senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Allogeenne - suktsessioon, mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu; Primaarne – suktsessioon saab alguse täiesti uuelt alalt, kus varem pole elu olnud. Sekundaarne – suktsessioon, see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. Autotroofne – suur osa organismidest mis kujutasid algse struktuuri on välja surnud Heterotroofne -
jaotus rasvatihasel. Y-telg mõõdab teatud kaugusele levinute osakaalu. Isased seest täidestud täpid, emased seest tühjad täpid. Näeme jooniselt, et rasvatihase isendid on mõnevõrra paiksemad kui emased. Nii ei pruugu see alati olla. Juhul kui levimises on olulised ka sugurakkude liikumine, on liikuvamad eranditult seemnerakud e. spermid e. isased sugurakud (näiteks tolmuterad taimede puhul). Seemnete passiivse levimise korral langeb leviste (diaspooride) tihedus emataimest eemaldumisel monotoonselt või esineb tiheduse maksimum teatud eelistatud levimiskaugusel. Joonis 5.3. illustreerib mõlemat olukorda sama liigi puhul. Joonis 5.3. Seemnevihma tihedus (Y-telg, tuhandeid seemneid hektarile) valitseva eukalüpti (selline imelik liiginimi, Eucalyptus regnans) puhul, sõltuvalt kaugusest seemneallikast (X-telg, meetrid): (a) X-teljel on kaugus eukalüptimetsa servast; (b) X-teljel on kaugus üksikuna kasvavast puust.
· setteline tsükkel · evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. · Suktsessioon on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. · primaarne suktsessioon see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine) · sekundaarne suktsessioon see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. · autogeenne suktsessioon mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. · allogeenne suktsessioon mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu · kliimaks on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda.
Seemnete põhiline bioloogiline funktsioon on anda algus uuele taimele, kaitsta idu ebasoodsate tingimuste eest ja kindlustada idanevale taimele toitainevarud. Tähtis on ka levila laiendamise funktsioon seemnete ja viljade kauglevi teel. Kõiki taimeosi, millest võib areneda uus taim, nimetatakse levisteks ehk diaspoorideks. Nendeks võivad olla seemned, viljad, vilikonnad, harvem taime suuremad osad koos viljadega, samuti taime vegetatiivsed osad koos pungadega. Diaspooride levimisviisidest tuleks nimetada eelkõige järgmisi: 1) autohooria ehk iselevi, kohastumused diaspooride levitamiseks viljumiskohast kaugemale puuduvad, seemned kukuvad maha emataime lähedusse, näiteks perekondades nurmenukk (Primula) või tulp (Tulipa); 2) anemohooria ehk tuullevi korral esinevad mitmesugused kohastumused levimiseks tuule abil, näiteks lendkarvad pajul (Salix), tiivad upsujuurel (Veratrum), ääris liilialistel (Liliaceae), või on seemned sedavõrd väiksed, nii et tuul
selle omadusi rikkuvate ainete hulk Saastumine - ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringeteebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sekundaarne suktsessioon - see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. Sihtkaitsevöönd - on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Stenotoop - kindlatüübilist elupaika valiv organism Suktsessioon - on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Suremus - on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas).
