Vähesel määral ka mootorikütusena. MOOTORIBENSIIN Mootoribensiin on keeruline segu keemispiiridega 40200 kraadi. Tänapäeva bensiinid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid, mis ei ole süsivesikud. Bensiinid jagunevad nelja suuremasse rühma: auto e mootoribensiinid: kasutamiseks mootorsõidukite sädesüütega sisepõlemismootorites, jagunevad suvisteks ja talvisteks mootoribensiinideks; avio e lennukibensiinid: kasutamiseks lennunduses, erinevad mootoribensiinidest kõrgema detonatsioonikindluse ja fraktsioonkoostiste poolest, on kergemad, kõrgema puhastusastmega ja külmakindlamad; väikemootorite bensiinid: kasutamiseks kiirekäigulistes kahe (ka nelja)taktilistes väikemootorites. On ökoloogiliselt puhtamad, vähem lenduvamad kui mootoribensiinid, ei sisalda benseeni. Heitgaasides süsinikoksiidi ja lämmastikoksiidide sisaldus on minimaalne; lahustibensiinid: kasutamiseks kummi, laki, liimitööstuses, ka puhastusvahendina.
AUTOKÜTUSED 1.Milliseid mootoreid kasutatakse autodes? diiselmootoreid või ottomootoreid ehk bensiinimootoreid 2.Mis on detonatsioon ja miks ta on mootorile ohtlik? küttesegu plahvatus mootoris, ohtlik, sest põhjustab detailide kiiret kulumist või isegi purunemist 3.Mida iseloomustab oktaanarv? Millise oktaanarvuga on bensiinijaamades müüdav bensiin? Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust, 95 ja 98 on bensiinijaamades 4. Milliseid aineid on kasutatud kütuse detonatsioonikindluse tõstmiseks? heptaani ja isooktaani 5.Mikson nüüd keelatud antidetonaatorina tetreetüülpliid? Sest neid sisaldavate kütuste põlemisel tekkinud heitgaasid on väga ohtlikud keskkonnale ja inimesele 6.Milline suurus iseloomustab diiselkütust? 7.Millised on arvestatavad alternatiivkütused? Nende head ja halvad küljed. JAAN ON JOBU!!!
Diiselmootoreid või ottomootoreid (bensiinimootoreid). 2. Mis on detonatsioon ja miks ta on mootorile ohtlik? Küttesegu plahvatus mootoris. See on ohtlik, sest põhjustab detailide kiiret kulumist või isegi purunemist. 3. Mida iseloomustab oktaanarv? Millise oktaanarvuga on bensiinijaamades müüdav bensiin? Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust. Bensiinijaamades müüdav bensiin on 95 ja 98 oktaanarvuga. 4. Milliseid aineid on kasutatud kütuse detonatsioonikindluse tõstmiseks? Heptaani ja isooktaani. 5. Miks on nüüd keelatud antidetonaatorina tetreetüülpliid? Sest neid sisaldavate kütuste põlemisel tekkinud heitgaasid on väga ohtlikud keskkonnale ja inimesele. 6. Milline suurus iseloomustab diiselkütust? Tsetaaniarv. 7. Millised on arvestatavad alternatiivkütused? Nende head ja halvad küljed. Maagaas (autogaas) põleb puhtamalt, ei teki tahma, eraldub vaid veeaur ja süsihappegaas.
· Keemilised omadused: 1) annab asendusreaktsioone a) hapetega, tekib nitrobenseen, reaktsiooni nimetatakse nitreerimiseks C6H6 + HNO3 = C6H5NO2 + H2O b) halogeenidega C6H6 + Cl2 = C6H5Cl + HCl 2) annab liitumisreaktsioone C6H6 + 3H2 = C6H12 3) põleb tahmava leegiga · Saamine ja kasutamine: saadakse kivisöetõrvast. Kasutatakse lõhke- ja värvainete, ravimite, mootorikütuse, sünteetilise kautsuki, kiudainete, plastmasside ja lahustite tootmisel. Lisatakse bensiinile detonatsioonikindluse tõstmiseks. Fenool · Fenool tekib benseenituuma ühe vesiniku asendamisel hüdroksüülrühmaga. · Molekulvalem C6H5OH · Struktuurvalem · Füüsikalised omadused: on iseloomuliku lõhnaga, värvusetu, mürgine, kristalne aine. Külmas vees lahustub halvasti, kuumas aga hästi. Õhus oksüdeerub, muutudes roosakaks. Surmab mikroorganisme, nahale sattudes tekitab põletushaavu. · Keemilised omadused: 1) kuna fenoolil avalduvad happelised
· alkaanid: normaal- ja isoalkaanid · tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised · areenid: C6H6 alküülderivaadid · alkeenid ja tsükloalkeenid OKTAANIARV- mootorikütuste (bensiini ja petrooleumi) detonatsionikindlust iseloomustav tingsuurus. Mootorikütust võrreldakse seguga, mis on valmistatud isooktaanist (2,2,4-trimetüülpentaanist), mille oktaaniarv on 100. Kütuse oktaaniarvuks nimetatakse isooktaani protsentuaalset sisaldust segus, mis on detonatsioonikindluse poolest kütusega eksvivalentne. Oktaaniarvu määramiseks kasutatakse spetsiaalset mootorit 7 Bensiinijaamades on kasutusel peamiselt bensiinid oktaaniarvuga- 92, 95 ja 98. Need bensiinid erinevad kvaliteedi poolest. Varem kasutati ka madalama oktaaniarvuga bensiini, kuid tänapäeva autod nõuavad kõrgema kvaliteediga kütust. Keskkonnaprobleemid
