· Koloss hävis maavärinas ·aastal 227 eKr (Seega oli ta ·kõige lühemat aega püsinud ·maailmaime - 60 aastat) · Selle täpne asukoht pole ·teada, sest pole leitud selle ·jäänuseid. · 653 aastal müüdi kolossi ·jäänused vanametallina ·Süüria kaupmehele. Nende ·ära vedamiseks olevat vaja ·olnud 900 kaamelit. Rhodose kolossi eeskujul on valminud üks tänapäeva maailma sümboleid Vabadussammas New Yorgi sadamas. RHODOSE KOLOSSI SÜND · Demetriose sõjakäik Rhodosele 304.aastal eKr · Sõjakäik osutus edutuks ·Rhodoslased püstitasid Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. · Kuju pidi tulema pronksplaatidest. · Kuju ehitamiseks kulus 15 tonni pronksi ja 9 tonni rauda. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast.
Demetrios Poliorketese üle saavutatud võidu auks päikesejumal Heliose hiigelkuju. Ettepanek kolossi püstitamiseks ei leidnud siiski kõigi rodoslaste heakskiitu: mõned arvasid, et nii tohutut kuju pole üldse vaja, teised, et Helios haavub, kui "päikese vastu tõuseb teine päike", ja muud sellist. Ka arvati, et nii suur kuju vajub kord kokku ja tema langemine on ühtlasi Rhodose langemine. Koloss kukkuski ümber, kuigi ei seisnud savijalgadel. Rodoslased müüsid maha Demetriose poolt linnamüüri taha jäetud piiramismasinad ning torni jaoks kasutatud raua. Nad palusid Charesel välja arvutada, kui palju materjali soovitud suurusega kuju tegemiseks kuluks, ja tahtsid teada, palju kunstnik töötasu nõuab. Kuulnud Charese tingimusi, leidsid rodoslased, et nad võivad lubada endale kaks korda kõrgemat kuju. Chares asus keerulist ülesannet täitma. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna
Mõned selle ehitise osad, sealhulgas ka triumfivankri ratas, on nüüd Briti Muuseumis hoiul. Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. 11 Rhodose koloss Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid. Andeka väejuhi Demetriose tähelepanu äratas Rhodose rikkus ja tähtis asukoht merekaubateede ristumiskohas. Tema sõjakäik 304.a eKr oli aga edutu. Saart rünnanud sissetungijate üle saavutatud võidu auks otsustati püstitada päikesejumal Heliose hiigelkuju Rhodose peamisesse sadamalinna Lindosesse. See ülesanne tehti Kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilasele skulptor Charesele. Kuju pidi tulema pronksplaatidest. Rhodolased müüsid maha Demetriose poolt linnamüüri taha jäetud laevad, piiramismasinad ja muud
mäemassiiv, mis asub Makedoonia ja Tessaalia vahel ning on 2918 m kõrge. Olümpost peeti kreeka peajumalate olümplaste legendaarseks asukohaks, kus olevat paiknenud nii peajumala Zeusi palee, kui ka teiste jumalate eluasemed. Olümposelt avaneb vaade Kreeka suuruselt teisele linnale Thessalonikile, kus on näha meie päevini säilinud ehitisi Rooma (Galeriuse võidukaar u. a-st. 300) ja Bütsantsi ajast (Sofia kirik, Püha Demetriose basiilika). Argolise kirderannikul asuv sadamalinn ja kuurort Epidauros on tuntud oma termide, staadioni, palestra, odeioni, sammaskodade poolest. Epidauroses asub u. 390. e.Kr. ehitatud Asklepiose tempel ja tolos, milles arvatavasti hoiti pühasid madusid. Teatrisõpradele pakub Epidauros kordumatut võimalust Vana-Kreeka teatritest kõige paremini säilinud amfiteatri külastamiseks, sest 3. sajandist e.Kr. pärinev (ca 2300
Seal kasvas palju haruldasi puid, lilli ja teisi taimi. On leitud keldrivõlv, mille sees asus nendel aegadel ennekuulmatu vesivarustuse süsteem. Tänapäeva mõiste järgi olid need kahtlemata väga toredad aiad hoone katusel, tolleaegse tehnika ime, kuid mitte rohkem. Rhodose koloss Rhodose saar asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Umbes 1200 aastal e Kr oli Rhodos tugev ja rikas saareriik, eriti just võimas mereriik, linn ise aga suur kaubanduskeskus. Andeka väejuhi Demetriose tähelepanu äratas Rhodose rikkus ja tähtsus, ent tema sõjakäik oli edutu ning võidu auks otsustati püstidada päikesejumal Heliose hiigelkuju. Selline austav ülesanne tehti skulptor Charesele. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. Kolossiks nimetati esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Kolossi ehitati 12 aastat. Kuju kõrguseks arvatakse olevat olnud 37 meetrit
