II rindes leidub harilikku kuuske Picea abies • põõsarindes esineb – harilik kadakas Juniperus communis – harilik vaarikas Rubus idaeus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ vaarikas.htm Pohla-palumännik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. – harilik pihlakas Sorbus Väike vääriselupaikade galerii. aucuparia http://www.elfond.ee/vep/150025c.jpg Rohurinne on hõre, tavalised liigid on: – võnk-kastevars Deschampsia flexuosa – palu-härghein Melampyrum pratense – karvane piiphein Palu-härghein Võnk-kastevars http://en.wikipedia.org/wiki/File: Luzula pilosa https://facultystaff.richmond.edu/~jhayden/la Melampyrum_pratense_- ndscape_plants/ornamental_grasses/ornam _3_(2005_07_19).jpg
Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein Elytrigia repens Harilik puju Artemisia vulgaris Harilik naat Aegopodium podagraria Kõrvenõges Urtica dioica Põldmünt Mentha arvensis Soo-nõianõges Stachys palustris Paiseleht Tussilago farfara Põldosi Equisetum arvense ROOMJUURELISED Põldohakas Cirsium arvense Põld-piimohakas Sonchus arvensis Harilik hiirehernes Vicia cracca
Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium vulgare- 2aastased valge mesikas- melilotus albus- 2aastased sammasjuurelised harilik tõlkjas-bunias orientalis- sammasjuurelised harilik võilill- taraxacum officinale- sammasjuurelised puhmikulised luht-kastevars- deschampsia caespitosa- puhmikulised võsundilised hanijalg- potentilla anserina- võsundilised risoomidega harilik naat- aegopodium podagraria- risoomidega soo-nõianõges- stachys palustris- risoomidega põldosi- equisetum arvense- risoomidega harilik orashein- elytrigia repens- risoomidega harilik puju- artemisia vulgaris- risoomidega kõrvenõges- urtica dioica- risoomidega paiseleht- tussilago farfara- risoomidega põldmünt- mentha arvensis- risoomidega roomjuurelised
87. leseleht (Maianthemum bifolium) (L.) F. W. Schmidt 88. harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90. karvane piiphein (Luzula pilosa) (L.) Willd. Sgk: kõrrelised (Poaceae) 91. põlvjas rebasesaba (Alopecurus geniculatus) L. 92. kõrge raikaerik (Arrhenatherum elatius) (L.) Beauv. ex J. & C. Presl 93. pehme luste (Bromus hordeaceus) L. 94. luhtkastevars (Deschampsia cespitosa) (L.) P. Beauv. 95. lamba-aruhein (Festuca ovina) L. 96. harilik nurmikas (Poa trivialis) L. Sgk: lõikheinalised (Cyperaceae) 97. lakktarn (Carex spicata) Huds. 98. sooalss (Eleocharis palustris) (Link) Schult. Samblad ja samblikud: Sgk: vildikulised (Aulacomniaceae) 1. soovildik (Aulacomnium palustre) (Hedw.) Schwaegr. Sgk: porosamblikulised (Cladoniaceae) 2. alpi põdrasamblik (Cladina stellaris) (Opiz) Brodo 3. perek
.................................................... 52 KÕRRELISED .............................................................................................................................. 54 Kastik (Calamagrostis) ............................................................................................................. 54 Tarn (Carex).............................................................................................................................. 56 Kastevars (Deschampsia).......................................................................................................... 58 Aruhein (Festuca) ..................................................................................................................... 60 Kaerand (Helictotrichon) .......................................................................................................... 62 Haguhein (Koeleria) ...................................................................................
karjamaadel kasvav 30 - 100 cm kõrgune püsik. Tuhmroheline, moodustab tihedaid suuri mättaid. Lehed lamedad, pealt sügavate, väga karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Pööris kuni 20 cm pikk, noorelt tipus longus, hõbedaläikeline. Pähikud 4-5 mm pikad, 2 või 3 õiega, uht-kastevars pruunikaskollased. Deschampsia caespitosa) Alpi jänesvilla karvakesed on peened ja loogelised, küllaltki pehmed. Seega jätab alpi jänesvilla õisik palju õrnema mulje. Enamasti on alpi jänesvilla õite karvakesed päris puhasvalged, mitte veidi kollakad või beezikad. Õitsemise ajal on jänesvilla karvakesed loomulikult
........................................................................................26 1.24 Nõianõges (Stachys)......................................................................................................27 2.1 Kastik (Calamagrostis)....................................................................................................28 2.2 Tarn (Carex)....................................................................................................................29 2.3Kastevars (Deschampsia).................................................................................................30 2.4 Aruhein (Festuca)............................................................................................................31 2.5Kaerand (Helictotrichon)..................................................................................................32 2.6Haguhein (Koeleria).........................................................................................................33 2
