13. Neli põhivabadust 1.isikute/kaupade/teenuste/kapitali vaba liikumine 14. Euroopa Üh.õigusaktid 1957a Rooma leping.Lepingu alusel tulid Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia- ühendus 15.Mida peab tegema EUriik määruse puhul? määrust tuleb kohaldada vahetult ja muutmata kujul. 16.Mastrichti kriteriumid ·Riigi eelarve puudujääk peab olema alla kui 3% SKPst. Riigivõlg peab olema väiksem kui 60% SKPst. ·Rahvuslik valuuta ei tohi olla viimase 2 aasta joksul devalveeritud ·Inflatsioonimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsioonimäärade keskmisest rohkem kui 1,5% võrra. ·Pikaajaline intressimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi intressimäärade keskmisest rohkem kui 2% võrra. 17. Eurot ei kasuta: Rootsi,Poola,Tsehhi,Bulgaaria,Horvaatia,Rumeenia,Ungari,Ühendkuningriik,Taani 18.Mis riikides on euro? 1.05.14 Eest, Läti, Leedu, Malta, Küprus 19. 1.12.2009 20. Kopenh.kriteeriumid
nõukogu Liikmena täidab Eesti talle antud kohustusi, maksab liikmemaksu, omab esindajat, osaleb ettevõtmistes, otsustusprotsessides, saab ettenähtud materiaalseid hüvesid, õigusi, rahvusvahelise tunnustuse, on pildil, tagab turvalisuse. Kopenhaageni kriteeriumid- EL ühinemise tingimused. (dem., IÕ, turumaj., seadusandlus) Maastrichti kriteeriumid- Eurole ülemineku tingimused (madal inflatsioonimäär, kroon ei tohi olla viimase 2 aasta jooksul devalveeritud, valitsussektori eelarve defitsiit alla 3% SKP- st, valitsussektori võlakoormus alla 60% SKP-st) Schengeni ruum- viisavaba ruum. Eesti ühines dets. 2007 eurotsoon- riigid, kus on kesutusel euro Lissaboni leping- Dokument, millega tõhustatakse EL tegevust, tugevdatakse rahvusvahelist mõju, suurendatakse europarlamendi rolli, tõhustatakse kodanikualgatust, soovitakse enam selluda globaalprobleemide lahendamisse kliimamuutus, julgeolek, jätkusuutlikkus
nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne. Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. Väljaantud pangatähed pidid olema tagatud. Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta. 27. juunil 1933 krooni devalveeriti 35 protsendi võrra, varem oli seda varjatult devalveeritud valuutamaksuga 15%. Eesti Panga ülesandeks jäi hoida Eesti krooni kurssi mitte alla 19,20 krooni ühe Inglise naela eest. 25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla (1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat). Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941. RAHATÄHED Pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes võitsid vastava konkursi
31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Edgar Savisaar ja Jürgen Ligi veavad 100000 krooni peale kihla. Savisaar võidab kui kroon devalveeritakse. Ligi võidab kui ei devalveerita. Hiljem lööb Savisaar laksti peopesaga otsaette: "Jälle sattusin reformikate lõksu! Kui Jü Jürgen k kaotab, b maksab k b ta mullell d devalveeritud l i dk kroonides, id k kuii võidab, õid b pean mina i maksma k devalveerimata rahas."
kursini $0,4518 (0,48·112/119). Seega PPP valemit võib kohandada järgnevalt: S t+1 St ------------------- = i i* S t Valem näitab, et kursi muutus perioodi jooksul võrdub inflatsioonimäärade vahega. PPP järgi, kõrgema inflatsioonimääraga valuutad peavad olema devalveeritud madalama inflatsiooniga valuutade suhtes. 1.5. Rahvusvaheline Fisheri Efekt (seos 4) Rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE) seob oodatava valuutakursi muutust ja intressimäärasid. Kui puudub efektiivne kapitali kontroll, riski neutraalne investor investeerib oma fonde seal, kus oodatav tulu on kõrgem. Seega, kui intressimäärad kahes riigis on erinevad, investor kannab fonde üle riiki, kus intressimäär on kõrgem.