20. Ottomootorites detonatsiooni põhjustavad ja soodustavad tegurid: 1. mootori konstruktiivsed (surve aste, pikk kolvi käik, silindri suur läbimõõt, silindrite arv, põlemiskambri kuju jne), 2.ekspluatatsioonilised ( väike RON, MON ja R100kraadi, küttesegu koostis, mootori üle koormamine, mootori ülekuumenemine, põlemiskambri nõetumine jne), 3. ilmastikulised ( kõrge õhutemperatuur ja õhurõhk, vähene õhuniiskus jne ) tegurid. 21. Mootoribensiinide detonatsioonikindluse ja oktaan(i)arvu mõiste: Detonatsioonkindlus kui mootoribensiinide tähtsaim omadus on mootoribensiinide markideks ja sortideks jaotamise alus. Detonatsioonikindlus on mootoribensiini omadus põleda ka suure surveastmega mootoris normaalse kiirusega, mitte detonatsiooniliselt. Selle mõõduks on leppeline mõiste oktaaniarv. Oktaaniarv on sädesüütega sisepõlemismootorite kütuste detonatsioonikindluse iseloomustav suurus
isomeerideks. Tsüklaanide oksüdeerumine on väga aeglane, isesüttimistemperatuur kõrge ja hangumistemperatuur madal, mistõttu sobivad nad bensiinide koostisesse. Tsüklaanide isomeerid on sobilikud oma omadustelt jälle õlide koostisesse. Areenid Areenid on aromaatsed süsivesinikud ja neid leidub naftas kuni 10%. Lihtsaimad areenid on benseen, tolneen, ksüleen jt. Kõrge isesüttimisetemperatuuri tõttu on areenid sobilikud bensiini detonatsioonikindluse tõstmiseks. Suure molekulmassiga areenid on suure viskoossusega või tahked ja halvasti põlevad, mistõttu ebasobivad komponendid nii kütuste kui õlide koostisesse. Tahked areenid eralduvad koos tsüklaanidega ja seda segu nimetatakse tseresiiniks. Alkeenid Alkeenid on küllastamata süsivesinikud, mis tekivad nafta termilisel töötlemisel. Looduses alkeene ei leidu. Alkeenidel on iseloomulik ahelstruktuur ja kaksikside süsiniku aatomite vahel
(2) Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat on tahke ammooniumnitraat nii ainena kui ka valmistise koostises, mis sisaldab rohkem kui 28 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku. (3) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkematerjalina kasutatavale ammooniumnitraadile. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ammooniumnitraat peab olema läbinud detonatsioonikindluse katse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1194) (edaspidi väetisemäärus) kohaselt. (5) Detonatsioonikindluse katse peab olema tehtud ja katse läbimine hinnatud väetisemääruse III lisa asjakohaste sätete kohaselt ning sellisteks katseteks väetisemääruse kohaselt heakskiidetud laboratooriumis. Kui katse tehakse väljaspool Euroopa Ühendust, võib katse teha ja asjakohase
(2) Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat on tahke ammooniumnitraat nii ainena kui ka valmistise koostises, mis sisaldab rohkem kui 28 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku. (3) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkematerjalina kasutatavale ammooniumnitraadile. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ammooniumnitraat peab olema läbinud detonatsioonikindluse katse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1194) (edaspidi väetisemäärus) kohaselt. (5) Detonatsioonikindluse katse peab olema tehtud ja katse läbimine hinnatud väetisemääruse III lisa asjakohaste sätete kohaselt ning sellisteks katseteks väetisemääruse kohaselt heakskiidetud laboratooriumis. Kui katse tehakse väljaspool Euroopa Ühendust, võib katse teha ja asjakohase
ammooniumnitraat või ammooniumnitraati sisaldav väetis, mille kuivaine kogumassist üle 28 protsendi moodustab lämmastik ja mis võib sisaldada anorgaanilisi lisandeid või inertseid aineid, mis ei suurenda väetise tule- ega plahvatusohtlikkust. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (3) Kõrge lämmastikusisaldusega ammoniumnitraatväetise partii peab olema läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisas 3 kirjeldatud detonatsioonikindluse katse. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud katse teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklis 30 nimetatud nimekirjas olev heakskiidetud laboratoorium. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (5) Väetise käitleja esitab vähemalt viis tööpäeva enne kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetise partii eeldatavat Eestisse toimetamist järelevalveasutusele
