normaalset insuliinieritust. Diabeetik vajab basaalinsuliini, mis katab insuliini vajaduse öösel ja söögikordade vahel. Toidukordade eel süstitakse kiiretoimelist insuliini, mille ülesandeks on talletada toidust saadavad toitained ning vältida liigset veresuhkru tõusu peale sööki. Lisaks insuliinravile on vajalik täpselt järgida oma toitumist. Toidukoguste hindamine ja planeerimine söögikordade kaupa (eriti süsivesikute arvestamine) ning vere suhkrusisalduse mõõtmine aitavad diabeetikul leida just temale sobivad insuliiniannused. Liikumine ning aktiivsed eluviisid, mis tugevdavad insuliini toimet ning langetavad veresuhkrut, on suhkruhaige elus sama tähtsad kui insuliin. 1.1.1.4Mida saan ise ära teha I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada
Veresuhkur Veresuhkur peale Diagnoosimine söömata sööki Normaalne 6,0 mmol/l < 7,8 mmol/l Glükoosi taluvuse häire < 7,0 mmol/l 7,8-11,0 mmol/l (IGT) Diabeet 7,0 mmol/l 11,1 mmol/l · Veresuhkru taseme jälgimiseks peaks igal diabeetikul olema oma isiklik veresuhkrumõõtja ehk glükomeeter. Nii lihtne see ongi - torkad sõrmeotsa tillukese augu, pigistad veretilga välja ja torkad glükomeetrisse pistetud vastava testriba veretilka ning paari sekundi pärast ilmub aparaadi ekraanile sinu hetke veresuhkru näit.
tekkimist. Eesmärgist lähtuvalt on püstitatud järgmised uurimisülesanded: o Selgitada välja, kas diabeet on ainult vanemate inimeste haigus ning kirjeldada diabeedi erinevaid vorme ja selle ealisi seoseid; o Selgitada välja, kas diabeedihaigele piisab ainult arsti poolt määratud ravist või võib ta jätkata peale haiguse diagnoosimist oma senise eluviisiga; o Selgitada välja kui oluline on diabeetikul käia arsti juures kontrollis ning järgida arsti poolt määratud ravi; o Selgitada välja diabeedi peamised tüsistused ning kas diabeetikud saavad midagi ära teha nende ennetuseks; 4 4 UURIMISTÖÖ KESKSED MÕISTED JA TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 4.1 Mis on diabeet? ,,Diabeet ehk suhkrutõbi (argikeeles suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv
ja söögikordade vahel. o Toidukordade eel süstitakse lühitoimelist insuliini, mille ülesandeks on talletada toidust saadavad toitained ning vältida liigset veresuhkru tõusu peale sööki. Vajalik täpselt järgida dieeti. o Toidukoguste hindamine ja planeerimine söögikordade kaupa (eriti süsivesikute arvestamine) ning vere suhkrusisalduse mõõtmine aitavad diabeetikul leida just temale sobivad insuliiniannused. Liikumine ning aktiivsed eluviisid, mis tugevdavad insuliini toimet ning langetavad veresuhkrut, on suhkruhaige elus sama tähtsad kui insuliin. PROGNOOS Sõltub veresoonte kahjustuse tekkimise kiirusest ning raskusest. o Mida stabiilsemana hoitakse veresuhkru tase, seda aeglasemalt tekivad tüsistused. Tõsisemad komplikatsioonid veresoonte poolt põhjustavad infarkti, insulti, gangreeni,
Variandid oleksid 2-3 suhkrutükki või kommi, klaas mahla või limonaadi, klaas piima koos saiakääruga. Teadvusetuse korral ei tohi seda aga teha, vaid tuleb koheselt kutsuda kiirabi. Kuni arstiabi saabumiseni võib patsiendi põse limaskestale määrida mett või suhkrusiirupit. Just hüpoglükeemia oht on põhjus, miks ümbritsevad inimesed peaksid olema I tüüpi diabeetiku olemasolust teadlikud. Rasket hüpoglükeemiat esineb harva ja mõnel diabeetikul üldse mitte, kuid selle tekke võimalust tuleb silmas pidada. Hüperglükeemia Kõrget veresuhkru taset on organism võimeline taluma kauem, lausa päevi, ilma et patsiendi üldine enesetunne oluliselt muutuks. Vastavalt sellele on raskema seisundi teke aeglasem ning patsient jõuab tavaliselt ise arsti poole pöörduda. Esmaabina insuliini süstmine on igal juhul keelatud, sest juhul, kui veresuhkur on hoopis madal, on täiendav insuliin eluohtlik
