neid suurtes kogustes, kuna nende töö nõuab pidevalt silmade pingutamist. Täiskasvanud inimese orienteeruv vajadus on u 5000 RÜ päevas. A-vitamiine leidub loomsetes produktides, eriti rikas on kalade maks. Taimedes leidub karoteene jt ühendeid (porgandis, kaalikas, peedis), mis võivad loomorganismis muutuda A-vitamiiniks. Koensüümid, kofaktorid. Koensüümid osalevad teatud aatomite või funktsionaalrühmade ülekandeprotsessides. Koensüümid: toamiin pürofosfaat, flaviin-adeniin-dinukleotiid, nikotiinamiid adeniin-dinukleotiid (NAD), koensüüm A, püridoksaalfosfaat, biotsütiin, tetrahüdrofolaat,lipoaat. Kofaktorid- mõned ensüümid, mis sisaldavad või vajavad funktsioneerimiseks teatud aatomeid või ioone. või tsütokroomoksüdaas, katalaas, peroksüdaa. -tsütokroomoksüdaas. - süsihappe anhüdraas, alkoholdehüdrogenaas. - heksodinaas, glükoos-6-fosfataas, püruvaatkinaas. -arginaas, ribonukleotiidreduktaas
Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) FMN, FAD Tiamiin (B1) tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) püridoksaal fosfaat Pantoteenhape CoA Foolhape (B10) - THF Askorbiinhape (C) Rasvlahustuvad: Retinoidid (A) Kaltsiferoolid (D) Tokoferoolid (E) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid NAD+ Oksüdeerimis-redutseerimis reaktsioonid: CH3CH2OH + NAD+ CH3CHO + H+ + NADH NAD+ võtab vastu kaks elektroni ja ühe prootoni ehk hüdriidiooni
2 ATP-d ja etanool Tsitraaditsükkel Mitokondri maatriksis CO2 molekulid Hingamisahel Mitokondri sisemembraani 36 ATP-d harjakestel 5.ülesanne: Mida tähendavad lühendid, kui on võimalik, siis kirjuta nende struktuurvalemid ATP — Adenosiintrifosfaat C10H16N5O13P3 TKT — Trikarboksüülhapete tsükkel NADH - Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid C21H27N7O14P2 ADP — Adenosiindifosfaat C10H15N5O10P2 6.ülesanne: Mille poolest erinevad aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine Aeroobne toimub hapnikuga, anaeroobne ilma Aeroobne: tekib 2 ATP, 4 H -> 2NADH2 Anaeroobne: 2 ATP-d ja piimhape või 2 ATP-d ja etanool 7.ülesanne: 1) Tärklisest aeroobse teega toodab 40 ATP molekule, millest kaks kuuluvad oksüdatsiooni. Kokku on 38 * 10 = 380.
· Valgusstaadiumi tähtsamad protsessid on: - klorofülli ergastamine valguse poolt; - veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine; - ATP süntees elektronide energia arvel; vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 · Pimedusstaadiumis vajatakse valgusstaadiumis sünteesitud ATP molekule ning vaheühend NADPH2 koostisest vesinikuaatomeid. Ergastamine - energia juurde andmine, siinkohal elektronidele. NADP - nikotiin-amiid-adeniin-dinukleotiid-fosfaat. Pigment - värvaine, klorofüll on rohelist värvi pigment. Prooton - H+, vesinikioon. · Glükoosi moodustavad aatomid pärinevad süsihappegaasist ja veest. · Pimedusstaadiumi protsessid: - süsihappegaasi sidumine atmosfäärist; - glükoosi süntees; - vaheühendi (NADP) ja ATP algse seisundi taastumine (ADP) · ADP - adenosiindifosfaat, aine, mille molekuli koostises on üks fosforhappejääk vähem
Aeroobne glükolüüs Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H 2 ADP + Pi 2 ATP Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD – mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. 2 NAD + 4 H 2 NADH2 NAD molekul – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid Piimhappekäärimine Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinikku ei eraldu. Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH) 2 ADP + Pi 2 ATP Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub. Etanoolkäärimine Suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab
toimuda vaheühendi abiga, mida ensüüm võimaldab. Peamised vitamiinid ja nende koensüümi vorm: Tiamiin(B1) Tiamiin pürofosfaat on oluline süsiveskute metabolismis, alfa-ketohapete dekarboksüleerimisel, alfa-hüdroksüketoonide sünteesis ja degradatsioonis Niatsiin(PP) Nikotiinamiid adeniindinukleotiid(NAD+) ja fofosfaatvorm (NADP+) soodustavad elektronide ülekannet, kuna nikotiinamiidi ringi kvaternaarne lämmastik toimib kui elektronide depoo Riboflaviin (B2) Flaviin-adeniin-dinukleotiid elektronide siduja Pantoteenhape Koensüüm A atsüülrühmad atsüülrühmade aktiveerimine ülekandeks nukleofiilse ataki abil Püridoksiin (B6) Püridoksaalfosfaat (aminorühmade moodustamine) Kobalamiin(B12) 5´-Desoksüadenosüülkobalamiin (saab ainult loomsest toidust) osaleb rektsioonides, kus 1) toimub intramolekulaarne ümberasetus; 2) ribonukleotiidid taandatakse desoküribonukleotiidideks; 3) toimub metüülrühma ülekanne
Selleks, et lihasrakud vabaneksid piimhappest ja lihaste töövõime taastuks, peaks piimhape kanduma verega maksa, kus see muutub püroviinmarihappeks. Mis on glükolüüsi lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: Lõpp-produkt: süsihappegaas ja H Millises protsessis kasutatakse ära eraldunud vesiniku aatomid? Mis on NAD ja kuidas on NAD seotud glükoosi lagundamisega?NAD- nikotiinamiid adeniin dinukleotiid. Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD- mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 Kus rakus toimub tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel?Mitokondrites Mis on tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: püroviinamarjahape. Lõpp- produktid: CO2 ja NADH Mitu ATP-d moodustub tsitraaditsükli käigus? Kus rakus toimub?Toimub mitokondri sisemembraani harjakestel Mis on hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid
mitokondri sisemuses. C6 H12O6 2 C3H4O3 + 4H 3. Hingamisahela reaktsioonid kogu protsessi 2 ADP + Pi 2 ATP käigus tekkinud energia salvestatakse ATP-sse; toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Püruvaadi edasine metabolism NAD molekul nikotiinamiid adeniin dinukleotiid sõltub organismist ja metabolismi tingimustest Glükoos 2ADP, NAD+ Glükolüüs
FADH2 energiat. Kokku toimub glükolüüsi käigus 10 reaktsiooni, mis on samad kõikides rakkudes, kuid erinevad kiiruse poolest. Produktideks on püruvaat, ATP ja NADH. e) Energiasaagis ATP ja taandatud koeensüümidena (NADH) Ühe glükoosi molekuli konversiooniga kaheks püruvaadi molekuliks kaasneb kahe ADP molekuli konversioon ATP-ks. Glükoos 2 Püruvaat 2 ADP 2 ATP 2 NAD+ 2 NADH (NAD nikotiinamiid adeniin dinukleotiid) NAD molekul 2. Glükolüüsi reaktsiooniahel koosneb 10st üksikreaktsioonist. Millised faasid? Glükolüüsi ahel jagatakse kaheks faasiks: 1) I Faas (6C) glükoos konverteeritakse glükoos-3-P ks. 1. reaktsioon glükoosi fosforüülimine. Tarbitakse 2 ATP-d. 2. reaktsioon glükoos-6-P fruktoos-6-P 3. reaktsioon moodustub fruktoos-1,6-diP 4. reaktsioon C6 (fruktoos) lõhustub kaheks C3-ühendiks.
2 ADP + Pi 2 ATP välja (väljahingatav õhk). Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD – Glükolüüsil moodustus 2 NADH2 molekuli; mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada Tsitraaditsüklis 10 NADH2 molekuli NAD molekul – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid Seega ühe glükoosi molekuli kohta tekib kokku 12NADH2 molekuli, mis liiguvad hingamisahela 2 NAD + 4 H 2 NADH2 reaktsioonidesse GLÜKOLÜÜS Anaeroobne glükolüüs – hapnikku ei ole piisavalt, moodustub etanool või piimhape 3. Hingamisahela reaktsioonid
35) Nimeta glükolüüsi lähteained ja lõpp-produktid? Lähteaine on glükoos, lõpp-produktid on 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku iooni. Glükoos 2 püroviinamarihape + 4H. 36) Millised molekulid liiguvad järgmistesse glükoosi lagundamise etappidesse? Püroviinamarihappe molekulid. 37) Mis on NAD ja kuidas on NAD seotud glükoosi lagundamisega? NAD (nikotiinamiid adeniin dinukleotiid) on makroergiline ühend, mis osaleb glükoosi lagundamisel vesiniku aatomi sidujana. 38) Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? Glükolüüsil saadakse 1 glükoosimolekuli lõhustamisel 2 ATP molekuli ja hingamisahela reaktsioonide tulemusena veel 36 ehk kokku 38 ATP molekuli. 39) Kus rakus toimub tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel? Mitokondris 40) Nimeta tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid? Lähteaine on püroviinamarihape, lõpp-produktid on CO2 ja 2 NADH molekuli.