Miku (1957) diplomitööna "Halliste jõe luhtade taimkate (Tipu ja Riisa küla vahelisel alal)", milles anti ülevaade Halliste jõe luhal esinenud taimekoosluste levikust, floristilisest koosseisust ja majanduslikust kasutamisest. Põhilise osa tööst moodustas materjal, mis koguti Halliste jõe paremkaldal esinevatelt luhaniitudelt. Kokku registreeriti 187 kõrgemat soontaimeliiki ja 18 samblaliiki. Kogu kirjeldataval alal eraldati 20 taimekoosluse tüüpi. Kõige suurema levikuga märgiti Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Carex panicea (hirsstarna), Carex panicea 13 (hirsstarna)-Carex goodenowii (C. nigra ssp. nigra, hariliku tarna alamliigi), Carex disticha (lünktarna), Carex gracilis (saleda tarna) kooslusi. Ülevaatlikke andmeid Halliste luha kohta kajastab ka T. Pullissaare diplomitöö "Materjale Kasari, Halliste ja Navesti luhaniitude taimkattest" (1959). Välitööde käigus tehti 290
Rohtsed haljastustaimed Kevad eksam 2014 KÕRRELISED Harilik kalmus - calamus Niiskesse kasvukohta Click to edit Master text styles150 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Luht-kastevars deschampsia cespitosa Click to edit Master text stylesNiiskesse Second level Keskmine 40-100 cm Third level Fourth level Fifth level Ainuroog hakonechloa macra Parasniiske kasvukoht Keskmine kuni 30cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik luga juncus effusus
Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Oshiima tarn 'Evergold'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=198&cid=557&cgid=. 15.09.2013. Juhani puukool. Oshiima tarn 'Evergold'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/k %C3%B5rrelised/carex_oshimensis_evergold_oshiima_tarn_evergold.html. 15.09.2013. Neeva aed. Oshiima tarn 'Evergold'. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/oshiima-tarn-evergold/?category=1&panel=2. 15.09.2013. 2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) (joon. 53, joon.54) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad. Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud. Liigi eritunnused: kena sügisvärvus. Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari.
liiki mudatarn • Tarna leht moodustub lehelabast ja -tupest. Lehetupe üleminekukohas lehelabaks asub väike kilejas keeleke. Tarna õied moodustavad pähiku. • Enamik tarnu, kuid mitte nad kõik, kasvab märgaladel, eriti paduratel, soodes ja carex rabades, tiikide ja cepitosa vooluveekogude mätasta kallastel ning isegi rn kraavides, kus nad sageli moodustavad taimestiku põhiosa. DESCHAMPSIA CAESPITOSA - LUHT- KASTEVARS • Levikult Eestis sage liik, kasvab sooniitudel, niisketel karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Kasvukohal moodustab väga tihedaid ja suuri mättaid. Kõrreliste sugukonnast, mitmeaastane. Taime kõrgus 30 kuni 100 cm. Lehed lamedad, sügavavaolised, väga karedate roodudega. Keeleke kuni 8 mm pikk. Pööris kuni 20 cm pikk, laiuv, noorelt tipus longus, hõbedaläikeline. Pööriseharud pikad, enamasti 3–7 kaupa männases. Pähikud 4–5 mm
allpool paikneb 1-3 emaspähikut. Emaspähikud piklikud, 1-1,5 cm pikad, püstised, kuni 2 cm pikkadel raagudel, võrdlemisi tihedalt asetsevate põisikutega. Alumise emaspähiku kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega, õisikust lühem, kuid oma pähikust tavaliselt pikem. Põisikud kujult munajad, 3,5-4,5 mm pikad rohekad või kollakad, hiljem pruunistuvad. Emakasuudmeid 3. Õitseb mais, juunis; viljub juunis, juulis. VÕNK-KASTEVARS Nime: Deschampsia flexuosa päritolu uurides, saame teada, et taime perekonnanimi tuleneb prantsuse loodusteadlase Des- Longchampsi (surn. 1849) või Deschamps´i nimest, flexuosa aga tähendab ladina keeles siia-sinna kaardunud. Eesti keeles kasutatakse ka paralleelset nime - võnkvars. Kõrreline. Kasvukoht: liik on karakteerne kuivemates kuusikutes, männikutes ja segametsades; kasvab ka puisniitudel, raiesmikel ja puisraba kuivadel servaaladel. Hõremurusalt
naistesõnajalga (Athyrium filix-femina), h. kolmissõnajalga (Gymnocarpium dryopteris) ja ohtest sõnajalga (Dryopteris carthusiana), võsaülast jt. Puhmarinne on katkendlik kasvab h. mustikat, h. pohla. Samblarinne on pidev, domineerivad laanik, palusammal ja metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaksikhambad. Raiestikud kipuvad kamarduma , takistatud on LU teke. Sagedamini esineb metskastik, ahtalehine põdrakanep, h. naat (Aegopodium podagraria), luht-kastevars (Deschampsia caespitosa), roomav tulikas(Ranunculus repens) jt. LU toimub puuliikide vaheldus kase, haava või halli lepaga. Metsad moodustavad ca 8% riigimetsadest ja 6,6 % kogu metsamaast, kasvades killustatult paljudes metskondades, eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis. Pindalalt on jk kasvukohatüüp kolmandal kohal ms ja ph kasvukohatüübi järel. Sinilille kasvukohatüüp (sl) Kasvukohatüüp on levinud lainjatel moreentasandikel, oosidel, voortel jt. positiivsetel pinnavormidel
annaabi.ee 
