üksteisele ühtlaste vaheaegadega. Pulss on väiksem kui 60 korda minutis – bradükardia. Pulss on üle 100 korra minutis – tahhükardia. Pulssi saab veel mõõta pulssoksümeetriga. Pulss loetakse minuti jooksul, kasutades abiks sekundiosutit või sekundilugejat. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi jooksul, saadud tulemus korrutada neljaga või 10 sekundi jooksul korrutada tulemus kuuega. Kõrgemat rõhku nimetatakse süstoolseks e. maksimaalseks vererõhuks, madalamat diastoolseks e. minimaalseks vererõhuks. Normaalne süstoolne vererõhk on 120-140mmHg. Vererõhu väärtus kõrgem kui 140/90 nim. arteriaalseks hüpertensiooniks e. kõrgenenud vererõhuks. Vererõhu väärtus alla 90/60 on arteriaalne hüpotoonia e. madal vererõhk. Vererõhu mõõtmise aparaadid: 1. Täisautomaatne vererõhuaparaat(Vererõhu mõõtmiseks asetatakse õlavarrele mansett, pärast nupule vajutamist alustab aparaat manseti täitmist ja seejärel vererõhu mõõtmist.) 2
-Vererõhk ja selle mõõtmine- Vererõhk on rõhk,mida veri avaldub veresoonte seintele. Veresooned avaldavad südame väljapumbatavale verele takistust, mistõttu avaldatakse veresoonte seintele rõhku, mida nimetatakse vererõhuks. See on kõrgeim suurtes arterites, madalaim aga õõnesveenides (allpool atmosfääri rõhku). Süstoli momendil on rõhk arterites kõrgem kui diastoli ajal. Kõrgeimat rõhku nimetatakse süstoolseks ehk maksimaalseks, madalaimat diastoolseks ehk minimaalseks. Vererõhu mõõtmine toimub manomeetriga ühendatud spetsiaalse manseti abil õlavarre arteri kinnipigistamisel verevoolu seiskumiseni. Viimast tähistab kuulatlemisel heli katkemine (see tekib vere voolamisel läbi kokkusurutud arteri). Seejärel mansetti lõdvendatakse ja fikseeritakse manomeetril moment, mil heli taastub (manomeeter näitab süstoolset vererõhku). Edasisel lõdvendamisel heli kaob, sel momendil
Kui vaadeldav lõik sisaldav ka sakki või sakke nim seda intervalliks. Areteripulss- südame süstoli ajal tekkinud ja arterite seinu mööda leviv rõhupulsilaine. Sfügmograafia on meetod arteripulsi registreerimiseks. Tõusev osa- anakroot, katatroot- lanegev osa. Langeva osa sälk- intsiuur ja dikrootne laine. VERERÕHK Rõhupulsikõveral süstoli ajal esinevat maksimumi nim süstoolseks vererõhkuks, ning diastoli ajal esinevat miinimumi diastoolseks vererõhuks. Nõrmaalseks väärtusekd võib lugeda kuni 130/85 mm Hg, optimaalseks 120/85mmHg. Vererõhk on kõrgenenud( arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu piiriks loetakse väärtusi alla 100/60 mmHg. Ned kellel on looduse poolt antud madal vererõhk, haigestuvad teistega võrreldes palju harvemini südame ja veresoonkonna haigustesse. ARSTI JUURES KASUT VERERÕHU MÕÕTMISEKS PALPATOORSET E Riva-Ricci meetodit
Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 8Â10 löögi võrra minutis. Pulsi palpeerimise kohad imikul ja väikelapsel Vererõhk Rõhk, mida avaldatakse arteriseinale vere voolamisel läbi arterite. Rõhku, mida avaldatakse südame kokkutõmbumisel ja vere väljapaiskamisel, nimetatakse süstoolseks (kõrgeimaks või ülemiseks) vererõhuks. Rõhku, mida avaldatakse südame laienemisel ja vere voolamisel südamesse, nimetatakse diastoolseks (madalaimaks või alumiseks) vererõhuks. Kehatemperatuur Kehatemperatuur on tasakaal keha soojuse tootmise ja soojuse eraldumise vahel. Stabiilne kehatemperatuur on vajalik rakkude, kudede ja terve lapse organismi tööks. Hommikuti on kehatemperatuur madalam ning kõrgem pealelõunal kella nelja ja kuue vahel. Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuuri tõusu põhjuseks olla: -nutmine, -liiga soojalt riietamine ja soojas viibimine.