mäemassiiv, mis asub Makedoonia ja Tessaalia vahel ning on 2918 m kõrge. Olümpost peeti kreeka peajumalate olümplaste legendaarseks asukohaks, kus olevat paiknenud nii peajumala Zeusi palee, kui ka teiste jumalate eluasemed. Olümposelt avaneb vaade Kreeka suuruselt teisele linnale Thessalonikile, kus on näha meie päevini säilinud ehitisi Rooma (Galeriuse võidukaar u. a-st. 300) ja Bütsantsi ajast (Sofia kirik, Püha Demetriose basiilika). Argolise kirderannikul asuv sadamalinn ja kuurort Epidauros on tuntud oma termide, staadioni, palestra, odeioni, sammaskodade poolest. Epidauroses asub u. 390. e.Kr. ehitatud Asklepiose tempel ja tolos, milles arvatavasti hoiti pühasid madusid. Teatrisõpradele pakub Epidauros kordumatut võimalust Vana-Kreeka teatritest kõige paremini säilinud amfiteatri külastamiseks, sest 3. sajandist e.Kr. pärinev (ca 2300 aasta vanune)
Aasiast oli Antigonose käes, Egiptus kuulus Ptolemaiosele ja Süüria, Mesopotaamia ning kaugemad ida-alad Seleukosele. Kõige ambitsioonikam diadohhide hulgas oli jätkuvalt Antigonos, kes tegutses käsikäes poja Demetriosega. Koos püüti nähtavasti saada oma võimu alla enamvähem kogu Aleksander Suure impeerium. Ülejäänud diadohhid Kassandros, Lysimachos, Seleukos ja Ptolemaios liitusid Antigonose ja Demetriose vastu. 307. a. hõivas Demetrios Ateena ja asendas Kassandrose ajal kehtinud oligarhia (Ateenas valitses 317 49 307 a. Arisotelese õpilane, mõõduka aristokraatia pooldaja Demetrios Phaleronist) vähemalt nime poolest demokraatiku riigikorraga. 306. a. purustas Demetrios Küprose rannikul Ptolemaiose laevastiku ja vallutas seni Ptolemaiosele kuulunud saare. Võidust
Heliose hiigelkuju. Ettepanek kolossi püstitamiseks ei leidnud siiski kõigi rodoslaste heakskiitu: mõned arvasid, et nii tohutut kuju pole üldse vaja, teised, et Helios haavub, kui "päikese vastu tõuseb teine päike", ja muud sellist. Ka arvati, et nii suur kuju vajub kord kokku ja tema langemine on ühtlasi Rhodose langemine. koloss kukkuski ümber, kuigi ei seisnud savijalgadel. Rodoslased müüsid maha Demetriose poolt linnamüüri taha jäetud piiramismasinad ning torni jaoks kasutatud raua. Nad palusid Charesel välja arvutada, kui palju materjali soovitud suurusega kuju tegemiseks kuluks, ja tahtsid teada, palju kunstnik töötasu nõuab. Kuulnud Charese tingimusi, leidsid rodoslased, et nad võivad lubada endale kaks korda kõrgemat kuju. Chares asus keerulist ülesannet täitma. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda
Mesopotaamia (mille kaotas Seleukosele). 311 tapeti väepealike kokkuleppel Aleksandi poeg. Aleksandri poolvend oli tapetud juba varem. Aleksandri suguvõsa oli seega välja surnud. Kujunes Ptolemaiose, Kassandrose, Lysimachose ja Seleukose liit Antigonose ja Demetrios Poliorketese vastu. 306 võttis Antigonos kuninga tiitli; tema eeskuju järgisid ka ülejäänud diadohhid. Demetrios vallutas Küprose, piiras 305 304 edutult Ptolemaiose liitlast Rhodost (Demetriose vastu saavutatud võidu tähistamiseks püstitasid rhodoslased oma sadamasse hiiglasliku Heliose kuju nn Rhodose kolossi), kuid suutis kindlustuda Kreekas, kus ta kuulutati Isthmose kongressil kreeklaste hegemooniks. 301 Ipsose lahingus Anatoolias said Antigonose ja Demetrios oma vastastelt lüüa: Antigonos langes ja Demetrios põgenes Kreekasse, millest sai tema peamine tugipunkt. 286 tungis Demetrios Aasiasse Seleukose vastu, kuid tema vägi läks Seleukose poole üle ja ta ise
Teine väepealik - Seleukos sai endale Babüloonia ja vallutas muud idaalad kuni Kesk-Aasiani. Seleukiinide dünastia lõi. - Kolmas grupp oli isa Antigonos ja poeg Demetrios. Nemad üritasid Aleksandri riiki koos hoida. Üritas Väike-Aaasiat hoida ja vallutati saati, sh Kreeka. Ipsose lahing, kus kolmas grupp sai vastastelt hävitavalt lüüa ja see oli ka Aleksandri riigi üldsuse lõpp. Samas Demetriose poeg, kelle nimi oli isa järgi Andigonos, lõi stabiilse hellenistliku Makedoonia. Antigoniidi suguvõsa. Lõpptulemus on kaardil · 3. saj, mis oli hellenistlike riikide kõrgaeg. Rooma ei sekkunud veel idaasjadesse
kolmandal sajnadil lõi lahku kesk-aasia, 2 saj lõi lahku iraan siis lõpuks jäi ainult Süüria. Kolmanda grupi moodustas üks isa( Antigonos- üks silm) poja paar, (Demetrios Poliorketes – linnapiiraja demetrios). Kahekesi tegutsesid, isa üritas Väike-aasiat hoida, poeg üritas vallutada saari, sai endale kreeka. Otsustab sündmus Ipsose lahing 301, tähistab aleksandri impeeriumi laguneist, antigonos sai surma. Demetriose poeg sama nimega nagu tema isa, Antigonose järglased Makedoonias, nende võimu all olid ka lõuna-poolsed kreeka linnad. I pool sajanditjärk olid diodohhide sõjad 3 saj -pidada nende hellenistlike riikide kõrgaeg (rooma - kartaago) 2 saj – Kartaago oli sõjaliselt nõrk riik, roomlaste käed olid vabad sekkuma ida poole, hakkas süsteemselt segama end ida poolsete riikide asjadesse, oli mõjukas.146 langes Makedoonia ja Kreeka Rooma võimu alla. Hellenistlike riikide sisemine korraldus
annaabi.ee 
