puudutatasid kogu maailma ning muutsid ühiskonda jäädavalt. Esimene maailmasõda( 1914-1918 ) ning Teine maailmasõda( 1939-1945 ) omavad tähtsat rolli Eesti ajaloos. Kas ja mil viisil kahe sõja tagajärjed Eesti pinnal sarnanesid, millisel viisil aga erinesid? Maailmasõjad avaldasid mõju inimeste mõttemaailmale ning juba välja kujunenud maailmavaatele. Nii Esimese, kui Teise maailmasõja tagajärjel leidsid ühiskonnas aset mitmed drastilised muutused. Rahva demoraliseerumine ning muutused vaimulaadis iseloomustavad ilmekalt nii 20nendate kui ka 40nendate aastate eestlasi. Oluliselt vähem, kui enne sõda, omas igapäevaelus rolli religioon. Teine peamine muutus mentaliteedis- muutus naise sooroll. Kuna enamus tööealisi noormehi tabas sundmobilisatsioon, siis lasus naistel peale perekasvatamise ka kohustus meeste töid teha. Sõjajärgsete perioodide erinevuseks oli aga see, et Esimese maailmasõja
Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Nüüd kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamisekeeleks kuulutati eesti keel, valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnkel oli kaebusi eestlaste separatismi kohta. Tallinna ja Petrogradi suhted halvenesid. Pingeallikaks olid ka vene soldatid, kuna Vene sõjaväe demoraliseerumine jätkus, siis kerkis taas päevakorrale rahvusväeosade loomise idee. Loodi 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased. 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlastest kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei.
* varastamine, võltsimine jne mängimise finantseerimiseks * võimalikud ka võitmise episoodid * raha tähendus muutub - mänguraha * teiste süüdistamine * maine ja töökoha kaotus Võimalik suitsidaalne käitumine. IV Faas lootusetus. * enese tühisuse tunne * 90% juhtudest illegaalne tegevus, seetõttu võimalikud arreteerimised * peresuhete katkemine * uimastite kuritarvitamine * demoraliseerumine * suitsiidimõtted ja katsed Üldjuhul faasid läbitakse enne, kui mõistetakse abi vajalikkust. 4 Tallinna Ülikool Sõltuvuskäitumine Hasartmänguri eritüübid (D.Hulen & R. Brumfield, 2003) : Põnevust otsiv hasartmängur (action gambler) Põgeneja hasartmängur (escape gambler). Püromaania ehk süütamismaania (DSM-IV) 1
propagandamasin ning juuli alguseks oli bolsevike erinevate häälekandjate trükiarv juba 350 000 eksemplari, lisaks 320 000 ulatuses erinevaid brosüüre ja pamflette (Pipes 1991). Lenin rõhutas korduvalt, et võitlus tuleb võita inimeste peades enne, kui reaalselt lahingusse astutakse. Olulised sündmused hargnesid 1917. aasta juulis, mil valitsuse profiiti tõstma pidanud rünnak rindel ebaõnnestus täielikult, maad võttis meeleheide ja armee demoraliseerumine saavutas oma senise madalaima punkti. See andis võimaluse bolsevikele uueks putsikatseks. 4. juulil oli Leninil ja ta jüngritel seni parim võimalus võim enda kätte haarata, kui valitsusvastase demonstratsiooni käigus võideti lisaks tööliste hordidele enese poole Kroonlinna garnisoni mereväelased ja Peeter-Pauli kindluse sõdurid. Meeleavaldajaid lahutas vaid samm Petrogradi Nõukogu ülevõtmisest, tänavatel voolas
ametnike vastu. Pinget lisas Maapäeva valimiste väljakuulutamine J. Poska poolt, mis nõukogude arvates sündis ülepeakaela. Nõukogude vasakpoolne enamik kartis, et ta ei suuda ilma valimiseelse propagandata saavutada Maapäeval ülekaalu. Vastasseis teravnes sedavõrd, et Poska oli sunnitud ajutiselt Tallinnast lahkuma. Valimised toimusid siiski tähtaegselt 1917. aastal maikuus. Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Kuna vene sõjaväe demoraliseerumine jätkus, siis kerkis taas päevakorrale rahvusväeosade loomise idee. Kasutades asjaolu, et Tallinnas formeeriti parajasti kaht nn. kindlusepolku, läks rahvuslikel jõududel korda saavutada Ajutiselt Valitsuselt luba nende väeosade komplekteerimiseks eestlastega. Venelaste reaktsioon oli tormiline: eestlased tahavad ajada meid rindele, et jääda ise tagalasse! Siiski suudeti venemaa Ajutise Valitsuse toetusel luua Rakveres 1. Eesti Polk,
režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus Prantsuse revolutsiooni põhjused: 1)poliitilised: Louis XVI isik- õukond korrupeerunud, finantsiline kriis, kuningas polnud huvitatud riigi asjadest, nõrk ning saamatu kun. Marie Antoinette- peeti lõdvaks ning tühiseks naiseks, Prantsusmaa osalemine 18. sajandi sõjakonfliktides- sõjad tõid vaid kahju ja kaotusi(Louis XV), suur võlg, sõjaväe ja ohvitserkonna demoraliseerumine, Louis XVI polnud enam lojaalset sõjaväge, sõjavägi läks suures osas rahve poolele üle; Ameerika revolutsiooni mõju- Prantsusmaa rahvas nägi, et vastuastudes saab despootiat kukutada 2)majanduslikud- majanduskriis ja riigi finantskriis- õukonnale kulus palju raha, sõja kaotustest saadud võlad; üha kasvav miinus riigi eelarves 3)sotsiaalsed (kodanluse tõus, talurahva ja vaesema linnaelanike olukord, aadlikkonna suurus ja positsioon, demograafilised),
