...................................................16 3 1. Depressiooni mõistmine Depressioon on emotsionaalne seisund, mida peaaegu igal inimesel vähemalt kord elus ette tuleb. see on psühholoogiline põhireaktsioon, mida esineb kogu elukaare jooksul sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi,
Ta pani enda pildid laulma värvide abil. Teost mõjutab tugevalt ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele. Teoses on näha veidi ärevust, metsa on kujutatud tumedana ning ka taevast on tunda tulenevat tormi mida hele toon veidi rahustada üritab. Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimndus, sügavad toonid, mis üldmuljena võivad näida positiivsed kujutavad tihti kunstniku depressiivset ning hirmunud sisemaailma. Pildilt on tunda ka võõrandumist maailmast, veidi lendlev pilt on muinasjutuline mis viitab justkui soovile elada unistuses. Tegemist on õlimaaliga mis on tehtud lõuendile nagu peaaegu kõik mäe maalid. Selle kunstiteosega meenuvad mulle veel mõned Mägi tööd millel on kasutatud samuti õli ja maal on tehtud lõuendile, näiteks : "Vilsandi motiiv" ja "Varemed Capril", neid kõiki seob sügav salapära ning hiilgav tehnika
Sören Kierkegaardi (1813-1855) elu ja isik Päritolumaa: Taani (elas peaaegu kogu oma elu Kopenhaagenis) Lapsepõlv: Oli seitsmes laps jõuka ärimehe perekonnas. Kasvas üles väga vanamoelises ning religioosses õhkkonnas. Inimesena: Vastuoluline ning tasakaalutu psüühikaga. Temas on leitud mitmeid vaimseid hälbeid, skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi. Sünged mõtted võisid kiiresti asenduda ülevoolava lõbususega. Kunagi kirjutas ta oma päevikusse: "Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista." Arvatavasti Sörenile meeldiski, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks. Filosoofiline suund: Eksistentsialism Haridus: Teoloogia, 1830-1838 Kopenhaageni ülikool Perekonnaseis: 1840.a. kihlus 17aastase Regine Olseniga, kõrge ametniku tütrega. Tüptarlapse
Ta on alati valmis sukelduma uutesse ideedesse ja kogemustesse. Loomingulisele saavutusele eelneb aga pingeline mõttetöö. Tihtilugu jõuab alateadvus probleemi kallal juurdlemisega valmis lõõgastuse või lausa une ajal. Pärast avastamisrõõmu jääb veel viimane samm - idee tõestamine. Paljud uuringud on näidanud, et loomeandega inimestel esineb vaimuhaigusi sagedamini kui teistel. Erinevate haiguste võlud kunstis Maniakaal-depressiivset psühhoos, mille sümptomitena on haige melanhoolne, isutu, rahutu ja hirmunud. Eufooriaperioodil tegutseb ta raugematu energia, impulsiivsuse ja elevusega. Depressiooni ajal seevastu tõmbutakse tagasi ja süüvitakse enesevaatlusse. See aga võimaldab neil avastada iseendas tundmatuid seesmisi ressursse. Tema emotsionaalne tundlikkus on tervitatud nii ümbritseva kui ka omaenese meeleolude suhtes. Teiseks on nad eksperimenteerimisvalmid ja leidlikud
Haiglasse jäätmist peab oluliseks, kuna tunneb ennast siin turvaliselt ja samas mainib, et siin on tal võimalik abivajajatele lähemal olla. Skisoafektiivne häire Skisoafektiivne häire koosneb peamiselt raske meeleoluhäire perioodist, kus on esikohal depressioon, mania või mõlemad korraga, ning selgelt eristuvast tüüpiliste skosofreeniasümptomite (hallutsinatsioonid või luul) perioodist. Meeleoluhäirete järgi võib eraldi diagnoosida maniakaalsed, depressiivset, segatüüpi, muud täpsustatud või täpsustamata skisoafektiivset häiret. DSM-IV annab skisoafektiivsele häirele ainult kaks põhitüüpi: bipolaarne ja depressiivne tüüp. Skisoafektiivse häire kriteeriumid on klassifikatsioonides ICD-10 ja DSM-IV erinevad (vt tabel). Diagnoosi seisukohalt on oluline, et tüüpilised skosofreeniasümptomid ja raske meeleoluhäire peavad esinema üheaegselt. Aktiivseks
Ravi korral peab väga palju asju silmas pidama. Eelkõige oleks otstarbekas õpilane mõneks ajaks koolist, kodustest ülesannetest ja nõudmistest kodus vabastada ning lasta tal kõigest puhata. Mõnikord piisabki mõnepäevasest eemalolekust ja teadmisest, et ta on kohustustest täielikult vaba. Oluline on ka, et psühhoterapeut meeldiks nii lapsele kui ka emale-isale, sest muidu võib ravi mitte toimida. Samuti ütleb Mehilane, et “depressiivset noorukit efektiivselt ravida vanemaid kaasamata ei õnnestu” (1997: 113). Barnard´il on üsna sarnane suhtumine lapsevanemate rolli olulisusele. Barnard soovib, et vanemad jätaksid meelde järgmise:”Korraharjumusi kujundades ja sõnakuulmist harjutades aitate lapsel saada tugeva enesedistsipliiniga ning ühiskonnas hästi toimetulevaks indiviidiks” (2003: 123). Depressiivse noorukiga suheldes peab arvestama ka tema soove, tingimusi ja