· Autogeenne- koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. · Allogeenne- kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu. · Primaarne- see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine) · Sekundaarne- koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride(organismi osa, mille kaudu organism levib) kaudu. · Autotroofne · Heterotroofne 60.Suktsessiooni käivitavad tegurid: · Substraadi paljastumine · Organismide levimine · Asustamine · Konkurents · Reaktsioon · Stabiliseerumine 61.Suktsessioonitrajektoorid: Konvergents erineva arenguga koosluste muutumine üksteisega sarnaseks Divergents ühesuguse arenguga koosluste muutumine üksteisest erinevaks Paralleelne koosluste areng ühesugune
senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Sõltuvalt moodustuva koosluse liikide päritolust eristuvad: Primaarne suktsessioon - kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga, ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine) Sekundaarne suktsessioon - koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. Koosluste suktsessiooni lõppjärguks on koosluste ökoloogiline tasakaal ehk kliimaks. PKÜ - Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ) on mittetulunduslik valitsusväline ühing, mis on asutatud 27. märtsil 1997. a. eesmärgiga tagada Eesti pärandkoosluste püsimine. ELF - Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eesmärgiks on kogu Eesti looduse ja mitmekesisuse hoidmine. ELF on asutatud 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt. 1999. aastast on ELF sihtasutus
Mükoriisne sümbioos mõjutab taimekoosluste uuenemist, suurendades mükotroofsete taimede järglaskonda, parandades idandite eluvõimelisust, pärssides vähem mükotroofsete liikide uuenemist. Tekitab erinevusi taimekoosluste vahel: mükoriissete taimeisendite arv suureneb ajas, mükoriissete seente kooslus muutub ja seenekloonid suurenevad, aga nende arv väheneb. Taimede kolonisatsiooni kiirus ja edukus suktsessioonis sõltub taimede ja ka M seente diaspooride kohalejõudmisest. M seente kooslused erinevad ruumis ja arenevad ajas, põhjustades erinevusi looduslikus taimkattes. Mükoriissete seente mitmekesisus suurendab taimede mitmekesisust ja ökosüsteemi varieeruvust ja produktiivsust (nt. rohkem P-d mullas). Näited: niitu iseloomustab suuremas osas AM, boreaalset EM ja nõmme EM. Taime- ja seenekooslused. Üle maailma eristub 4 vegetatsioonitüüpi (antropogeenne, rohumaa, parasvöötme mets ja troopiline mets). Neist kõige
Inbriiding lähedast sugulaste ristumine Autbriiding geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine. Mõlematega liialdamine on halb. Nt Egiptuses oli vaaraode puhul suur inbriiding, seega eluiga oli keskmiselt nii 14 eluaastat. Mida kaugemal ruumis isend paikneb, seda suurem on nende geneetiline distantsus. Võiks olla optimum. Seemnevihm botaanikud kasutavad et tähistada diaspoore(levimiseks mõeldud organ seeme, spoor, sugujalg!). Seemnevihma tihedus on diaspooride hulk, mis langeb ühele pinnaühikule mingis ajaühikus. See sõltub ka levimisviisist. Konkurents - Kahepoolselt kahjulik tegevus. Võitlus ressursside pärast, kus mõlemad osapooled saavad kahju. Liigi sees on konkurents see mis tegelikult populatsioonide kasvu pidurdab. Liige sisene konkurents on sümmeetriline või asümmeetriline. Konkurentsi sümmeetria tähistab seda, kas on olemas selged võitjad või mitte. Väike algedu võib viia suure lõppeduni
Kuid mõnede niidutaimede kombinatsioonid annavad paremaid saake kui puhaskülvid, seega on koos kasvamisel ka positiivseid suhteid. Vastastikust mõjutamist toimeainetega nim allelopaatiaks. Biotsönootiline konneks Taimede elu olelusvõitluses oleneb peale suhete eluta keskkonnaga ja konkurentsi teiste kõrgemate taimedega veel suhetest seenparasiitidega, taimeosi toiduks tarvitavate loomadega, tolmendajatega ja diaspooride levitajatega. Nende suhete kaudu on iga tsönopopulatsioon seotud paljude teiste liikide populatsioonidega biotsönoosis. Biotsönoosi suhtesüsteemi tervikuna nim konneksiks. Enamik suhteid ei ole obligaarsed, suhte katkemisel asendab seda mingi teine seos. Erandiks on sümbioosisuhted, mis on eluvajalikud. Samuti spetsialiseerunud tolmendajate ja levitajatega, mida ei saa kuidagi asendada. Konsortsiumide uurimine.
Albeedo on maapinna võime peegeldada tagasi päikesekiirgust Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Suktsessioon on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Primaarne suktsessioon see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine) Sekundaarne suktsessioon see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. Autogeenne suktsessioon mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Allogeenne suktsessioon mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu Kliimaks on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda.
o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul;pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. · Primaarne suktsessioon- see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine); · Sekundaarne suktsessioon- see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu · Autogeenne suktsessioon- mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis · Allogeenne suktsessioon- mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu; · Kliimaks- koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja
o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul;pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Primaarne suktsessioon- see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine); Sekundaarne suktsessioon- see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu Autogeenne suktsessioon- mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis Allogeenne suktsessioon- mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu;Kliimaks- koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad
annaabi.ee 