* varastamine, võltsimine jne mängimise finantseerimiseks * võimalikud ka võitmise episoodid * raha tähendus muutub - mänguraha * teiste süüdistamine * maine ja töökoha kaotus Võimalik suitsidaalne käitumine. IV Faas lootusetus. * enese tühisuse tunne * 90% juhtudest illegaalne tegevus, seetõttu võimalikud arreteerimised * peresuhete katkemine * uimastite kuritarvitamine * demoraliseerumine * suitsiidimõtted ja katsed Üldjuhul faasid läbitakse enne, kui mõistetakse abi vajalikkust. Hasartmänguri eritüübid (D.Hulen & R. Brumfield, 2003) : Põnevust otsiv hasartmängur (action gambler) Põgeneja hasartmängur (escape gambler). 1.3. Püromaania ehk süütamismaania (DSM-IV järgi) 1. Ettekavatsetud süütamine tulekahju tekitamiseks rohkem kui üks kord. 2. Pinge või afektiivne erutus enne tegutsemist. 3
sama põhimõtte alusel täis. Eriti hakkas selline kaasajooksikute trend levima 1980. aastate lõpul, mil punki hakati võimude poolt glasnosti ja perestroika egiidi all üha enam lubama ja mil punkariks olemise tõttu võimudega pahuksisse sattuda oli juba vähetõenäoline. Pungi lubamine kaotas aga tulihingeliste punkarite silmis suurema mõtte võimu vastu sõdida, mistõttu saabus punkliikumisse üldisemalt demoraliseerumine, mistõttu võimudel oli pungi vähikäigus kindlasti oma osa mängida, kas tahtlikult või tahtmatult. Tõnu Trubetsky võttis tollal pungi moraalse laostumise kokku nõnda: „Rohkem taotletakse seda, et pungi sisu – 135 Jones, Josh. 2013. The History of Punk Rock. Open Culture, http://www.openculture.com/2013/01/the_history_of_punk_rock.html (19.06.2013). 136 Trubetsky 2012, lk 152. 137 Intervjuu Mercaga. 31
· Ametjuhendit saab täiendada (lisada töökorraldusi ja -kohustusi) Puudused: · Töötaja pole motiveeritud aega efektiivselt kasutama (ajapiirangut pole) · Vajab mahukat bürokraatiat (täpsed tööülesanded ja erijuhud, nendega seonduvad ajakulud) · Eeldab pideva järelevalvesüsteemi olemasolu (kulutused fikseerida ajakulu, töölise tegevused) · Tööst kõrvalehoidjad saavad samasugust tasu ,,tublide" töötajatega võrreldes töötajate demoraliseerumine · Puudub töömaht resultatiivse näitajana ja tööandjal on raske eelarvet ning tegelikke ajakulusid seostada (töö täitmine tähtajaks) Premiaalsüsteem preemia maksmine kindla süsteemi järgi. Süsteem ei sobi, kui: · Töölistele antavad juhised hilinevad · Töövahendid pole õigel ajal õiges kohas · Ilmnevad töölisest sõltumatud tööseisakud Eelnevad oli organisatsioonilised põhjused, mis on üldjuhul kõrvaldatavad. Süsteem sobib, kui:
Samas on see ka valitsejate võit liberaalse kodanluse üle. Vana põhikord jääb püsima. 1806 Saksa rahva püha Rooma keisririik lakkab olemast, austria ja preisi keisririik. Saksamaal puudub ühtne riik, eraldi arengud Preisimaal, Baieris, Austrias. Saksamaa ei ole sama mis Preisimaa. Pärast preisi lüüasaamist 1806, ühe päevaga 2 lahingut, kogu sõjaväe kaotust, 45 000 meest tapetute ja haavatutena. Toimub Preisi riigi ja armee demoraliseerumine. 1807 Pilsiti ?? rahu, kaotab üle 50% territooriumist, üle 100 milj ?? kontributsiooni, armee suurus 40 000 meest. Preisi reformid, mis toimuvad vana eliidi juhtimisel: Sõjaväereform, üleminek kohustuslikule ajateenistusele, mis võimaldab hilisemates sõdades välja panna väga suure armee. Armee on olnud oluline kasvatuskoht riigiametnike jaoks. -- maksureform -- omavalitsusreform, seisuste ülene moderne omavalitsus, von Stein
...................26 Üht-teist poliitikategelastest. Poliitiline mõtlemine. Viin hakkab alla käima. Sakslased Austrias. Austria rahvaste kesktõmbejõud. Vere erinemine ja milleni see välja viib. Jossif II. Doonau-äär- Ne dünastia hakkab langema. Parlamentarism. Isamaalise tunde puudumine. Juhtide ideede pu- runemine. Suurte tarkade osa kõrvaldamine. "Ühiskondlik arvamus". Enamuse printsiip. Ise- loomu demoraliseerumine. Juutlik demokraatia. Sakslaste demokraatia. Kaksikmonarhia hak- kab õmblustest kärisema. Habsburgid ja Saksa rahvuslus. Austria sakslaste mäss. Riigivõim po- le eesmärk omaette. Inimõigused on kõrgemad riigi õigustest. Kogu Saksa liikumine. Schönerer ja Lüzhger. Schönereri ebaedu põhjused. Kogu Saksa Partei ja parlament. Suulise kõne osatäht- sus. Selle mõju massidele. Liikumine eraldumiseks Roomast