internet, WIMAX traadita internet võimaldab ühendust kümnete km-ide kaugusele ? 11. Kumb on kiirem, kas ISDN või tavaline modemiühendus? ISDN 12. Milleks kasutatakse modemit? Modem arvutit telefoniliiniga ühendav seade, mis saatja poolel muudab arvuti poolt saadetud digitalsignaalid tavalises telefoniliinis edastatavateks helisignaalideks ja vastuvõtja poolel muudab helisignaalid jälle digitaalseteks. On olemas sisemised ja välismodemid. 13. Andmeside kiiruse ühik? kbps Internet 1. Mis on internet? Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli 2. Interneti teine nimetus? Ülemaailmne arvutivõrk 3. Loetle internetiteenuseid? Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS.
· Skaneerimise kiirus · Lisatud tarkvara. Skanneriga peavad kaasas olema draiverid, mis võimaldavad arvutil ja skanneril "suhelda" ning kasutada uuemate skannerite puhul standardit nimega TWAIN, värvi kalibeerimisprogrammid (sellega saab monitori värve paika sättida), OCR tarkvara (võimaldab teksti skaneerimist). Automaatne teksti tuvastamine ja pilditöötlus (OCR) Skanner muundab algdokumendil analoogkujul oleva info punkthaaval digitaalseteks impulssideks, mida arvuti on suuteline töötlema. Seega on analoogandmeteks algdokumendi kõik pildipunktid, millel teoreetiliselt võib olla lõpmata suur arv värvi- ja ka halltoonastmeid ning punktisuurusi. Skanneri optika ja elektroonika suudab nendest punktidest ainult piiratud arvu muundada digitaalkujule. Need on teatavatele kindlatele punktisuurustele, värvuste-, halltoon- ja heledusväärtustele defineeritud väärtused. Pärast tuvastus - ja
Tüüpilised moodsad parameetrilised tunnusepõhised modelleerijad vabakäe pinna süsteemid on ehitatud kasutades erinevaid C-keele mooduleid nende oma rakendusliidestega. CADi süsteemi võib vaadelda kui interaktsiooni graafilise kasutajaliidese, mitteühtlase ratsionaalse B-splaini ja/või kirjeldava mahtgeomeetria andmete vahel geomeetrilise modelleerimise kerneli kaudu. Nende seoste ootamatud võimed on loonud võimaluse digitaalseteks prototüüpideks, mis võimaldavad tootega täielikult tutvuda enne selle tootmisse saatmist. Tänapäeval on CADi süsteemid olemas kõigile enamlevinud platvormidele (Windows). Praegu ei nõua progeCADi tarkvara mingit spetsiaalset riistvara. Kuid mõnegi CAD-tarkvaraga saab teha graafiliselt ja arvutuslikult mahukaid toiminguid, nii et soovituslikud on hea graafikakaart, kiire või mitu protsessorit ja mahukas vahemälu.
suureformaadiline reklaam. · Kolmandasse gruppi kuuluvad spetsiaalsed, kindla suunitlusega printerid kindlate toodete valmistamiseks. Jugaprintereid valmistavad maailmas paljud firmad. Nagu eelpool juba on välja toodud jugaprinterite trükipäid aga toodavad vähesed firmad. 10.Millised on digitrüki arenemise kolm põhisuunda ? 1. Esimeseks teeks oli värviliste kopeeraparaatide areng värvilisteks digitaalseteks trükimasinateks. Nende masinate tootjate hulgas on tuntumad nii Canon kui ka Xerox. 2. Teiseks teeks oli ofsetmasinate loomine, milledes ofsetvormid valmistati trükimasinates. Selline trükivormide valmistamine tunduvalt vähendas trükivormide ettevalmistamise aega ja tagas väga kõrge kohastamistäpsuse. Selliseid masinaid valmistasid firmad Heidelberg, Dainippon Screen, Adast, KBA, Ryobi ja teised. 3
