ka mees, kelle filosoofiat püüti korduvalt ellu rakendada ning kelle teoseid pole ka tänaseks oma aktuaalsust kaotanud (Bergman, 2005, lk 118). Referaadi autor valis teemaks Karl Marx, sest filosoof on mõjutanud maailma. Maailm oleks ilma Karl Marxita hoopis teistsugune. Karl Marxi ema on öelnud tema kohta: ,,Kõigile oleks parem olnud, kui Karl oleks kapitalist kirjutamise asemel seda teinud." Käesolev referaat keskendub kõigepealt Marxi eluloole. Seejärel tuleb juttu Marxi dialektikast ja klassivõitlusest. 3 1. KARL MARXI ELULUGU Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas üheksalapselise pere kolmanda lapsena. Tema juudi päritolu vanemad olid pöördunud protestantismi, võimaldamaks isal valitsuse juristina edasi töötada. Marx, kes oli igas mõttes ebatüüpiline filosoof, ei olnud ülikoolis kuigi eeskujulik (Bergman, 2005, lk118 ). 1841. Aastast oli Marx radikaalse ajalehe Rheinische Zeitung kaastööline
Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt. Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Tähtsaim teos "Narruse kiitus" on filosoofiline satiir, mis lähtub elu dialektikast, lõputust muutuvusest ja uuenemisest. Sellest seisukohast osutuvad naeruväärseiks dogmas ja ebajumalad, mis inimesed kummardavad. Erasmuse dialektilist mõtteviisi, erisuguste ja tihti vastandlike vaatepunktide kõrvutamist ning nende põhjal tõe selgitamist peegeldavad samuti tema vaimuteravad dialoogid kogus ,,Usalduslikud kõnelused" Laia tähelepanu avalikkuses tekitas Erasmuse antiigi mõtteteradest inspireeritud moraalfilosoofiline essekogu "Kõnekäänud"
kunstiks (vaimu endakaemus) religiooniks (vaimu kujutlus endast) filosoofiaks (vaimu iseendamõistmine) Hegel kuulutas oma filosoofia absoluutse vaimu enesetunnetuseks, seega arenemise lõppastmeks. Hegeli absoluutne idee on tegelikult inimkonna müstifitseeritud ajalooline mõistus, mis on oma kandjast lahutatud ning muudetud demiurgiks. Hegeli filosoofias on idealistliku süsteemi ja dialektilise meetodi vastuolu, mis põhjustab mitmes olulises küsimuses dialektikast taganemise. Sellest hoolimata on Hegel uusaja filosoofia dialektika rajaja.
mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Ta ei jaganud usureformaatorite fanatismi ega jumaliku ettemääratuse ideed, vaid kaitses humanistina isiksuse vabadust. Kirjamehekuulsuse tõi talle keskaegsest narrikirjandusest inspireeritud lad keelne filosoofiline satiir ,, narruse kiitus". Tema sõnutsi sünnitab narrus riike, narruse toel ,, püsivad võimed, ametnikud, usk, nõukogud ja kohtud- ja inimlik elu ei ole üldse midagi muud kui narrimäng." Erasmus lähtub elu dialektikast, muutumisest ja uuenemisest. Narrus, mis tunnistab oma rumalust ja suudab ennast kõrvalt vaadata, polegi enam nurrus. Kirjanik säilitab usu inimesse ja humanismi väärtustesse. Baldassare Castiglione (1478-1529) ,,Õukondlane" dialoogivormis proosatraktaadis, on antud pilt täiuslikust inimesest, kelles langeb kokku füüsiline ja vaimne harmoonia. Armastuse täiust kehastab platooniline lemme kui inimest õilistav ja ülendav tunne.
saj. Euroopa sotsiaalse mõtte domineerivaks probleemiks. Marx (Engels) lõid klassikontseptsiooni kui kõige terviklikuma suhetel baseeruva stratifikatsiooni teooria. 3. KLASSID JA EBAVÕRDSUSE TEKKIMINE K. MARX'I (1818 1883) KÄSITLUSES Nii Marxi kui Weberi vaated sügavalt mõjutatud nende isikliku elusaatusega. Marx on vaieldamatult üks väljapaistvamaid teadlasi. Nõukogude ühiskonna jaoks oli ta põhiteoreetik. Nooruses vaimustus Hegeli filosoofiast., tema dialektikast, hiljem Feuerbachi materi alismist. Marx pidanuks olema tippeliit kuid eluajal oli ta tuntud väga kitsale ring ile, vast enam Saksamaal. Sotsiaalselt positsioonilt mitte eriti kõrgel kohal. Engels pida s tema perekonda praktiliselt ülal. Avastas: 1. Ühiskonna arengu seaduspärasused 2. Arengu staadiumid ja kommunismi paratamatuse. Siin ta nõrkus, selle tõestuseks hakkas valima ja konstrueerima fakte. Paraku ajaloo areng sikk-saki line, mitte lineaarne, kus ühe
