLEEL: geenide omadus esineda erinevate teisenditena - alleelidena. Alleelid tekivad üksteisest geenmutatsioonide tagajärjel. Geenide alleelsus põhjustab tunnuste erinevate variantide olemasolu perekonna/populatsiooni indiviididel. LOOKUS: algne tähendus: geeni asukoht kromosoomigeneetilisel kaardil. Viimasel ajal käibib laiem tähendus: mingil viisil iseloomustatav kromosoomi-
Tütartuumade laialitõmbamisel on tegev ainult seenele iseloomulik tuumaga assotsieerunud organell NAO (nucleous associated organelle), mis on tegev ka rakutuuma liikumisega interfaasis. Erinevalt kõrgemate eukarüootide avatud mitoosist on seentele iseloomulik suletud mitoos: jagunemine tuumamembraani säilimisega. Taime- ja loomarakus on mitoosi ajal kromosoomid tugevalt spiraliseerunud kromatiididega metafaasiplaadile koondunud (nende arv on loetav). See tagab diploidsetel organismidel genoomi stabiilsuse tütarkromatiidide lahknemisel. Neil säilib genoom tunduvalt stabiilsemana isegi diferentseerunud keharakkudes, rääkimata sugurakkude tekkeks vajalikest tuumadest, mis on ‘konserveeritud’ suguorganites või meristeemkoes (suletud paljunemissüsteem). Seente diploidiseerumisel toimub midagi samaväärset kui bakterite konjugatsioonil. Bakterite konjugatsioonil tekkivat rekombinantsust käsitletakse kui HGT tulemust
Genoommutatsioon (heteroploidsus) tähendab aga kromosoomide normaalse arvu muutumist (genoomi muutust), kusjuures geenide ja kromosoomide sisemine struktuur võib jääda muutumatuks või olla muutunud (geen- ja kromosoommutatsioonide tõttu). Euploidsus - haploidse kromosoomiarvu kordne suurenemine või vähenemine Monoploidsete (haploidsete) organismide karüotüüp moodustub ühest genoomist - iga kromosoomi on neil ainult üks (kromosoomiarv n). Diploidsetel organismidel on aga igast kromosoomist (teatavaid tunnuseid määravate aheldunud geenide rühmast) kaks eksemplari (kromosoomiarv 2n). Kui isendil on üle kahe genoomi, nimetatakse neid polüploidseteks. Ühe liigi piires tekkinud polüploidid (ühetaoliste genoomidega nt AAAA-, kus A tähistab ühte genoomi) kannavad autoploidide (autopolüploidide) nime. Erinevate liikide hübrididseerimisel, kui lähtevormid
võib jääda muutumatuks või olla muutunud (geen- ja kromosoommutatsioonide tõttu). Genoommutatsioonid jaotatakse kahte tüüpi: 1) euploidsus - haploidse kromosoomiarvu kordne suurenemine või vähenemine; 2) aneuploidsus - kromosoomiarvu suurenemine või vähenemine mõne kromosoomi võrra, mis pole haploidse arvu kordne. Euploidsus Monoploidsete (haploidsete) organismide karüotüüp moodustub ühest genoomist - iga kromosoomi on neil ainult üks (kromosoomiarv n). Diploidsetel organismidel on aga igast kromosoomist (teatavaid tunnuseid määravate aheldunud geenide rühmast) kaks eksemplari (kromosoomiarv 2n). Seejuures võib diploidne kromosoomistik pärineda ühelt liigilt (ühetaoline: 2n) või on see moodustunud kahe lähedase liigi hübridiseerimisel (erinevate genoomide ühinemisel: n1 + n2). Kui isendil on üle kahe genoomi, nimetatakse neid polüploidseteks. Ühe liigi piires tekkinud polüploide (ühetaoliste genoomidega näit
*illegitiimsed-toimub kellegi/millegi arvelt 3 suuremat vormi: *kombinatiivne muutlikkus *parasexuaalsus *geneetilise materiali ümberpaiknemine kromosoomides ja DNAs 49.Rekombinatsioonide tüübid *interkromosoomne rekombinatsioon-alleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb homoloogsete kromosoomide lahknemisest meiosis ja nende juhuslikust paardumisest isas- ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel (esineb kõikidel sugulistelt sigivatel diploidsetel organismidel). Kromosoomid ei muutu, muutuvad alleelikombinatsioonid. *intrakromosoomne rekombinatsioon- põhjustatud krossingoverist. Alusex on homoloogsete krom. konjugatsioon meioosi I profaasis ja geenide vahetus nende vahel. Kromosoomid muutuvad. Meiootilised rekombinatsioonid: kombinatiivne muutlikkus sugulisel paljunemisel meioosis. Kuna krom. jagataxe võrdselt, on see legitiimne. Vigu võib esineda lahknemiselillegitiimne. Järelikult kromosoomide juhuslik lahkuminek meioosis