Haavanditega ja vigastustega tuleb kindlasti kohe pöörduda jalaravikabinetti või arsti poole. Et diabeetikute luud kipuvad kergemini hõrenema, siis iga tühisemagi trauma võib tekitada luude iseeneslikke murde ja jalakuju moondumist, seda eriti hüppeliigese piirkonnas. 8 Diabeetiku jalgade hooldus Diabeetikul on eriline põhjus jalgade eest hoolitsemiseks. Diabeet võib kahjustada jalanärve ja vähendada nende tundlikkust. Seetõttu võite väiksemaid vigastusi mitte märgata. Jalgade õige hooldus ja sobivad jalatsid aitavad vältida tõsiseid probleeme. Soodustavateks teguriteks jalgade tüsistuste tekkel on suitsetamine, ülekaalulisus, kõrge kolesterooli tase veres, kõrgenenud vererõhk ja jalgadel vale hooldus. Mõned praktilised nõuanded jalgade hoolduseks:
8 4. ÕENDUSPEDAGOOGIKA Diabeet on haigus, mis mõjutab inimese organismi tervikuna ja seetõttu võib diabeetikust patsient sattuda haiglasse erinevate terviseprobleemidega. Diabeetiku hoolduse juures on kõige olulisem jälgida tema õiget väljakujunenud elustiili. See tähendab seda, et haiglas olles tuleb patsiendile kindlustada nii insuliini süstimise võimalus kui ka vajalik dieettoit. Diabeetikul tuleb pidevalt jälgida veresuhkru taset, sest haiglas olek ja eri ravimite kasutamine võib muuta patsiendi veresuhkru tasakaalu. Õde peab ka teadma diabeetiku võimalikest terviseohtudest ehk siis sellest, millised probleemid kaasnevad hilistüsistustega. Kui patsiendil on diabeedi foonil tekkinud südame-isheemiatõbi või neerupudulikkus, vajab ta samasugust hooldust nagu südame- ja neeruhaiguste korral, arvestades diabeetiku elulisi vajadusi.
Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga. Haavanditega ja vigastustega tuleb kindlasti kohe pöörduda jalaravikabinetti või arsti poole. Et diabeetikute luud kipuvad kergemini hõrenema, siis iga tühisemagi trauma võib tekitada luude iseeneslikke murde ja jalakuju moondumist, seda eriti hüppeliigese piirkonnas. 13 Diabeetiku jalgade hooldus Diabeetikul on eriline põhjus jalgade eest hoolitsemiseks. Diabeet võib kahjustada jalanärve ja vähendada nende tundlikkust. Seetõttu võite väiksemaid vigastusi mitte märgata. Jalgade õige hooldus ja sobivad jalatsid aitavad vältida tõsiseid probleeme. Soodustavateks teguriteks jalgade tüsistuste tekkel on suitsetamine, ülekaalulisus, kõrge kolesterooli tase veres, kõrgenenud vererõhk ja jalgadel vale hooldus. Mõned praktilised nõuanded jalgade hoolduseks: 1
Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kompenseerimiseks olema alati insuliin ja veresuhkru taseme mõõtmiseks glükomeeter käepärast. Laste ja noorte haigestumus I-tüüpi diabeeti suureneb maailmas igal aastal keskmiselt 3% võrra, kuid alla 5-aastaste seas alarmeerivalt 5% võrra, Eestis viimasel kolmel aastal väikelaste seas lausa 9,3% võrra. Tänaseks on Eestis diagnoositud I-tüüpi diabeeti ca 700 lapsel ja noorel vanuses 0-15 eluaastat. 1. Diabeet paneb perekonna proovile.