kunstiks (see on vaimu endakaemus), religiooniks (vaimu kujutlus endast) ja filosoofiaks (vaimu iseendamõistmine). Hegel kuulutaski oma filosoofia absoluutse vaimu enesetunnetuseks, seega arenemise lõppastmeks. Hegeli absoluutne idee on tegelikult inimkonna müstifitseeritud ajalooline mõistus, mis on oma kandjast lahutatud ja muudetud demiurgiks. Hegeli filosoofias on idealistliku süsteemi ja dialektilise meetodi vastuolu, mis põhjustab mitmes olulises küsimuses dialektikast taganemise. Sellest hoolimata on Hegel uusaja filosoofia dialektika rajaja. Hegelile on ajaloolisus filosoofiline põhitõde. Inimene on ajalooga algusest peale seotud. Ajaloofilosoofia aineks on maailmavaimu arengu seaduspärasused. Maailmavaim on aluseks kõigile maailmas toimuvatele ajaloolistele protsessidele ja sündmustele. Maailmavaimu ei seosta Hegel ühegi konkreetse isikuga ega ka Jumalaga tavainimese mõistes. Maailmavaim
Teadlased Kõige varem tekkisid ülikoolilaadsed õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba X sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 12 sajandi algul ülikool kus õpetati peamiselt õigusteadust. Inglismaal tekkisid tänapäevalgi 2 tippkooli Cambridge ja Oxford. Esimene ülikool Põhja Euroopas on Rootsis Uppsala. Ülikoolis oli 2 astet õppetöös: alamaste koosnes grammatikast, retoorikast ja dialektikast. Ülemaste koosnes aritmeetikast, geomeetriast, astronoomiast ja muusikast. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Tõelisteks ülikoolideks hakati pidama ülikoole kus olid esindatud 4 teaduskonda: õigus, arsti, usu ja kunstide teaduskond. Ülikool valis praktiliste asjade korraldamiseks endale juhi rektori. Suhtlemine toimus ülikoolis ladina keeles. Õppejõud, keda nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks täitsid meistrite ülesandeid.
kategooriatest ja paljudele teistele teadmisharudele. Alles viimastel aastakümnetel on hakatud tunnistama, et Aristotelesel on olemas ka järjekindel looduse (physis) mõistmine. Sellepärast on hakatud rääkima n.-ö. ,,kahest" Aristotelesest. Aristotelese õpetus neljast põhjusest (vt. allpool), mis on ka tema loodusemõistmise aluseks, on aktuaalne ka praegu. 4 ARISTOTELES MATEERIA JA VORMI DIALEKTIKAST Aristotelese veendumuse järgi ei saa eksisteerida ideede- ja asjademaailm teineteisest eraldi, nagu see Platoni õpetuses oli. See oleks absurdne. Iga asi on mateeria (hyle) ja vormi (morphe) teineteisest lahutamatu ühtsus. Mateeria on passiivne, vorm aktiivne. Igasuguse liikumise tähtsaim algpõhjus on EESMÄRK (telos). Ka jumal on maailma suhtes eesmärk. Ta on üksnes eeskuju, jumal-filosoof, kes mõtleb iseenese mõtlemist. Aristotelese õpetus ei ole religioosne.
5. Kolm kohta/konteksti on tarbmiskultuuri tekkimise juures olnud eriti olulised mõjutajad. Millised ja miks? 6. Tarbija positsiooni teda ümbritseva maailmaga nähakse väga erinevalt põhinedes ühelt poolt Descartesi ja teiselt poolt Hegeli maailmanägemusel. Mis on peamised erinevused? Hegel: "Inimloomus ei ole valmis, vaid areneb objektiivse maailmaga." Siit järeldub: Mui me ei tunneta maailma nagu enda loodut, siis olemegi maailmast võõrandunud. Hegel räägib dialektikast: meie suhe asjadega, objektidega, ei ole mitte subjekti-objekti suhe, vaid see on dialektiline, st mõlemad mõjutavad teineteist. Meie vajdused objektiviseeruvad, võtavad vormi. Maailm on selline, nagu ta on, sest meie oma subjektiivsete soovide-tahtmistega, oleme ehitanud klassid, raamatud ja pliiatsid. Kuid need asjad, objektid hakkavad ka meie subjektiivseid tahtmisi mõjutama. Kui me näeme midagi, siis me kas tahame seda, ihaleme, või mitte
Maailma-aasta = 30 a (küpse ea tunnus) * 360 (päevad arv aastas) Tsüklid on korduvad nagu Herakleitose õpetuses. Maailm on sfäärikuj. tervik, tema osad on kooskõlas ja sõltuvad üksteisest. Maailm asub lõpmatus tühjuses. Stoikude jumal maailma aktiivsest (mõistuslikust) aspektist vaadelduna. Ta on mateerias endas, selle loominguline jõud. Aktiivset ja passiivset alget saab eraldada vaid mõtteliselt. Reaalselt ei eksisteeri jumal maailmast eraldi. Loogika: Koosneb retoorikast ja dialektikast, mis on õpetus tähistatavast ja märkidest. Esimene Euroopa semiootika. Semantiline kolmnurk: objekt märk (tähistaja) tähistatav Maailma kohta saab teadmisi meelelise tunnetuse kaudu, mille tulemusel tekib ettekujutus asjadest. Hinges toimub sealjuures muutus asjad jätavad hinge jälje. Meeleline tunnetus on õige, kui maailma peegeldus hinges vastab tegelikkusele. Tekkida võivad ka väärkujutlused.
annaabi.ee 
