Väiksem tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi ööpäevast. 9. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on suurem, asub Päikesest kaugemal, liigub aeglasemalt, kaaslasi 4. 10. Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, telg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. 11. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Neil on detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt erinevad, Io pind on aktiivne, Europa pind sile ja detailivaene, viimaste pind on paks jääkoor. Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. 12. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. 13. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, kujult on lapik. 14. Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. 15
Väiksem tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi ööpäevast. · Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on suurem, asub Päikesest kaugemal, liigub aeglasemalt, kaaslasi 4. · Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, telg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. · Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Neil on detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt erinevad, Io pind on aktiivne, Europa pind sile ja detailivaene, viimaste pind on paks jääkoor. Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. · Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. · Kirjeldage Saturni välisilmet. on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. · Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane.
Väiksem tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi ööpäevast. · Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on suurem, asub Päikesest kaugemal, liigub aeglasemalt, kaaslasi 4. · Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, telg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. · Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Neil on detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt erinevad, Io pind on aktiivne, Europa pind sile ja detailivaene, viimaste pind on paks jääkoor. Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. · Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. · Kirjeldage Saturni välisilmet. on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. · Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane.
FOVISM 1905-1915 20.saj tekkis vilgas näitustegevus 1903 Pariisis asutati Sügissalong, kus korraldati retronäitusi van Goghi, Cezanne’i ja Gaudini töödest(impressionistid). ISELOOMUSTAB: o Loobuti detailidest: detailivaene o Intensiivsed värvid o Värvide valik suvaline o Valgus-varjuta; s.o. tasapinnalised o Tihti tume kontuurjoon Fovinistlikud maalid mõjusid jõulistena, metsikutena – kunstikriitikult pilkenimetus foovid Eesmärk väljendada kunstniku meeleolu, tunnete väljendust, mis tekib objekti- subjekti vaatlemisel. MATISSE – rühmituse juht, maalija, graafik, skulptor; arvas, et kunsti põhimeeleolu peab
Võrreldes Maa tüüpi planeetidega on Jupiter gaasiline, mõõtmetelt väga suur, tähe koostisega, asub päikesest kaugemal, tal on palju kaaslasi ja ta omab rõngaste süsteemi. 18.Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, kuid periood sõltub geograafilisest laiusest see tähendab pooluste ja ekvaatori kohal olevad kihid liiguvad erineva kiirusega. 19.Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast . Kust on andmed pärit? Io- kõige lähemal Jupiterile, palju vulkaane Europa-sile ja detailivaene pind, kaetud jääkihiga Canymedes-suurim kuu Päikesesüsteemis, tal on veevulkaanid Calisto-pinnal esinevad matrjoska tüüpi kaatrid Andmed on pärit Voyageri kosmosejaamast. 20.Millest koosneb Jupiteri astmosfäär? Seal on 86% vesiniku, ülejäänu on põhiliselt helium. Teisi keemilisi ühendeid on vähe. 21. Kirjeldage Saturni välisilmet. Lapik planet, oamb erilist rõngaste süsteemi, tal on pidevas muutumises pilvevöödid ja ta on väga hõre planet. Paistab kollakas-
Nimelt deformeerivad seda taevakeha Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritudlooded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Andmed Io kohta on saadud peamiselt USA kosmosesondide Voyager 1, Voyager 2 ja Galileo vahendusel. Europa- Suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europal on jää suhteliselt õhuke, sest Jupiteri mõju hoiab ooekani piisavas liikumises. Pind on Europal sile ja detailivaene. Ganymedes on planeet Jupiteri üks kuudest. Suurim kuu päikesesüsteemis - läbimõõt suurem kui Merkuuril kuid massi poolest väiksem. Ganymedes avastati aastal 1610 Galileo Galilei poolt. Callisto on planeet Jupiteri üks kaaslastest. Suuruselt kolmas planeedi kaaslane päikesesüsteemis (Jupiteri kaaslastest jääb suuruselt alla vaid Ganymedesele). Callisto läbimõõt on umbes 99% Merkuuri läbimõõdust, samas mass vaid umbes kolmandik.