Diabeetik vajab põhi- ehk fooninsuliini, mis katab vajaduse insuliini järele öösel ja söögikordade vahel. Toidukordade eel süstitakse lühitoimelist insuliini, mille ülesandeks on talletada toidust saadavad toitained ning vältida liigset veresuhkru tõusu peale sööki. Lisaks insuliinravile on vajalik täpselt järgida dieeti. Toidukoguste hindamine ja planeerimine söögikordade kaupa (eriti süsivesikute arvestamine) ning vere suhkrusisalduse mõõtmine aitavad diabeetikul leida just temale sobivad insuliiniannused. Liikumine ning aktiivsed eluviisid, mis tugevdavad insuliini toimet ning langetavad veresuhkrut, on suhkruhaige elus sama tähtsad kui insuliin. 21 10. Hüpoglükeemia ja hüperglükeemia Vere suhkrusisaldus oleneb toidust, insuliinist ja kehalisest aktiivsusest. Suhkrudiabeedi ravis peab
ja liköörid. Teisi, suhkrut mittesisaldavaid alkohole võib tarvitada piiratud koguses. Kangete alkoholide (alkoholisisaldus 35-40% ja rohkem, nagu viin, rumm, dzinn, konjak, brändi) ühekordne annus ei tohiks ületada 100 ml ning lahjemate alkoholide (kuiv vein) annus 300 ml (Joassoone ja Täht 2003). Diabeedik peavad olema teadlikud alkoholi võimalikest kahjulikest mõjudest diabeedile. Alkohol imendub enne teisi toitained ja ei nõua insuliini imendumiseks. Suurim oht diabeetikul alkoholi tarbimisel on hüpoglükeemia. Alkohol võib vähendada normaalset füüsilist reaktsiooni kehas, mis produtseerib glükoosi (glükogenees). Seetõttu, kui diabeediga patsiendid tarbivad alkoholi tühja kõhuga, siis on suurem tõenäosus hüpoglükeemiale. Hüpoglükeemia riski vähendamiseks, tuleks patsienti hoiatada, et ta tarbiks alkoholi koos toiduga; aga süsivesikute tarbimine alkoholiga võib tõsta veresuhkrut (Smeltzer jt 2010).
ka vett siduva toimega. Negatiivne veebilanss võib kujuneda ka organismi haigusliku seisundi tagajärjel. Klassikaline näide on suhkurtõbi, mille tagajärjel eritatava uriini hulk märgatavalt suureneb. Diabeetikutel, kellel veres glükoosisisaldus on tugevalt üle normi, pole neerud enam suutelised glükoosi organismis säilitama ja haiged hakkavad glükoosi eritama uriiniga. Neerude kaudu väljutuv glükoos viib kaasa palju vett ja erituva uriini hulk suureneb tunduvalt. Diabeetikul võib ööpäevas erituda kümme või enamgi liitrit uriini. Selline suur veekaotus vajab kompenseerimist. Veevarude taastamiseks joovad diabeetikud erituva uriinihulgaga peaaegu võrdväärse koguse vett. Tunduvalt sagedamini tekib organismis veepuudus kas kõhulahtisuse või kõrge palaviku tagajärjel. Esimesed ilmingud keha veepuudusest avalduvad siis, kui organism on vee arvelt kaotanud 2...3% kaalust. Kui veedefitsiit organismis moodustab juba 6...8%
Kui juua vahetult enne füüsilist koormust suur kogus vedelikku, siis see võib maos tekitada ebameeldivat raskustunnet. Kui treening on lõuna- või õhtusöögi järel, siis võib suurendada toiduhulka järgmise vahesöögi arvel. Kui treening on 1 - 1,5 tundi pärast sööki, siis ei ole tavaliselt enne treeningut lisasööki vaja. 2 tunni möödumisel söömisest on aga juba vajalik lisatoit. Lisatoidu vajadus ja selle kogus on igal diabeetikul individuaalne, kusjuures tuleb arvestada oma veresuhkrut ka enne füüsilist koormust, hinnata füüsilise koormuse kestust ja tugevust (intensiivsust). Normaalse veresuhkru taseme korral piisab lisatoiduks 10-15 grammist süsivesikutest. Suure füüsilise koormuse korral võib vaja minna 25 - 30 grammi süsivesikuid iga 30 minuti füüsilise koormuse järel. Liikumise ja füüsilise koormuse korral võib kasutada ka
Negatiivne veebilanss võib kujuneda ka organismi haigusliku seisundi tagajärjel. Klassikaline näide on suhkurtõbi, mille tagajärjel eritatava uriini hulk märgatavalt suureneb. Diabeetikutel, kellel veres glükoosisisaldus on tugevalt üle normi, pole neerud enam suutelised glükoosi organismis säilitama ja haiged hakkavad glükoosi eritama uriiniga. Neerude kaudu väljutuv glükoos viib kaasa palju vett ja erituva uriini hulk suureneb tunduvalt. Diabeetikul võib ööpäevas erituda kümme või enamgi liitrit uriini. Selline suur veekaotus vajab kompenseerimist. Veevarude taastamiseks joovad diabeetikud erituva uriinihulgaga peaaegu võrdväärse koguse vett. Tunduvalt sagedamini tekib organismis veepuudus kas kõhulahtisuse või kõrge palaviku tagajärjel. Esimesed ilmingud keha veepuudusest avalduvad siis, kui organism on vee arvelt kaotanud 2...3% kaalust. Kui veedefitsiit organismis moodustab juba 6..
annaabi.ee 