valuutakomitee riigis kasutusel olev rahasüsteem, mis põhineb fikseeritud vahetuskursil; raha pakkumine majanduses on määratud riigi kulla- ja välisvaluuta varudega valuutarisk valuuta omaniku risk, et tema omanduses oleva valuuta väärtus võib muutuda ja selle tõttu muutuvad ka muud majanduslikud kohustused; nt valuuta devalveerimise tulemusena väheneb välisvaluutas tehtud investeeringu väärtus väljendatuna devalveeritud valuutas; samas välisvaluutas võetud laenu väärtus suureneb seega peab laenuvõtja maksma koduvaluutas laenu eest tagasi rohkem raha kui esialgu planeeris võim isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine võimude lahusus ja tasakaalustatus Charles de Montesqieu sõnastatud demokraatliku
1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti; 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti; 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Valuutasüsteemi poolt määratud piiridesse; 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3 % sisemajanduse koguproduktist (SKP); 5. riigivõlg ei tohi ületada 60 % SKP-st. Stabiilsuspaktist kinnipidamine on raske olnud, kuna need kriteeriumid on väga ranged ning nende rikkumine ei toonud mingeid karistusi kaasa – korralekutsumine oli vaid formaalne. Seega ei
Sisse- ja väljaveo tasakaalu säilitamiseks kalduti kasutama meeleheitlikke abinõusid: valuutakontroll koos või ilma tollide tõstmiseta, impordikvootide laiendamine jms. 1931. aasta lõpuks oli valuutakontroll jõus kahekümnes riigis; impordilitsentsid olid kehtestatud üheksas. Nimekiri riikidest, kes tõstsid järsult tollitariife, oli hoopis pikem. Majandusele eriti pärssivaks kujunes olukord, kus devalveerimata rahaga maa tavapärane eksport oli orienteeritud nüüd devalveeritud valuutaga riikidele. Selles osas oli Eesti olukord halvem kui ühelgi teisel pärast Inglise naela devalveerimist kullaalusele jäänud Euroopa riigil. Nimelt oli Eesti kaubavahetus seotud just nende riikidega, kes loobusid kullaalusest. Eesti majandus jõudis kriisiseisundisse 1930. aastal. Rahandus sai esimese raskema hoobi 1930. aasta sügisel. Pankrotistunud Diskonto Pank oli seotud nahatööstusettevõttega ,,Union", kelle operatsioonid Nõukogude Liiduga ebaõnnestusid
Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse 19 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% sisemajanduse koguproduktist. 5. riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. 81.Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus
19 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% sisemajanduse koguproduktist. 5. riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. 81.Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus Varase hoiatuse süsteem – eesmärgiks on välistada juba ette igasugune eelarvedefitsiidi tekkimine või planeerimine
Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse 19 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% sisemajanduse koguproduktist. 5. riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. 81.Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus
Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse 19 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% sisemajanduse koguproduktist. 5. riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. 81.Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus
tollimaks kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest 76. EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi aasta jooksul olla devalveeritud ning moonutamise takistamine selle kõikumised peavad olema jäänud · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei Rahasüsteemi poolt määratud puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat Piiridesse 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% 77. Riigiabi (mõiste) sisemajanduse koguproduktist.
kompromissile jõuda; Riigivanem oli suuresti esinduslik figuur, valitsuse juht, samas valitsus oli peaaegu täielikult parlamendi kontrolli all; Riigikogu määras ka kõrgema kohtu kohtunikud; olulisematele rahvusvähemustele (venelased, juudid, rootslased, sakslased) olid tagaatud kultuuriautonoomia õigus, samuti emakeelne haridus ja -asjaajamisõigus; 13. 1934. aasta riigipöörde põhjused 1933. juunis oli devalveeritud kroon, mistõttu majanduslikud segadused (mõjutatud maailmas valitsevast majanduskriisist) ja Euroopa üleüldine autoritaarsustrend olid viinud poliitiliselt pingelise olukorrani, vapsid, kes olid radikaliseerumas, taotlesid võimu ja ühes teiste parempoolsetega nõudsid tugeva täidesaatva võimu kehtestamist; parteid olid selleks ajaks koondunud suurematesse blokkidesse, mistõttu oli tekkinud võimalus, et ka parlamendis suudab keegi võimu enda kätte
Sisepoliitika I. Segaduste aeg (1932-35): Võimul olid radikaalide (= reformimeelsete liberaalide) juhitud valitsused (1932-34), mis kriisi tingimustes osutusid teovõimetuteks: rahandusringkonnad nõudsid deflatoorset säästupoliitikat (kardeti inflatsiooni). Selle vastu olid sotsialistid. Poolikud lahendused: lõpuks palkade ja hindade alandamine, aga piisavalt radikaalseid (= efektiivseid) meetmeid ei suudetud rakendada (nt ei devalveeritud). Lahendamatu rahanduskriis (eelarvedefitsiit jne). Valitsuse majanduspoliitikaga ei olda rahul (elatustase langes): sisepoliitilised probleemid. Paremäärmuslike rühmituste (mh fasistlike liigade) populaarsuse kasv. Antiparlamentaarse meeleolu levimine, kuna 1932- 34 olid lühiajalised valitsused ja juhtus skandaale. Kulminatsioon 06.02.1934: paremäärmuslased korraldasid
annaabi.ee 