ning pooluste lähedal. 24. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Kosmosejaama Voyageri pildistatud fotod. Mõõtmetelt on kaaslased võrreldavad Kuuga detailirohke tahke pind, pinnastruktuurilt on väga erinevad. Lähima kaaslase (Io) pind on aktiivne, sealsete vulkaani pursked seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise kaaslase-Europa pind on seevastu sile ja detailivaene. Sama arvatakse ka Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor" on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikaatreid. 25. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. 26. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet
erinevatest gaasidest ning jääst, puudub tahke pind, vaadeldav ainult pilvkatte välispind, iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased, lühike ööpäev 1. Jupiter-suurim, tiirlemisperiood 12 a, pöörleb kiiresti, atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, 63 kuud, triibuline, Suur Punane Laik, tugev Magnetväli, Io:kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha, Jupiterile lähim suur kuu; Europa:pind sile ja detailivaene; Ganymedes:suurim kuu päikesesüsteemis; Callisto 2. Saturn-sarnane Jupiteriga, eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu, 60 kuud, kõige lapikum, koosneb peamiselt vesinikust, Titan:Saturni suurim kuu, Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär; Rhea; Japetus, Pandora, Enceladus, Phoebe 3. Uraan-atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, värvus sinine, 21 kaaslast,
19. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Kosmosejaama Voyageri pildistatud fotod. Mõõtmetelt on kaaslased võrreldavad Kuuga detailirohke tahke pind, pinnastruktuurilt on väga erinevad. Lähima kaaslase (Io) pind on aktiivne, sealsete vulkaani pursked seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise kaaslase-Europa pind on seevastu sila ja detailivaene( oletatakse et kujutab külmunud ookeani). Sama arvatakse ka Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor" on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikaatreid. 20. Milles koosneb Jupiteri atmosfäär? Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. 21. Kirjeldage Saturni välisilmet.
Fotodelt võib näha, et Jupiteri pilvekiht on pidevas liikumises, kuigivõrd muutub isegi punane laik. Kaaslastel -- Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga -- on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase -- Io -- pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise -- Europa -- pind on seevastu sile ja detailivaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende "jääkoor" on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Spektraalanalüüsi ja kosmosejaama "Galileo" poolt Jupiteri atmosfääri heidetud sondi andmetel moodustab vesinik 86% Jupiteri atmosfäärist. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi
on akende paigutamine sügavale seindapinda. Hoone välisilmes tõusevad esile veel ka jõulise vormiga veesülitid. Hoone vormis hoidmiseks on arhitekt 2. Korruse saali ees olevale katuseterrassile lisanud dekoratiivseina, mis kordab sissepääsuosa liigendust. Väliskujundus on rõhutatult horisontaalne, olenemata vertikaalsetele akendele. Pisut kergust ja vertikaalsust lisab paraadtrepikoja väikeseruuduline klaassein. Hoone väliskujundun on uusfunkktsioanalistlikule vormikeelele omaselt detailivaene ning rõhutatud on hooneosade ja mahtude rütmi. Hoonet katab lamekatus. Plaanilahendusest on ka huvtavaid detaile, näiteks hoone tagumine osa on pööratud 45 kraadise nurga all,sest plaanilahendus oli tingitud soovist säilitada hoone kõrval olnud vana puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde
on akende paigutamine sügavale seindapinda. Hoone välisilmes tõusevad esile veel ka jõulise vormiga veesülitid. Hoone vormis hoidmiseks on arhitekt 2. Korruse saali ees olevale katuseterrassile lisanud dekoratiivseina, mis kordab sissepääsuosa liigendust. Väliskujundus on rõhutatult horisontaalne, olenemata vertikaalsetele akendele. Pisut kergust ja vertikaalsust lisab paraadtrepikoja väikeseruuduline klaassein. Hoone väliskujundun on uusfunkktsioanalistlikule vormikeelele omaselt detailivaene ning rõhutatud on hooneosade ja mahtude rütmi. Hoonet katab lamekatus. Plaanilahendusest on ka huvtavaid detaile, näiteks hoone tagumine osa on pööratud 45 kraadise nurga all,sest plaanilahendus oli tingitud soovist säilitada hoone kõrval olnud vana puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde
Fotodelt võib näha, et Jupiteri pilvekiht on pidevas liikumises, kuigivõrd muutub isegi punane laik. Kaaslastel -- Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga -- on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase -- Io -- pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise -- Europa -- pind on seevastu sile ja detailivaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende "jääkoor" on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Spektraalanalüüsi ja kosmosejaama "Galileo" poolt Jupiteri atmosfääri heidetud sondi andmetel moodustab vesinik 86% Jupiteri atmosfäärist. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on
spektraalanalüüs. 18. Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, selletõttu on ta üsna lapik. Pöörlemisperiood sõltub geograafilisest laiusest. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. 19. Iseloomustage Jupiteri nelja suurimat kaaslast. Kust on andmed pärit? Mõõtmed võrreldavad Kuuga – detailiderohke tahke pind. 20. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, vulkaanipursked. 21. Europa – pind sile, detailivaene (külmunud ookean). 22. Ganymedes ja Callisto – „jääkoor“ on paksem, näha ka meteoriidikraatreid. Pärit kosmosejaamalt Voyager. 23. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86 % vesinikku. Ülejäänud on He, keemilisi elemente nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega ka ülejäänud osa planeedist. 24. Kirjeldage Saturni välisilmet. Eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Kõige lapikum Päikesesüsteemi planeetidest
annaabi.ee 
