elukaaslasega, lastega, perega , vaimne , füüsiline, tööalane. Kui inimestega koos töötada, siis tasuks mõelda, kuidas tuua inimesi endale lähemale. Kui tahan olla edukas juht, siis on mul tarvis meeskonda, tarvis on missiooni ja plaani. Inimestele meeldib olla osa millestki suurest, aidata kaasa, anda oma panus millelegi suuremale. ( airise näide ehk???) 3. Sea esmatähtis esikohale. Siinkohal tuleb mängu efektiivne aja planeerimine. Me seisame silmitsi ühe ja sama dilemmaga. Me oleme surutud PAKILISE ja OLULISE vahele. Pakilised asjad nõuavad viivitamatut tähelepanu. Need on tavaliselt nähtavad, need pressivad meile peale, KUID meie pikaajaliste eesmärkidega ei pruugi neil mitte midagi ühist olla. Et hoolitseda oluliste asjade eest, peame tihtipeale tegutsema, isegi siis kui pakilised asjad nõuavad karjuvalt meie tähelepanu. Ja võibki juhtuda nii, et mõned inimesed lasevad probleemidel ennast iga päev hommikust õhtuni läbi materdada.
Hea tool laseb ka puhkepausidel lõõgastuda. Ergonoomilises toolis meenutab tööasend rohkem põlvitamist kui istumist. Vaatamata sellele, et osadel neil seljatugi isegi puudub, on tagatud selline asend, et inimene ise hoiab oma rühi paigas. Koormus ülakehale on väiksem ja töötaja ei väsi nii kiiresti. Paraku on ergonoomiline tool üsna kallis ning firma eelarve sunnib tihti otsustama odavamate toolide kasuks. Büroo sisustamisel puutub alustav firma kokku dilemmaga kvaliteet versus hind. Kvaliteet igas mõttes praktilisus, esteetilisus, ergonoomilisus ja vastupidavus. Kõik need kipuvad hinda paratamatult üles kruvima, aga firma edukaks käivitamiseks on just vaja võimalikult väikeste investeeringutega hakkama saada. Sellisel juhul tuleks silmas pidada asjaolu, et tooli valimisel on kõige tähtsam selle sobivus inimesele. Selleks peaks töötaja võimalusel ise tooli proovima ja otsustama, milline just kõige paremini sobib
Individuaalselt: ratsionaalne järgida isekat starteegiat. Kui aga mõlemad valivad iseka strateegia, siis on lõpptulemus halvem, kui siis, kui oleks valitud mitte- isekas strateegia. Nashi tasakaal ja see olukord räägib vastu Smithi ja Hayeki ideedele, kes väitsid, et isikliku kasu taotlemine viib ühiskondliku kasuni. Vangi dilemma näitab, et isikliku kasu taotlemine ei vii tingimata kollektiivse kasuni. Avalike hüviste eest vabatahtlik panustamine sarnane struktuur vangi dilemmaga. Avaliku hüvise kogus on efektiivne, kui ühiskonna piirkasu = ühiskonna piirkulu. Erahüviste puhul on hind kõigile sama, küsimus on selles kui palju indiviidid erinevate hindade puhul mingit hüvist osta tahavad. Avalike hüviste puhul on kogus kõigile sama, küsitakse aga, kui palju indiviidid selle koguse eest oleksid nõus maksma. Efektiivsuse tingimus avalike hüviste puhul: MC=MB Erik Lindahl’i tasakaalupunkt – lõikepunkt avaliku hüvise kollektiivse
pole antud. kõik, mida Newton ütles, oli tõene ei ole sama mis kõik, mida Newton ütles. kinnitamine ja nõustumine väljenduslik – funkstioneerib üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana. Kriitikat: - Hüpoteetilised otsustused: Geach ja Searle eristasid hüpoteetilisi ja kategoorilisi otsustusi. Hüpoteetilistes otsustustes ei ole sõnal „tõene“ kinnitavat rolli. (Kui p on tõene, siis q). - Tõde kui väärtus: Wright: deflatsionist seisab vastakuti dilemmaga. Kui väidab, et tõde pole midagi tähtsat, siis see ei seleta, miks me tõest lugu peame. Kui seletaks, satuks samadele tõeteooria radadele, mida juba kaua aega käidud on. 5. loeng TEADMINE – Sissejuhatus tunnetusteooriasse Epistemoloogia – tegeleb küsimustega, mis seonduvad teadmisega. Mida me võime teada? Millised on meie teadmiste piirid? Mis on teadmine? Kuidas õigustada oma uskumusi? Mis on teadmine? – traditsioonilise käsitluse järgi: õigustatud tõene uskumus
Ma pean kas aknast alla hüppama või rõdult alla hüppama. Järelikult ma saan surma. Interpreteerime: A – ma hüppan alla aknast; R – ma 22 hüppan alla rõdult; S – ma saan surma. Saame koostada süllogismi: [(A → S) & (R → S)], A ⊕ R ⊨ S. Kui välistava lihtsa jaatava mooduse pähe esitatakse süllogism, milles ilmneb, et teises eelduses toodud väited võivad korraga tõesed olla, siis on kaks võimalust. Kui need peavad korraga tõesed olema, siis ei olegi tegemist dilemmaga, vaid tingiv-kategoorilise süllogismi jaatava moodusega, kus alus on konjunktiivne liitlause. Süllogismile on eksitavalt antud dilemma vorm. Nt Kui ostan auto, siis jään võlgu, ja kui ostan bensiini, jään võlgu. Ma pean ostma lisaks autole ka bensiini. Järelikult ma jään võlgu. Tähistame: A – ma ostan auto; B – ma ostan bensiini; V – ma jään võlgu. Saame koostada tingiv-kategoorilise süllogismi A & B → V, A & B ⊨ V (harilik modus ponens)
