ebastabiilsuseni. Pank on äriettevõte ja teenib kasumit. Võtab raha sisse madala ja laenab välja kõrgema protsendiga. Arvele paigutatud summasid (deposiite) käsitletakse kui panga õlakohustusi. Seaduse järgi tuleb hoida oma käes vajalikku reservi, ülejäänud võivad välja laenata.Kui raha on välja laenatud, siis võib see muutuda deposiidiks teises pangas, kus on aluseks andmiseks kellelegi. Laenatakse nii palju, kui seadus ja riskid lubavad. Pankade reservis on vaid osa deposiitidest ja sellist raha loomise protsessi. Pankade reservis on vaid osa deposiitidest ja sellist raha loomise protsessi nimetatakse osalise reserviga panganduseks. Näide raha loomise protsessi kohta: Esimene etapp: Oletame, et pank A võtab deposiidi 1000 krooni. Kui kohustusliku reservi määr on 20%, siis võib pank A laenata 800 krooni ja peab panema vähemalt reservi 200 krooni.800 krooni ja peab panema vähemalt reservi 200 krooni.
Pank on äriettevõte ja teenib kasumit. Võtab raha sisse madala ja laenab välja kõrgema protsendiga. Arvele paigutatud summasid (deposiite) käsitletakse kui panga õlakohustusi. Seaduse järgi tuleb hoida oma käes vajalikku reservi, ülejäänud võivad välja laenata.Kui raha on välja laenatud, siis võib see muutuda deposiidiks teises pangas, kus on aluseks andmiseks kellelegi. Laenatakse nii palju, kui seadus ja riskid lubavad. Pankade reservis on vaid osa deposiitidest ja sellist raha loomise protsessi. Pankade reservis on vaid osa deposiitidest ja sellist raha loomise protsessi nimetatakse osalise reserviga panganduseks. Näide raha loomise protsessi kohta: Esimene etapp: Oletame, et pank A võtab deposiidi 1000 krooni. Kui kohustusliku reservi määr on 20%, siis võib pank A laenata 800 krooni ja peab panema vähemalt reservi 200 krooni.800 krooni ja peab panema vähemalt reservi 200 krooni. Teine etapp: Võetud laen 800 krooni võib paigutada panka B.
vahest. Siin tuleb aga arvestada asjaoluga, et kuigi pangad soovivad saada nii palju kasumit kui võimalik, laenates raha välja niipalju kui võimalik, peavad nad teiselt poolt olema võimelised nõudmise korral hoiustajatele nende raha välja maksma. Ükski pank ei ole suuteline kogu hoiustatud raha korraga välja maksma ja panga tegevus põhineb arvestusel, et kõik hoiustajad kunagi korraga oma raha välja võtta ei soovi. Pangad hoiavad mingi osa deposiitidest reservis, ülejäänu aga laenavad välja. Väljalaenatud rahast omakorda mingi osa hoiustatakse uuesti pangas, millest osa jätab pank reservi, osa aga laenab omakorda uuesti välja. Nii võib kokku hoiustatud ja välja laenatud raha hulk võrreldes algse rahasummaga võrreldes mitmekordistuda. Seda nimetatakse raha multiplikaatoriks. 52. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika kolm põhilist vahendit on: diskontomäär;
laenu intressi (panga kulu) vahest. Siin tuleb aga arvestada asjaoluga, et kuigi pangad soovivad saada nii palju kasumit kui võimalik, laenates raha välja niipalju kui võimalik, peavad nad teiselt poolt olema võimelised nõudmise korral hoiustajatele nende raha välja maksma. Ükski pank ei ole suuteline kogu hoiustatud raha korraga välja maksma ja panga tegevus põhineb arvestusel, et kõik hoiustajad kunagi korraga oma raha välja võtta ei soovi. Pangad hoiavad mingi osa deposiitidest reservis, ülejäänu aga laenavad välja. Väljalaenatud rahast omakorda mingi osa hoiustatakse uuesti pangas, millest osa jätab pank reservi, osa aga laenab omakorda uuesti välja. Nii võib kokku hoiustatud ja välja laenatud raha hulk võrreldes algse rahasummaga võrreldes mitmekordistuda. Seda nimetatakse raha multiplikaatoriks. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika kolm põhilist vahendit on: diskontomäär; kohustuslik reservinõue; avaturu operatsioonid.
