1. MÕISTED 1) JUHIKULTUS – riigijuhti tuleb igal võimalusel ülistada 2) KÄSUMAJANDUS – majandus, milles riik kontollib kogu majandussüsteemi 3) ÜHEPARTEISÜSTEEM – poliitiline süsteem, milles kontrollib üks partei poliitilist võimutäiust ning omab õigust luua valitsus. 4) TSENSUUR – riiklik järelvalve raamatute ja ajalehtede üle; ükski väljaanne ei või trükki minna enne kui vastavad ametnikud pole seda üle vaadanud 5) MAAILMAREOVOLUTSIOON – ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte 6) MUSTSÄRKLASED – fašistlid kes hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma ning oma tunnusena kandsid musta särki 7) PRUUNSÄRKLASED – Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad(kandsid pruuni rõivastust) 8) GESTAPO – riiklik salapolitsei Saksamaal 9) HITLERJUGEND - oli Saksamaal teise maailmasõja eel ja ajal eksisteerinud Natsionaalsotsialistliku ...
Riigid, kus säilus demokraatia, majanduskriisist hoolimata, ei saanud läbi ilma reformideta. USA-s võeti vastu nn "Uus kurss", mis eeldas, et riigi majandust kontrollib riik. Ida-Euroopas oli üheks riigiks, kus säilis demokraatia oli Ts- ehoslovakia. Majanduskriis tuli alistada kas kehtestades diktatuur või pidi riik hakkama juhtima majanduselu. Demokraatlikud riigid, mis olid sündinud pärast I maailmasõda, omasid vähest demokraatliku kogemust, ning seetõttu oli diktatuuril sedavõrd kergem võimule tulla. Pikemat demkraatia kogemust omavad riigid suutsid paremini säilitada demokraatiat. Nendeks riikideks võib lugeda USA, Prantsusmaa ja Suurbitannia. Demokraatia säilimisele aitas ka kõvasti kaasa ka see, kui kaua oli oldud demokraatlik riik. Diktatuurid olid mõeldud püsima niikaua, kuni ületatakse majandusraskused. Kuid paraku nii see igalpool ei läinud. Muidugi tekitas ka I maailmasõda suuri raskusi riikidele nende iseseisvuse säilimise ja
Ajaloo arutlus Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. Demokraatliku ühiskonda iseloomustab kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu ja rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste juures. Diktatuur on riigikord, kus valitseb väike rühm inimesi või üks kindel juht e diktaator. Diktatuuril on 7 peamist tunnust: 1) võimul on ainult üks ideoloogia ja üks partei 2) juhikultus, 3)piiratakse demokraatlike õigusi ja vabadusi, 4) riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest, 5) rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega, 6) valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks, 7) väljaspoool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused. Itaalias oli maailmasõjajärgsel aastal olukord keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, parteid
Koos sellega kaasnes ka poliitiliste vaenlaste massiline hävitamine. Stalini võim tugevnes vägivallale, mis oli tema arust õige. Demokraatia säilis Prantsusmaal ja Suurbritannias. 1934. aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu. Politsei koos vabatahtlikega suutis sells maha suruda. Rahva usku demokraatiasse tugevdas muidugi ka võit esimeses maailmasõjas. Suurbritannias oli juba 2 aastat kogemust demokraatia alal, seega ei olnud nendes kahes riigis diktatuuril pooldajaid. Karmimad diktatuurid olid Itaalias, Saksamaal ja Venemaal. Saksamaal ja Itaalias sai diktatuur sellepärast võimule, et seal olid majandusprobleemid. Venemaal tuli aga Stalin vägivaldsel teel võimule. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli tugev vastuhakk diktatuurile ja nad suutsid toime tulla demokraatiaga, sest neil oli juba varemalt kogemused demokraatiaga.
sest suudeti ju riigid raskustest välja tuua ning taas võimsateks riikideks tõusta. Asja halvem pool oli kindlasti see, et inimesi saadeti vangilaagritesse ja piinati ning tapeti. Ma ei pea õigeks, et oma tahtmise saamiseks peavad teised inimesed kannatama. Ma pooldan seda täielikult, et riikides valitseb demokraatia. Ma arvan, et riikides, kus jäi demokraatia valitsema valisid õige tee ja ei pidanud kahetsema seda. Nii demokraatial kui ka diktatuuril on omad plussid ja miinused ning seda said Euroopa riigid tol ajal kogeda ning nüüd järeldusi tagant järgi tehes, saab igaühe enda otsustada kumba ta õigemaks peab.