sündmuse asemel seostaksid pildid vastava holokausti toimumise etapiga ja omavahel. 68 MORAALNE DILEMMA JA VASTUTUS Christer Mattson I Juhend õpetajale Õpetades holokausti, nagu mis tahes muud inimliku kannatusega seotud teemat, selgitame ajalugu sageli näidetega. Need räägivad olukordadest, kus inimene on seisnud silmitsi lahendamatuna tunduva dilemmaga. Mida iganes ta ei otsustanud, kaasnes selle otsusega kannatus. Moraalse dilemma kirjeldamine aitab õpilasel ühelt poolt mõista üksikisikute kannatusi ja teisalt julgustab analüüsima ajaloolisi sündmusi. Oluline vahe on muidugi selles, kas näiteid kasutatakse lihtsalt kui detaile, et tekitada huvi teema vastu, või püütakse nende abil suurendada õpilase arusaamist ajaloost tervikuna. Teine oluline holokaustiga seotud teema on vastutus. Kirjeldades holokausti põhjustanud sündmusi,
la ,,tõesti vä") 46. Hüpoteetilised otsused Peter T.Geach (1960) ja John R.Searle (1962) eristasid kategoorilisi ja hüpoteetilisi otsuseid. Hüpoteetilistes otsustes (,,kui p on tõene siis, Q) ei ole sõnal ,,tõene" kinnitavat rolli. Näide: ,,on tõsi, et päike paistab" ,,kui on tõsi, et päike paistab, siis.." 47. Tõde kui väärtus Crispin Wright (1992):deflatsionist seisab vastakuti dilemmaga. Kui ta väidab, et tõde pole midagi sellist, millest tuleks teha mahlane teooria, jääb tal seletamata asjaolu, et me tõemõistmist oma elus vägagi lugu peame. Kui ta aga sellise seletuse annaks, satuks ta tagasi neile tõeteooria radadele, mida õhtumaises filosoofias juba üle kahe ja poole tuhande aasta on sõtkutud. 48. Olemine sisevaade metafüüsikasse Milline on maailma? Kas maailma loomus on meile kuidagiviisi avatud?
Interpreteerime: A ma hüppan alla aknast; R ma 22 hüppan alla rõdult; S ma saan surma. Saame koostada süllogismi: [(A S) & (R S)], A R S. Kui välistava lihtsa jaatava mooduse pähe esitatakse süllogism, milles ilmneb, et teises eelduses toodud väited võivad korraga tõesed olla, siis on kaks võimalust. Kui need peavad korraga tõesed olema, siis ei olegi tegemist dilemmaga, vaid tingiv-kategoorilise süllogismi jaatava moodusega, kus alus on konjunktiivne liitlause. Süllogismile on eksitavalt antud dilemma vorm. Nt Kui ostan auto, siis jään võlgu, ja kui ostan bensiini, jään võlgu. Ma pean ostma lisaks autole ka bensiini. Järelikult ma jään võlgu. Tähistame: A ma ostan auto; B ma ostan bensiini; V ma jään võlgu. Saame koostada tingiv-kategoorilise süllogismi A & B V, A & B V (harilik modus ponens)
ei saa teha lõplikke järeldusi lapse ja vanema omavaheliste suhte arengus. Mõnede vanemate tegevused põhjustavad tõsiseid häireid suhtlemisel lastega. Vanemad küll julgustavad oma lapsi, kuid seda tajutakse rõhuvana. Perekonnasisesed suhted saavad tõsiselt kahjustatud, kui lapsed usuvad, et vanemate tähelepanu sõltub spordis osalemisest ja sportlikest tulemustest. Noored inimesed leiavad ennast vastamisi kolme dilemmaga: 89 1. kui nad lõpetavad sportliku tegevuse, siis vanemad ei toeta ja ei pööra neile enam piisavalt tähelepanu; 2. kui nad tegelevad spordiga, kuid ei saavuta piisavalt häid tulemusi, siis tagasiside vanematelt on negatiivne; 3. kui nad saavutavad spordis suurepäraseid tulemusi koheldakse
tööga toime tulla. 4. Aruka teenindusajastu inimese hariduslikud vajadused Töö ei ole enam selge ja konkreetne tegevus seda tuleb nüüd vaadelda kui teenust, mida pakutakse klientidele, organisatsioonidele ja ühiskonnale. 1 Ühiskonna edukuse määravaks teguriks on muutumas inimestevahelised suhted, hoiakud ning valmis olek teenindamiseks. Teeninduses on tegemist dilemmaga: Paljud tööd ei nõua väga kõrget haridust või tehnilisi oskusi Teenindamine esitab töötajatele väga kõrgeid nõudeid, oskusi käitumiseks eri situatsioonides, probleemide lahendamisel paindlikkust, suhtlemisoskusi jne Teenindus on tegevus mis nõuab: Mõtlemisoskust ja loovust Otsuste vastuvõtmist Klientide vajaduste ja soovide tundmist Sotsialiseerumise oskus
annaabi.ee 