esialgne info. Sõna "modem" on tuletatud inglise keele sõnadest modulate ja demodulate, mis tähendavad vastavalt "moduleerima" ja "demoduleerima". Modem kuidas toimib Modemite tuntuim näide on kõnesagedusala modem, mis muudab personaalarvuti digitaalsed andmed modelleeritud elektrilisteks signaalideks.Modelleeritud elektrilised signaalid on häälsageduse piires telefoni kanalil. Neid signaale saab edastada telefoni liinide kaudu ja vastuvõtja modem saab demodelleerida saadud signaalid digitaalseteks andmeteks. Modemi kasutus alad Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 300-3400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega). 3 modulatsiooniliiki: amplituud(AM)-, sagedus(FM)- ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Millised on erinevad modemid Modemeid on kahte põhitüüpi:
Virtuaalraamatukogu all mõistetakse elektrooniliselt paiknevat informatsiooni ja/või selle kättesaadavaks tegemist, arvestamata ressursside asukohta ja/või kättesaamiseks kuluvat aega. Virtuaalraamatukogu on infosüsteem, mis simuleerib infootsikäitumist traditsioonilises raamatukogus, kasutades virtuaalreaalsuse (tehistõelisuse) tehnikaid. 7. Mis on digitaalraamatukogu. Digitaalraamatukogu on raamatukogu, mis koosneb digitaalsel kujul esinevatest infomaterjalidest ja -teenustest. Digitaalseteks infomaterjalideks loetakse väljaanded, mis on talletatud digitaalsete (binaarsete) seadmete abil ja edastatavad andmesidevõrkude vahendusel. Digitaalraamatukogu on informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks mõeldud elektrooniliste ressursside ja tehniliste vahendite kogum. Digitaalraamatukogu sisaldab andmeid ja metaandmeid. Viimased kirjeldavad andmete omadusi (nt. vorming, autor, sisu, kasutusõigused) ja seoseid teiste andmete ja metaandmetega
hulka kuuluvad ka akustiliste muusikainstrumentide helid, nimetatakse seda ka elektroakustiliseks muusikaks. Ettekandmisviisi järgi tehakse muusikas vahet live-elektroonikal(„elav muusika“), mille puhul helide töötlemine toimub reaalajas kontserdilaval ning lindimuusikal, mille puhul toimub salvestatud muusika taasesitamine kontserdi olukorras. Helisignaali tüübi järgi jaotatakse elektroonilise muusika instrumente ja seadmeid ka analoogseteks ja digitaalseteks. Ka arvutimuusika mõiste kuulub elektroonilise muusika mõiste alla. Kuigi elektroonilise muusika mõistet seostatakse süvamuusika valdkonnas loodava nüüdismuusikaga, tekkis 1960.aastal ka elektroonilise muusika tehnoloogiat kasutava levimuusika suund. Süvamuusikast rändasid levimuusikasse sellised uued muusikalised kontseptsioonid nagu keskkonnahelide radikaalne kasutamine, ambient(Ühendab elektroonilised elemendid akustiliste instrumentidega), helide esitamine tagurpidi (niiöelda
(Valguskiirtest kujutiseni) Katiku avanedes kogub digitaalne kaamera kujutise sensorile valgust. Kui lääts fokusseerib mingi fragmenti, siis osad fotosaidid salvestavat erinevat heledust Iga koht konverteerib sinna langeva valguse elektriliseks laenguks. Mida heledam valgus, seda suurem laeng. Kui katik sulgub ning säritus on lõpetatud, siis sensor jätab salvestatud mustri meelde. Erinevad laengute tasandid konverteeritakse seejärel digitaalseteks numbriteks, mida saab kasutada digitaalse kujutise loomisel Foto tegemisel püütakse kujutise sensorile iga piksel kinni üksiku fotosalvesti kaudu. a)Arvuti jagab ekraani või prinditud lehe pikslite ruudustikuks, sarnaselt kujutise sensoriga. b)Seejärel kasutab väärtusi, mis on salvestatud digitaalsesse pilti, et määrata kindlaks iga üksiku piksli heledust ja värvi. Mida tugevam signaal ühele pikslile vastava dioodi kohta saadakse, seda suurem on