keskkonnas, kus vesi liigub rakku osmoosi teel (rakus konts. kõrge), membraan ei pea vastu. hemolüsiin – hemolüütiline toksiin, lüüsivad vereliblesid M. haemolytica – põhjustab veiste pneumooniat. FUR proteiin – ferric uptake regulator - rauasõltuv transkriptsiooni pidurdaja bakteritel (seondub promootorile) nn raudsõltuvad geenid. Sellega kontrollitakse raua sisaldust bakteris (kõrge kontsentratsioon võib bakterile ohtlik olla) NAD – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid pertaktiin – välismembraani proteiin, mis aitab trahhea epiteelirakkudele kinnituda. Kontrolltöö 3 1. Er. rhusiopathiae üldiseloomustus ja virulentsusfaktorid Gram+, liikumatud, pulgad või filamendid, fakultatiivsed mikroaerofiilid, katalaas- neg, hea kasv vereagaril, põhjustab seal, kalkuni punataudi. Bakterit on isoleeritud lambalt, veiselt, hobustelt, koertelt, kassidelt, kodulindudelt, metsloomadelt, metslindudelt. Saastunud võivad olla muld ja pinnavesi
metüleeritakse (replikatsioonijärgselt aitab eristada värskelt sünteesitud DNA ahelat vanast ahelast). Ekspresseeruvate geenide promootorpiirkondi ei metüleerita. Metüleeritud tsütosiin allub kergesti spontaansele desamineerimisele, tekib tümiin (reparatsiooniensüüm tümiin-DNA-glükosülaas eemaldab vigasest T/G paarist T väga väikese efektiivsusega) seega jääb alles väga väike osa CpG järjestustest. Seetõttu on CpG dinukleotiid evolutsiooniliselt säilunud ainult seal, kus tsütosiin ei ole metüleeritud, st ekspresseruvate geenide promootorpiirkondades. TSÜTOSIIN 5-METÜÜLTSÜTOSIIN TÜMIIN Selleks, et eraldada selliseid saari ülejäänud genoomi suuresti A-T rikastest piirkondadest oleks sobiv kasutada restriktaasi, mis hüdrolüüsib C-G järjestusi (näiteks Cfr42I (SacII), CCGC'GG; NotI GC'GGCCGC;)
metüleeritakse (replikatsioonijärgselt aitab eristada värskelt sünteesitud DNA ahelat vanast ahelast). Ekspresseeruvate geenide promootorpiirkondi ei metüleerita. Metüleeritud tsütosiin allub kergesti spontaansele desamineerimisele, tekib tümiin (reparatsiooniensüüm tümiin-DNA-glükosülaas eemaldab vigasest T/G paarist T väga väikese efektiivsusega) seega jääb alles väga väike osa CpG järjestustest. Seetõttu on CpG dinukleotiid evolutsiooniliselt säilunud ainult seal, kus tsütosiin ei ole metüleeritud, st ekspresseruvate geenide promootorpiirkondades. Selleks, et eraldada selliseid saari ülejäänud genoomi suuresti A-T rikastest piirkondadest oleks sobiv kasutada restriktaasi, mis hüdrolüüsib C-G järjestusi (näiteks Cfr42I (SacII), CCGC'GG; NotI GC'GGCCGC;). Need restriktaasid on reeglina tundlikud C metülatsioonile C mpG järjestuses,
eristamine). Lühikesed kordusjärjestused (Short Tandem Repeats - STR) Proovides varieerub korduste arv (korduspiirkond), kordustega külgnev ala (PCR praimerite seondumise ala) on konstantne Homosügoot = mõlemad alleelid on sama pikkusega 14 Heterosügoot = alleelid erineva pikkusega STR korduste tüübid: Microsatellite = simple sequence repeat (SSR) = short tandem repeat (STR) -Dinukleotiid-(CA)(CA)(CA)(CA) -Trinukleotiid-(GCC)(GCC)(GCC) -Tetranukleotiid-(AATG)(AATG)(AATG) -Pentanukleotiid-(AGAAA)(AGAAA) -Heksanukleotiid-(AGTACA)(AGTACA) Alleelide kindlakstegemiseks vajalik suurusel põhinev DNA lahutamine; dinukleotiidsete korduse korral vaja paremat resolutsiooni. 4.Mikrovariantsed STR alleelid (definitsioon, tähistamine) ja null-alleelid (esinemine, miks probleemsed). STR markerite bioloogilised "artefaktid": -"Stutter" produktid -Matriitsist sõltumatu nukleotiidi lisamine