·kõhnub või tüseneb märgatavalt ·sageneb pea-või kõhuvalu ·kaebab pidevalt väsimust ·on apaatne ·magab rohkem või vähem tavalisest ·eelistab üksindust ·ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu ·ei suuda otsuseid vastu võtta ·väljendab oma väärtusetust ·ei suuda asju meelde jätta ·ei suuda keskenduda ·on sageli nutune Ravimata depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani,elutüdimuseni,suitsiidini. Vanemad ei tohi depressiivset last: ·jätta sellisesse olukorda üksi ·käskida tal end kokku võtta ·anda talle nõuandeid, mida ta ei suuda jälgida ·süüdistada ·kritiseerida ·muretseda liialt ja jätta enda elu hooletusse On selge, et varajastel elukogemustel on lapse arengus ja täiskasvanute maailmaga kohanemises märkimisväärne roll. Enamik lapsi ei suuda valusatest üleelamistest lihtsalt välja kasvada. Täiskasvanuks saamise vaevadele lisaks tuleb neil veel üle saada
kolinud juba enne esimese naise surma. Sören kirjutas oma päevikus: ,,Ma sündisin kuriteo tagajärjel, ma tulin ilmale vastu Jumala tahtmist...''(Bõhhovski, Kierkegaard, lk 27.)(Meos 2000) Soren oli väga vastuoluline ja tasakaalutu psüühikaga inimene: religioosne kahtlus võis asenduda fanaatilise usuga, sünged mõtted ülevoolava lõbususega. Temas on leitud mitmesuguseid vaimseid hälbeid: skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi(viimane on tunnustatuim diagnoos).(4) Aastail 1830 38 õppis Sören Kopenhaageni ülikoolis teoloogiat. Valitud erialale vaatamata oli tema eluviis väga vabameelne: ta käis kõiksugustes patuurgastes, 3 raiskas raha, elas võlgu. See võis olla ka võltselumehelikkus, mille tagant kumas tegelikult ikkagi raskemeelsus.(Meos 2000) Ta kirjutas oma päevikusse:,, Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista.''(Beyer, Eessõna, lk 15.)
maja ees. Lapsed mängivad. Lapsele öeldakse, et ta ema on surnud, kuid ta ei saa sellest aru. Ooperis on 3 vaatust, igas neist 5 pilti. Bergi teoste aluseks on alati väga range konstruktsiooon. Berg on andnud igale pildile ühe või mitu kindlat vormi. (instrumentaalvormid) Ühelt poolt on tema 2 ooperit muusikadraamad, kuid nendes on siiski ka mõned lõpetatud osad (nt. Marie hällilaul). Traagika + grotesk = ekspressionism. „Weh!“ - karje, mis tähendab kõike halba, depressiivset, surma, valu. Saatuslikud arvud eluteel: meestel 23 naistel 28 Kolmas arv, mis saab tema jaoks tähtsaks on 10. A. Berg „Close, o close my eyes at parting“ - laul, mille Berg kirjutas 15-aastasena. Kasutab 25 aastat hiljem sama viisi kirjutades dodekafoonilise laulu. Algrida – o-rida vähikäik – retrograad peegelvõte – inversioon vähikäik peeglis – inversioon-retrograad/retrograad-inversioon „Lulu“ Alustab ooperiga aastal 1928
kaalutluse väljendus. Biologiseeritud mõtte tuleva inimtõu parandamisele suunatud meetmed avaldusid ,,alaväärsete" steriliseerimispraktikas, Saksamaal ka komplekses seadusandluses (nn Nürnbergi Seadused), mis käsitlesid rassipuhtust (segaabielusid) jne. Kavade kohaselt peeti vajalikuks steriliseerida riigis eeldatavalt elavad 200 000 pärilikult nõdrameelset, 80 000 skisofreenikut, 20 000 maniakaal-depressiivset patsienti, 60 000 langetõbist, 600 Huntingtoni tõve põdejat, 4000 pärilikult pimedat ja 16 000 kurti, 20 000 oluliste kehaliste väärarenditega inimest ning 10 000 pärilikult alkoholismi põdejat. 1933. a kehtestatud steriliseerimisseaduse alusel steriliseeriti Saksamaal ligikaudu 350 000 inimest, kusjuures rakendati meetodit ka mittemeditsiinilistel kaalutlustel, nt juutide suhtes. Negatiivset veel: Inimkatsed, kus uuriti nt traumasid (külmumine) aga ka pärilikkusküsimusi (Dr
majandusliku kaalutluse väljendus. Biologiseeritud mõtte tuleva inimtõu parandamisele suunatud meetmed avaldusid ,,alaväärsete" steriliseerimispraktikas, Saksamaal ka komplekses seadusandluses (nn Nürnbergi Seadused), mis käsitlesid rassipuhtust (segaabielusid) jne. Kavade kohaselt peeti vajalikuks steriliseerida riigis eeldatavalt elavad 200 000 pärilikult nõdrameelset, 80 000 skisofreenikut, 20 000 maniakaal-depressiivset patsienti, 60 000 langetõbist, 600 Huntingtoni tõve põdejat, 4000 pärilikult pimedat ja 16 000 kurti, 20 000 oluliste kehaliste väärarenditega inimest ning 10 000 pärikult alkoholismi põdejat. 1933. a kehtestatud steriliseerimiseaduse alusel steriliseeriti Saksamaal ligikaudu 350 000 inimest, kusjuures rakendati meetodit ka mittemeditsiinilistel kaalutlustel, nt juutide suhtes. 62
annaabi.ee 