ülekandmiseks. Teoreetiline piir sellise kiiruse puhul on 30 kaadrit sekundis (128 kbit/s korral 15 fps). Kaameraid ei pruugi ühe konverentsisüsteemi taga olla sugugi ainult üks. Sageli on üks kaamera üldvaate jaoks, teine dokumentide tarvis, lisaks võib süsteemi ühendatud veel olla videomagnetofon ISDN TELEFONISIDES Kuna ISDN on eelkõige telefonisidestandard, ei saa mööda minna kodukeskjaamadest. Ka viimased jagunevad analoogseteks ja digitaalseteks ning viimase alamgrupp on ISDN jaamad. Analoogkeskjaam Analoogtelefonijaam on seade, kuhu ühendatakse n telefoniliini ja n+m telefoniaparaati. Oletame, et meil on kaks välisliini, abonentnumbritega 1111 ja 2222 ning kuus telefoniaparaati. Kui meile helistatakse numbrile 1111, siis hakkavad teatud telefoniaparaadid teatud järjekorras helisema. Kuidas täpselt, on jaama programmeerimise küsimus. Kui me kuskilt toru tõstame, siis praktiliselt
Esimene film tehti vendade Lumieride poolt 1895,Eesti esimene tummfilm 1910. Eesti esimene mängufilm Karujaht tehti 1913, autor Pääsuke. 18. Saj leiutati raadio, Eestisse jõudis 1930, tähis oli see eriti teise maailmasõja ajal, et kursis olla uudistega. 1950 jõuab televisioon Eestisse. 1969 Viimne reliikvia. Telekommunikatsioon hõlmab telefoni, mobiiltelefoni, raadiot jne. 1855 elektriline telegraaf Tallinn- Peterburi. 1993 loodi internet. Audiovisuaalsed dokumendid jagunevad digitaalseteks ja analoogseteks. Eesti perioodika- Ajakirjandus on selline allikas, mis peegeldab operatiivselt sündmusi . Eesti esimesed ajalehed 17 saj lõpul ja võõrkeeltes. Esimene eestikeelne ajakiri 1766 Lühhike õpetus... Põltsamaal. Esimene eestikeelne ajaleht 1806 Tarto Maa Rahwa Näddali Leht. Esimene pidevalt ilmus Eesti leht 1857-1886 Jannseni Pärnu Postimees See leht oli Eestis ilmuvate ajalehtede aluseks. Selles lehes võeti esmakordselt kasutusele sõna eestlane. See kasvatas rahvustunnet
Alalisvoolu kasutamine vedeljuhtide või suure niiskuse sisaldusega juhtide (maandustakistus) takistuse mõõtmine ei ole lubatud, sest sellega kaasneb elektrolüüsi nähtusest tingitud mõõteviga. Takistuste mõõtmine oommeetriga Mõõteriista, mis on ettenähtud takistuse mõõtmiseks, nimetatakse oommeetriks. Oommeetri kasutamisel tuleb arvestada asjaoluga, et mõõdetav ahel või tarbija, peavad olema pingevabas olekus. Ehituse järgi võib neid liigitada: elektroonseteks; digitaalseteks. Elektroonses oommeetris kasutatakse magnetelektrilise mõõtemehhanismiga milliampermeetrit ja toiteallikat. Oommeetri skaala nulljaotis paikneb, mitte vasakul nagu ampermeetril, vaid paremal. Seletatav on see asjaoluga, et milliampermeetri nullilähedase voolu juures on mõõdetav takistus suurem kui mõõteulatus. Oommeetri skaala (ülemine) Digitaalses oommeetris kasutatakse aga voltmeetrit, kus mõõdetakse kindla voolu juures,
Tiptronic reziimis toimub käiguvahetus üldjuhul vastavalt autojuhi poolt antud "korraldusele". Erandina ei toimu käiguvahetust siis kui soovitud käigu sisselülimine antud olukorras võiks põhjustada mootori või jõuülekande purunemise. 5.2 Enesediagnoos Andurid ja täiturseadised moodustavad koos juhtplokiga ühtse, suletud vooluahela. Anduritelt tulevad juhtplokile üldjuhul kas pinge- voi voolutugevuse analoogsignaalid ja juhtploki A/D muundur muudab need digitaalseteks. Digitaalsignaalides sisalduvat informatsiooni on võimalik lugeda diagnoositestriga läbi auto diagnoosipistmiku. All oleval joonisel on kujutatud näidiseks üks programminupp, näitamaks, kuidas juhtploki mikroprotsessor töötleb käigukasti õli temperatuurianduri signaali. Kogu käigukasti juhtimiseks on tuhandeid selliseid programme millel kõigil veel sadu hargnemisi alaprogrammideks. Enesediagnoos mitmekordistab nende arvu veelgi.
omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkedel. Digitaaltehnikas on laialt kasutusel kahendsignaalid, mis saavad olla kas teatava kõrge või madala väärtusega (1 või 0). Kahendarvu igat kohta (1 või 0) nimetatakse bitiks. Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8, 10, 12 või 16 bitilisi kahendarve, mille infosisaldus on vastavalt 2 8, 210, 212 või 216 bitti. Seadmeid, mis kasutavad töötamiseks kahendsignaale nimetatakse digitaalseteks seadmeteks. Kahendkoodi kasutatakse väga laialt kogu kaasaegses arvutustehnikas, esitlustehnikas, andmeedastuses jne. Kahendsignaali kasutamise peamised eelised on realiseerimise lihtsus, seadmete lihtsus, vea tõenäosus on minimaalne jne. Digitaalsignaal Analoogsignaal 2 Arvusüsteemid Arvusüsteemidest tuntakse kõige enam kümnendsüsteemi. Vähem on kasutusel nn. rooma numbrite süsteem. Arvutustehnikas rakendatakse peamiselt
elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. · Modem (Modem) Hulk arvuteid, mis asuvad üksteisest kaugel, saavad olla omavahel ühenduses telefoniliinide kaudu juhul, kui nad on modemi abil ühendatud arvutivõrguga. Modem on arvutit telefoniliiiga ühendav seade, mis saatja poolel muudab arvuti poolt saadetud digitaalsignaalid tavalises telefoniliinis edastatavateks helisignaalideks ja vastuvõtja poolel muudab need helisignaalid uuesti digitaalseteks. Esimest tegevust nimetatakse moduleerimiseks, teist aga demoduleerimiseks. Nende sõnade esitähtedest ongi modem oma nime saanud. Algupäraselt mõistetigi modemi all seadet, mis moduleerib digitaalset infot, et seda oleks võimalik üle kanda mõne 34 analoogkanali kaudu. Selleks kanaliks sobib mitut tüüpi kaabeldus, telefonivõrk või raadiolained. Loodud on isegi seadmed, mis võimaldavad digitaalsidet läbi tavalise elektrivõrgu
kujutab endast muutuva sageduse ja amplituudiga mitme vastuvotja (mitme saate- ja siinuslainete kombinatsiooni. Analoogsignaalist vastuvotuantenni) kasutamine nii saate- kui võetakse teatud sagedusega (diskreetimis- vastuvotupoolel. See voimaldab kaht asja tosta sagedusega) hetkväärtusi, mis muundatakse andmeedastuskiirust ja suurendada saatja ja digitaalseteks väärtusteks, nii et neid saab vastuvotja vahelist kaugust. Termineid "sisend" ja arvutustehnika vahenditega töödelda ja edastada "valjund" kasutatakse siin ebatavalisel viisil. Kui mööda digitaalseid sideliine. Digitaalsignaali tavaliselt nimetatakse sisendiks kohta, kus signaal kasutamine muudab side oluliselt kvaliteetsemaks siseneb seadmesse ja valjundiks kohta, kus signaal ja mürakindlamaks
saamiseks muldadest kui loodusvarast ja tootmisressursist, aga ka paljude konkreetsete ülesannete lahendamiseks (põllu- ja metsakultuuride kasvukoha valik, maaparandustööde planeerimine, maa maksustamis hinna määramine, keskkonna kaitseliste kriteeriumite määrmaine). Oluline on koostamise aluseks olnud mõõtkava. Koostamise viisi järgi võib mullakaaridid tänapäeval jaotada: traditsioonilisteks ja digitaalseteks mullastikukaartideks. Digitaalne mullastikukaart jaguneb: digiteeritud ja digitaalselt koostatud kaartideks. Mullastikukaardi andmestik käib enamasti püsivate ehk ajas aegalselt muutuvate näitajate kohta, nagu mullaliik, lõimis, koreselisus, suur kivisus, huumuskatte tüsedus jm. Seega on suurem osa aastakümnete eest kaardistatud mullaandmetest kasutatav ka tänapäeval. Siiski
andmetöötlussüsteemi optiliste meetoditega ning nende muundamist arvutile mõistetavateks märkideks. Skannerid ja tekstituvastussüsteemid koos võimaldavad masinakirja-, trükitud ja isegi käsitsi kirjutatud tekstide lugmist ja muundamist järeltöödeldud märkideks (näiteks tähtedeks), ilma et tekste peaks vaevarikkalt käsitsi töötlema. Skanner muundab algdokumendil analoogkujul oleva info punkthaaval digitaalseteks impulssideks, mida arvuti on suuteline töötlema. Seega on analoogandmeteks algdokumendi kõik pildipunktid, millel teoreetiliselt võib olla lõpmata suur arv värvi- ja ka halltoonastmeid ning punktisuurusi. Skanneri optika ja elektroonika suudab nendest punktidest ainult piiratud arvu muundada digitaalkujule. Needon teatavatele kindlatele punktisuurustele, värvuste-, halltoon- ja heldedusväärtustele defineeritud väärtused.
annaabi.ee 