(2) Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat on tahke ammooniumnitraat nii ainena kui ka valmistise koostises, mis sisaldab rohkem kui 28 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku. (3) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkematerjalina kasutatavale ammooniumnitraadile. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ammooniumnitraat peab olema läbinud detonatsioonikindluse katse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1194) (edaspidi väetisemäärus) kohaselt. (5) Detonatsioonikindluse katse peab olema tehtud ja katse läbimine hinnatud väetisemääruse III lisa asjakohaste sätete kohaselt ning sellisteks katseteks väetisemääruse kohaselt heakskiidetud laboratooriumis. Kui katse tehakse väljaspool Euroopa Ühendust, võib katse teha ja asjakohase
1. mootori vastava konstruktsiooniga – a)põlemiskambri kuju peab tagama leegi võimalikult lühikese levimistee süüteküünlast kuni põlemiskambri tagumisse ossa ja intensiivsed keerised segus. b) silindri ja kolvi valmistamine soojust hästi juhtivast materjalist; 2. vastavate ekspluatatsiooni võtetega: a) eelsüütenurk väiksem; b) mootori koormus väiksem; c) küttesegu rikastamine; d) detonatsioonikindlama kütuse kasutamine. Autobensiinide detonatsioonikindluse suurendamiseks lisatakse bensiinidele antidetonaatorit – etüülvedelikku, ja sellist bensiini nimetatakse etüülitud bensiiniks. Kui lisada 1 kg bensiinile 1cm3 etüülvedelikku (tavalisim tetraetüülplii), on võimalik oktaaniarvu tõsta 10…15 ühiku võrra. Etüülitud bensiini äratundmiseks lisatakse etüülvedelikule värvainet, mis annab etüülitud bensiinile punase, kollase, sinise või rohelise värvi. Etüülitud bensiin on mürgine ja seetõttu on tema kasutamine
Antioksüdant(BHT) kuni 0,03%, detergendid 0,01-0,02%.). Peab sisaldama mõningal määral madalalt keevaid süsivesinikke, sest see hõlbustab mootori käivitumist Oktaaniarv on bensiini detonatsioonikindlust (plahvatuskindlust) iseloomustav näitaja. Mida suurem on oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on kütus. Mootoris süüdatakse bensiiniaurude ja õhu segu elektrisädemega. Kui bensiin on madala oktaaniarvuga, võib küttesegu hakata käituma lõhkeainele sarnaselt. Detonatsioonikindluse määramise skaala saadakse kahe aine kaudu : 2,2,3-trimetüülpentaan, mille oktaaniarv on 100 ning heptaan, mille oktaaniarv on 0. Kütustes kasutatakse ka antidetonaatoreid, mis tõstavad oktaaniarvu. Oktaaniarv on seda suurem, mida rohkem hargnenud on süsinikahel. Pilet 18 Metallisulami mõiste. Metallide ja sulamite omaduste uurimine. Metallisulam on kahe või enama metalli kokkusulamisel saadud tahke lahus, kus ühe aine aatomid või molekulid on sisestunud teise aine kristallivõresse
Tsüklaanide oksüdeerumine on väga aeglane, isesüttimistemperatuur kõrge ja hangumistemperatuur madal, mistõttu sobivad nad bensiinide koostisesse. Tsüklaanide isomeerid on sobilikud oma omadustelt jälle õlide koostisesse. Areenid Areenid on aromaatsed süsivesinikud ja neid leidub naftas kuni 10%. Lihtsaimad areenid on benseen, tolneen, ksüleen jt. Kõrge isesüttimisetemperatuuri tõttu on areenid sobilikud bensiini detonatsioonikindluse tõstmiseks. Suure molekulmassiga areenid on suure viskoossusega või tahked ja halvasti põlevad, mistõttu ebasobivad komponendid nii kütuste kui õlide koostisesse. Tahked areenid eralduvad koos tsüklaanidega ja seda segu nimetatakse tseresiiniks. Alkeenid Alkeenid on küllastamata süsivesinikud, mis tekivad nafta termilisel töötlemisel. Looduses alkeene ei leidu. Alkeenidel on iseloomulik ahelstruktuur ja kaksikside süsiniku aatomite vahel. Gaasid on
Tsüklaanide oksüdeerumine on väga aeglane, isesüttimistemperatuur kõrge ja hangumistemperatuur madal, mistõttu sobivad nad bensiinide koostisesse. Tsüklaanide isomeerid on sobilikud oma omadustelt jälle õlide koostisesse. Areenid Areenid on aromaatsed süsivesinikud ja neid leidub naftas kuni 10%. Lihtsaimad areenid on benseen, tolneen, ksüleen jt. Kõrge isesüttimisetemperatuuri tõttu on areenid sobilikud bensiini detonatsioonikindluse tõstmiseks. Suure molekulmassiga areenid on suure viskoossusega või tahked ja halvasti põlevad, mistõttu ebasobivad komponendid nii kütuste kui õlide koostisesse. Tahked areenid eralduvad koos tsüklaanidega ja seda segu nimetatakse tseresiiniks. Alkeenid Alkeenid on küllastamata süsivesinikud, mis tekivad nafta termilisel töötlemisel. Looduses alkeene ei leidu. Alkeenidel on iseloomulik ahelstruktuur ja kaksikside süsiniku aatomite vahel. Gaasid on
annaabi.ee 