Suurem kiirus aordis. 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk sõltub vere hulgas, mis satub arteritesse (Q). Vereringe perifeersest vastupanus (R). Vere viskoossusest. Südame minutimahust. Vanusest. Emotsionaalsest a füüsilisest seisundist. Vererõhk jaguneb süstoolseks (vatsakeste väljutusfaas  kokkutõmme) ning diastoolseks (peale poolkuuklappide sulgumist). 15. Arteriaalne pulss. Arteripulss on südame süstoli ajal tekkinud rõhulaine, mis levib mööda arterite seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest  kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus, keskm 5..10 m/s. 16. Vereringe kapillaarides Just verekapillaarides toimub ainevahetus vere ja kudede vahel
veresoontesse – aorti ja kopsuarterisse. 3) Vatsakeste diastol – (kojad juba varem diastolis) vatsakeste seinad lõtvuvad, rõhk langeb neis nulli. Suurtes veresoontes on aga rõhk kõrgem. Aordis süstoli ajal tõuseb rõhk 120-130-ni (süstoonne rõhk). Veri püüab tagasi vatsakestesse voolata, aga ei saa – poolkuuklapid sulguvad tagasi voolata üritava vere tõttu. Poolkuuklappide sulgumine tekitab heli. Seda heli kutsutakse südame teiseks ehk diastoolseks tooniks. Teine toon tekib diastoli algul. (Esimene toon tekib vastakeste süstoli algul atrioventikulaarklappide sulgumisest!!! Esimest tooni kutsutakse süstoonseks tooniks) Diastoli ajal liigub veri aga südamesse tagasi, sest südames on diastoli ajal rõhk madalam kui suurtes veresoontes. Kodadesse hakkab voolama kohe pärast seda, kui kodade süstol läbi saab. Kojad täituvad järk-järgult verega. Rõhk nendes muutub kõrgemaks rõhust vatsakestes
vastupidi). Suurem kiirus aordis. 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk sõltub vere hulgas, mis satub arteritesse (Q). Vereringe perifeersest vastupanus (R). Vere viskoossusest. Südame minutimahust. Vanusest. Emotsionaalsest a füüsilisest seisundist. Vererõhk jaguneb süstoolseks (vatsakeste väljutusfaas  kokkutõmme) ning diastoolseks (peale poolkuuklappide sulgumist). 15. Arteriaalne pulss. Arteripulss on südame süstoli ajal tekkinud rõhulaine, mis levib mööda arterite seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest  kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus, keskm 5..10 m/s. 16. Vereringe kapillaarides Just verekapillaarides toimub ainevahetus vere ja kudede vahel
Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal mööda artereid ja on mitmel arteril pulsina kombeldav. Distoli ajal langeb rõhk vasakus vatsakeses nullini. Sulgunud aordikapi taga alaneb rõhk aeglaselt, seda mööda kuidas veri liigub peenematesse arteritesse. Suurtes arterites väiksemat vererõhku nimetatakse diastoolseks vererõhuks. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse südamekõrguselt. Maa raskusjõud suurendab näitu, kui mõõdetakse südamest madalamal ja vähendab, kui mõõdetakse südamest kõrgemal. Korrektsioonitegur 1, 36 mm Hg/cm. Keskmine arteriaalne rõhk (RR) ~ minutimaht X perifeerne kogutaksitus. Kõrgvererõhuga on tegemist siis, kui süstoolne rõhk on üle140 ja distoolne üle 90 mm Hg. 35) Ainete liikumine läbi verekapillaaride
vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal mööda artereid ja on mitmel arteril pulsina kombeldav. Distoli ajal langeb rõhk vasakus vatsakeses nullini. Sulgunud aordikapi taga alaneb rõhk aeglaselt, seda mööda kuidas veri liigub peenematesse arteritesse. Suurtes arterites väiksemat vererõhku nimetatakse diastoolseks vererõhuks. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse südamekõrguselt. Maa raskusjõud suurendab näitu, kui mõõdetakse südamest madalamal ja vähendab, kui mõõdetakse südamest kõrgemal. Korrektsioonitegur 1, 36 mm Hg/cm. Keskmine arteriaalne rõhk (RR) ~ minutimaht X perifeerne kogutaksitus. Kõrgvererõhuga on tegemist siis, kui süstoolne rõhk on üle140 ja distoolne üle 90 mm Hg. 35) Ainete liikumine läbi verekapillaaride
Tuiksoontel ja suurtel arteritel on oma elastse seina tõttu amortisaatori roll. Süstoli ajal nad venivad, salvestavad selle energia ja annavad selle diastoolse pausi ajal elastse kokkutõmbe tõttu jälle tagasi. See protsess leiab aset ka vere voolamisel. Vaatamata rütmilisele mahupulsile, on vereringe lõpptasemel ikkagi ühtlane vool. Tänu elastsetele jõududele ja arterioolide takistusele püsib arteriaalsüsteemis rõhk ka diastoolse pausi ajal (seda nimetataksegi diastoolseks rõhuks). Diastol – südame lõdvestusfaas, löögipaus Märkus. Vererõhu mõõtmisel fikseeritud süstoolne vererõhk vastab süstoolsele rõhupulsile ja sõltub südame võimsusest, diastoolne vererõhk vastab süsteemi diastoolsele jääkrõhule ja sõltub perifeersete veresoonte takistusest. Vere ringvoolu reguleerimisel mängib otsustavat osa sümpaatiline närvisüsteem. Suurelt osalt püsivana hoitav vererõhk vastab keha verevarustusvajadusele kohandatud südame minutimahule.
annaabi.ee 