õib see muutuda t d d deposiidiks iidik tteises i pangas, kus k see on aluseks andmiseks kellelegi. Laenatakse nii palju, kui seadus ja riskid lubavad. Pankade reservis on vaid osa deposiitidest p jja sellist raha loomise p protsessi nimetatakse osalise reserviga panganduseks. Raha loomise protsessi näide: Esimene etapp Oletame, et pank A võtab deposiidi 1000 krooni. Kui kohustusliku reservi määr on 20%, %, siis võib p pank A laenata 800 krooni jja p peab p
laenates välja kõrgmema protsendiga. Osa summadest tuleb hoida reservina, ülejäänud võib välja laenata Kommertapankade tegevus muudab majandust jõukamaks Näide: (Tabel konspektis 11) Oletame, et reservinõue on 20 %. Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 krooni eest, siis peab ta jätma 200 krooni reservi ja 800 võib välja laenata. Väljalaenatud 800 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi. Uutest deposiitidest peab pank hoidma reservis 20% ehk 160 krooni, seega võib välja laenata 640 krooni. Laenusumma kasvab 1440 kroonini Väljalaenatud 640 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 20 % ehk 512 krooni. Laenusumma kasvab 1952 kroonini Väljalaenatud 512 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 410 krooni. Laenusumma kasvab 2362 kroonini
12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR –kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): M ≤ MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: • „kõige suurema võimsusega raha“ • emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika:
20. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): 8 M MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 M 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 21. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: · ,,kõige suurema võimsusega raha" · emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika:
Keskpanka nime nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: · rahapoliitika elluviimine, · kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, · valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest. Kommertspank on eraisikute ja ettevõtete pank. Tema tegutsemise eesmärk on kasumi saamine. Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid 9 Rahaloomine kommertspankade poolt seisneb selles, et kui näiteks pannakse kommertspanka deposiitarvele 1000 krooni, peab pank osa raha jätma kohustuslikku reservi, oletame et kohustusliku reservi määr on 10%, siis on kohustusliku reservi suurus
Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid. Keskpanka nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: rahapoliitika elluviimine, kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest. Eestis peab 11% deposiitidest säilitatama reservina. Sellega suurendatakse hoiustajate usaldust pangasüsteemi suhtes. Rahaloomine kommertspankade poolt seisneb selles, et kui näiteks pannakse kommertspanka deposiitarvele 1000 krooni, peab pank osa raha jätma kohustuslikku reservi, oletame et kohustusliku reservi määr on 10%, siis on kohustusliku reservi suurus 0,1 x 1000 = 100 . Ülejäänud raha 1000 - 100 = 900 võib pank uuesti välja laenata. Kui
Seaduse kohaselt peavad pangad hoidma osa summadest reservina, ülejäänud võivad välja laenata Kui raha on välja laenatud, siis see ka kulutatakse ning muutub tavaliselt deposiidiks pangas, mida on võimalik jälle kasutada laenu andmiseks. Oletame, et reservinõue on 20 %. Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 euro eest, siis peab ta jätma 200 eurot reservi ja 800 võib välja laenata. Väljalaenatud 800 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi. Uutest deposiitidest peab pank hoidma reservis 20% ehk 160 eurot, seega võib välja laenata 640 eurot. Laenusumma kasvab 1440 euroni Väljalaenatud 640 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 20 % ehk 512 eurot. Laenusumma kasvab 1952 euroni. Väljalaenatud 512 eurot tuleb uute hoiustena pankatagasi Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 410 eurot. Laenusumma kasvab 2362 euroni Väljalaenatud 410 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi
annaabi.ee 