*illegitiimsed-toimub kellegi/millegi arvelt 3 suuremat vormi: *kombinatiivne muutlikkus *parasexuaalsus *geneetilise materiali ümberpaiknemine kromosoomides ja DNAs 49.Rekombinatsioonide tüübid *interkromosoomne rekombinatsioon-alleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb homoloogsete kromosoomide lahknemisest meiosis ja nende juhuslikust paardumisest isas- ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel (esineb kõikidel sugulistelt sigivatel diploidsetel organismidel). Kromosoomid ei muutu, muutuvad alleelikombinatsioonid. *intrakromosoomne rekombinatsioon- põhjustatud krossingoverist. Alusex on homoloogsete krom. konjugatsioon meioosi I profaasis ja geenide vahetus nende vahel. Kromosoomid muutuvad. Meiootilised rekombinatsioonid: kombinatiivne muutlikkus sugulisel paljunemisel meioosis. Kuna krom. jagataxe võrdselt, on see legitiimne. Vigu võib esineda lahknemiselillegitiimne. Järelikult kromosoomide juhuslik lahkuminek meioosis
2) aneuploidsus - kromosoomiarvu suurenemine või vähenemine mõne kromosoomi võrra, mis pole haploidse arvu kordne. Nii euploidsus kui ka aneuploidsus võib põhjustada fenotüübi muutusi ja osa heteroploidsuse tüüpe omab evolutsioonilist tähtsust. Euploidsus Monoploidsete (haploidsete) organismide karüotüüp moodustub ühest genoomist - iga kromosoomi on neil ainult üks (kromosoomiarv n). Diploidsetel organismidel on aga igast kromosoomist (teatavaid tunnuseid määravate aheldunud geenide rühmast) kaks eksemplari (kromosoomiarv 2n). Seejuures võib diploidne kromosoomistik pärineda ühelt liigilt (ühetaoline: 2n) või on see moodustunud kahe lähedase liigi hübridiseerimisel (erinevate genoomide ühinemisel: n1 + n2). Viimasel juhul nimetatakse isendeid diploidseteks hübriidideks. Kui isendil on üle kahe genoomi, nimetatakse neid polüploidseteks. Ühe liigi piires
võivad olla ka letaalsed). 30. Genoommutatsioonid. Euploidsus (mono-, di-, polü-, auto- ja alloploidid) Liigi normaalse kromosoomiarvu muutused. Geenide ja kromosoomide sisemine struktuur võib jääda muutumatuks või hoopis muutunud kromosoom- ja geenmutatsiooni tõttu. Euploidsus - haploidse kromosoomiarvu kordne suurenemine või vähenemine. Monoploidsete (haploidsete) organismide karüotüüp moodustub ühest genoomist (kromosoomiarv n). Diploidsetel organismidel on aga igast kromosoomist (teatavaid tunnuseid määravate aheldunud geenide rühmast) kaks eksemplari (kromosoomiarv 2n). Kui isendil on üle kahe genoomi, nimetatakse neid polüploidseteks. Ühe liigi piires tekkinud polüploide (ühetaoliste genoomidega – nt AAAA-, kus A tähistab ühte genoomi) nimetatakse autoploidideks. Erinevate liikide hübrididseerimisel, kui lähtevormid on polüploidsed, tekivad alloploidid (allopolüploidid) (mitu erinevat genoomi - nt AABB). 31
Rakulisel immuunsusel ilmselt roll puudub. Haigused. Sümptomitelt teistest (entero, paramükso, korona) eristada ei saa. Tavaliselt algab aevastamisega, siis nohu, mis süveneb, tekivad ninaobstruktsiooni sümptomid. Võib esineda kerge kurguvalu koos peavalu ja haiglusega. Tipp 3-4 päeva pärast, köha ja nasaalsümptomid võivad püsida 7-10 päeva, või kauem. Diagnostika. Üldiselt laborit ei kasutata. Viirust saab kätte ninaloputisest, kasvatatakse diploidsetel fibroblastidel ja identifitseeritakse tüüpilise tsütopatoloogilise leiu ja happelabiilsuse demonstreerimise alusel. Serotüpeerimist pole üldiselt vaja, aga tehakse neutraliseerivate seerumitega. Seroloogia on ebapraktiline. Ravi ja profülaktika. Nasaalsed vasokonstriktorid? Eksprerimentaalsed ravimid, mis seostuvad retseptorit siduvasse vakku. ICAM-1 analoog potentsiaalselt antiviiruslik preparaat? Ninasisene interferoonimanustamine võib anda lühiajalist tulu.
Too hüpoteetiline näide. Hamlitoni reegel: kujutle, et geen (geenialleel!) põhjustab kandjale C võrra vähem järglasi, kuid kasvatab tema naabrite järglaste hulka B võrra. Geen saab levida, kui rB C. r- selle geeni sagedus naabritel. Sugulaste seas on haruldase geeni sagedus suurem ja sugulased elavad sagedamini ka koos. Neil on sama päritoluga geeni esinemissagedus suurem. Tuntakse sugulasi ära ja aidatakse neid. Geenisagedusi avaldatakse geenikoopia üldarvu suhtes, siis on r diploidsetel organismidel kahekordne geenisagedus. Altruism levib, kui aitab eelistatult altruiste ja see kasvatab piisavalt järglaste arvu, et katta altruisti kulu ja olla edukam egoistidest. Altruismi musternäide loomadel on ühiseluliste putukate steriilsed töölised, kes aitavad kasvatada emaputuka järglasi. 3. Kuidas seletab monogaamia hüpotees ühiselulisuse teket kiletiivalistel? Arutle Kui emaputukas on täiesti monogaamne, siis on õdede-vendade sugulus on täpselt 0.5. Kui
annaabi.ee 