fosfaadi estreid. AP on glükoproteiin. Võib leiduda eelkõige maksas, soolestikus, neerudes, luudes. kreatiini kinaas- (creatine kinase- CK) katalüüsib pöörduvat kreatiini fosforüülimist, et moodustada kreatiini fosfaate. bilirubiin- omab suhteliselt väikest diagnostilist tähtsust. Kõrge bilirubiini tase veres võib viia kolaltõveni. sorbitooldehüdrogenaas- (sorbitol dehydrogenase- SDH) pöörduvalt oksüdeerib p-sorbitooli n-fruktoosiks koos kofaktor NAD'ga (nikotiinamiid adeniin dinukleotiid). Hobuse ja veise seerum kaotab 25% SDH aktiivsusest külmutamisel. glutamaatdehüdrogenaas- (glutamate dehydrogenase-GDH) NAD on kofaktioriks glutamaadi dehüdrogenaasi reaktsioonis, tootmiseks alfa-ketoglutaraati ja ammooniumi. laktaatdehüdrogenaas- (lactate dehüdrogenaas- LDH) Koos kofaktori NAD'ga katalüüsib pöörduva püruvaadi oksidatsiooni r-(f)-laktaadiks. 12. Perikardiit- Perikardiit (percarditis) e. südamepaunapõletik Tavaliselt infektsioosse algupäraga
Alleelide arv markeri kohta Tüüpiliselt >5 Tüüpiliselt 2 Detekteerimismeetod geel/kapillaarelektroforees Sekveneerimine, mikrokiip Multipleksi võimalus >10 markerit mitme Potentsiaalselt 1000 SNPd fluorestseeruva värviga kiibil 3. STR markerite iseloomustus (korduste tüübid, alleelide tähistamine, alleelide eristamine). · Dinukleotiid · Trinukleotiid · Tetranukleotiid · Pentanukleotiid · Heksanukleotiid Alleele eristatakse pikkuse alusel ehk mõõdetakse DNA juppide pikkusi. Mida suurem on 2 alleeli pikkuse erinevus, seda väiksem võib lahutustundlikkus olla. Näiteks 1 nukleotiidilise erinevuse nägemiseks peab suurem lahutusvõime olema agaroosgeelil paarinukleotiidilist erinevust ei erista. Kordused->kordusühikud->kordusjärjetused. Kordused võivad ka järjetuse siseselt natuke erineda.
või piimhape). Aeroobne glükolüüs: erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesinikuaatomit. Eraldunud vesiniku aatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD- võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. Glükoos2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H NAD molekul- nikotiinamiid adeniin dinukleotiid Piimhappe käärimine: toimub lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Vesinikku ei eraldu. 25 Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH) Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditüsklisse. Lihaste töövõime taastub.
ensümaatiliste protsesside läbiviimiseks ja biosüsteemide funktsionaalsuse 60 hoidmiseks. On leitud, et bakteriraku kasvamisel kulub rakul kuni 75% energiast valgusünteesiks ja DNA replikatsiooniks kulub 2% koguenergiast. Rakkudes energia talletamiseks ning metabolismiradade vahel liikumiseks kasutatakse peamiselt kolme molekuli: adenosiinfosfaadid (ATP/ADP/AMP), nikotiin-amiid-adeniin-dinukleotiid (NAD/NADH) ja nikotiin-amiid-adeniin- dinukleotiid-fosfaat (NADP/NADPH). ATP toob energiat substraatselt fosforüülimiselt ja membraanselt fosforüülimiselt anabolismiradadele, NADH toob redutseerivat ,,jõudu" katabolismirajalt hingamisahelale või fermenteerimise substraatidele, NADPH toob redutseerivat ,,jõudu" katabolismirajalt pentoosfosfaadirajale, NADP-sõltuvalt isotsitraadidehüdrogenaasilt või energiat nõudvalt transhüdrogenaasilt anabolismile. NAD-i ja NADP puhul on rakkudes
annaabi.ee 