Põhjenda! 1. muutused ühiskonnas töölised ja naised. 2.Sõja mõju harjutud kindlakäelise valitsemisega. 3.Pettumine Versaille's süsteemis 4.Majanduslikud raskused 5.Terve riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. 9.mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest? Näited . Autoritarism on see kui võim on koondunud ühe isiku või grupi kätte, rahvas valitsemises ei osale. NT:Eesti alates 1934. aga Totalitarism on see kui diktatuuril on kontroll inimeste mõtteavalduset üle, hirm ja vägivald. Autoritarism on tegelikult väga palju parem kui totalitarism. NT: stalin NL-s alates 1922 10.totalitaarse diktatuurile iseloomulikke tunnuses ja näited ! 1 isiku e. Juhikultus. NT: Führer Hitler, Stalin. 2. Üks partei NT: kommunistlik partei, Fasistlik partei, NSDAP. 3. Üks ideoloogia NT: kommunism, Fasism, Natsism 4. Sala ja Julgeolekuteenistused NT: KGB, OVRA, Gestopo 5. Üksikisiku elu allutatud riigile 6
Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Kõigile nende vajaduste järgi Totaalne mobiliseeritus Kõigil oli sõjaväe kohustus Massiteabevahendite kontrollimonopol Ajakirjandus oli täis propagandat ja artikleid kui hästi riigil läheb. Relvamonopol, terroristlik politseikontrolli Võim põhines sõjaväelisel diktatuuril süsteem · Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Plaanimajandus · Sõjaväe allutatus Blokaad, nt. Ukrainas 6. Vali üks Eestis avaliku tähelepanu alla sattunud teema ja analüüsi selle avalikku arutelu poliitikakujundamise alusskeemi kohaselt. Algatamine Sõnastamine Elluviimine Hindamine Millal? Kes? Kus? 7. Too elulisi näiteid domineerimisliikide kohta
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja
kohustus riigile NEPis vaba majandus, maksustaud Vladimir Lenin ja Jossif Stalin - revolutsionäär, NSV Liidu riigitegelane, kommunistliku partei asutaja ja juht. Oli 1897–1900 väljasaadetuna Siberis, 1900–05 ja 1907–17 pagulasena välismaal. Juhtis novembris 1917 bolševistlikku revolutsiooni, oli 1917–24 Venemaa (aastast 1922 NSV Liidu) Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister). Nõukogude repressiivsüsteemi alusepanijaid. Marksismist lähtudes lõi partei diktatuuril põhineva ühiskonnakorra teooria (leninismi). ja Jossif Stalin- (1878–1953), NSV Liidu riigitegelane, rahvuselt grusiin. Oli 1922–53 NSV Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär, 1941–53 peaminister. Pärast Lenini surma haaras võimu nii kommunistlikus parteis kui ka kogu riigis ja sai tegelikuks diktaatoriks. muudatused majanduspoliitikas seoses Stalini võimuletulekuga; mõisted industrialiseerimine –suurtööstuse arendamine kollektiviseerimine e.
Samal ajal on see ka süütunne ja ängi allikas. Vajadused leida uusi võimalusi eraldatusest pääsemiseks: 1) Orgialikud seisundid - enese põhjustatud transvormis seisundid või saavutatud meelemürkide mõjul. Transiseisundi eksaltatsioonis hajub välismaailm, seega ka eraldustunne. Kõikide orgialaadse kokkukuulumise vormide tunusjooned: 1) Jõulised, vägivaldsed. 2) Haaravad kogu isiksuse - vaimu ja keha. 3) Mõõduvad ja korduvad perioodiliselt. Diktatuuril põhinevad süsteemid kasutavad ähvardusi ja terrorit, et sellist ühtsust saavutada, demokraatlikud maad sisendust ja propagandat. Demokraatlikus ühiskonnas on teisimõtlemine võimalik; totalitaarse süsteemi puhul võib aga loota, et vaid mõned ebatavalised kangelased ja märtrid võivad kuulekusest keelduda. Võrdsus tähendab tänapäeval pigem «samastust» kui «ühtekuulumist». L’ame n’a pas de sexe - hingel ei ole soolist kuuluvust. Võimalused ühenduse saavutamiseks:
Põllumajanduses loodi kolhoosid. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. Loobuti välismaistest investeeringutest. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe. Hoogsalt arenes sõjatööstus, juhtiv maailmas. Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika. Eesmärk oli levitada kommunismi üle maailma. ,,Abistas" teisi riike kommunistlikes revolutsioonides. 6. Võrrelda ning näha erinevusi ja sarnasusitotalitaarsel diktatuuril NSVL-s ja Saksamaal; Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. NSVL: Bolevikud tulid võimule 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooniga. Likvideeriti teised poliitilised erakonnad. Algseks juhiks Vladimir Lenin ja hiljem konkurendid kõrvale tõrjudes sai ainuvõimu Jossif Stalin
4) diktatuur on selline võimukasutus, mille puhul valitseja ehk diktaator on piiramatu võimuga, ta ei toetu rahva enamuse tahtele vaid mingile kitsale ringkonnale sõjaväele, parteile, sotsiaalsele klassile. võimukasutus on täielikult suvaline. seadusandlikul tegevusel ei ole isegi vormilist osa. poliitilised sidemed nõrgenevad ja kaovad, kodanikuõigused puuduvad, otsustusmehhanism on impulsiivne ja agressiivne. diktatuuril võib olla erinevaid tüüpe. üksikisiku, grupi ja sõjaväeline diktatuur. Riigi vormid Antiikajal eristati monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. 15. sajandil monarhiat ja vabariii. tekkisid kombinatsioonid, niiet sageli võib konkreetset riiki liigitada eri riigivormide alla. Tänapäeval eristatakse põhiliste riigivormidena 1) monarhiat, millest valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest. monarhi tahet ei piira õiguslikud eeskirjad. ta kehastab kõrgeimat
Lenin ja Trotski leidsid, et maailmarevolutsioon on erinevates maades toimuvate revolutsiooniliste liikumiste summa. NL-i moodustamine (1918-24) . Brest-Litovski tagajärgi veel – Iseseisvusmanifestid (Valgevenes, Gruusias, Armeenias ja Aserbaidžaanis) ja sotsial-rev mässukatsed linnades. Juuli 1918 Vene Nõukogude Föderatiivse Sots Vab asutamine. Ajutine põhiseadus, mis baseerub nõukogudel ja proletariaadi diktatuuril. Juuli 1918 mõrvatakse tsaariperekond. 1918-20 Vene kodusõda 1918 poliitiliselt ja sotsiaalselt erupalgeliste enamlusvastaste gruppide (valged) moodustumine. Võitlevad Trotski poolt organiseeritud Punaarmee vastu Siberis ja Uurali-Volga piirkonnas, Lõuna- Venemaal, Eestis (Judenitš) ja Põhja-Venemaal. Liitlased maabuvad oma huvide kaitsmiseks Vladivostokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates.
annaabi.ee 
