Seega peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat, liigutusi. · Puudutus võib dementsele inimesele tähendada ründamist, seetõttu iga puudutus peaks olema õrn ja aeglane. · Tablettidest kasutatakse Exeloni (rivastigmiin), peamiselt kerge ja mõõduka raskusastmega dementsuse raviks. Hilistaadiumis ravim efekti ei anna. Ravitavad dementsused Kirurgiliselt - Normaalrõhu hüdrotseefalus - Kasvajad - Subduraalne hematoom Medikamentoosselt - Süüfilis jt põletikulised haigused - Hüpotüreoos - Defitsiidsündroomid ( B12) Sümptomid ehk avaldumine · Dementsussündroom süveneb tavaliselt aeglaselt. Inimene hakkab kordama ühtesid ning samu küsimusi, on võimetu end selgelt väljendama, ei suuda leida oma asju, asetab tarbeesemed valesse kohta, ei oska leida koduteed, on
kahjustumisega arengu vältel, millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. MAHAJÄÄMUS 3. Kuidas grupeerid dementsussündroomi põhjustada võivaid haigusi ja kahjustusi? Dementsuse põhjused neuropatoloogilise diagnoosi järgi Alzheimeri tõbi 55% Alzheimeri tõve Lewy kehakeste variant 20% Lewy kehakeste haigus 5% Vaskulaarsed dementsused 10% Harvem esinevad või teadmata põhjused 15% Mujal klassifitseeritud muud haigused“ ?? Picki tõbi, Huntingtoni tõbi, Parkinsoni tõbi, Creutzfeld-Jacobi tõbi, HIV-infektsioon, mürgistused, avitaminoosid, epilepsia, KNS infektsioonhaigused, mõned reumaatilised haigused, mõned endokriinhaigused. 4. Kuidas Sa seletaksid patsiendi omastele Alzheimeri tõve puhul tekkivaid neuroloogilisi ja neurokeemilisi muutusi?
omandatud informatsiooni säilitamine (kahjustatud lühiajaline mälu); komplekssete ülesannetega toimetulek; abstraktne mõtlemine; ruumiliste- ja orienteerumisvõimete langus; kõne kahjustus (afaasia). Kahjustus segab oluliselt tööd, tavapärast sotsiaalset suhtlemist või suhteid. Kahjustus on tagasilangus võrreldes eelnevaga. Ei esine ainult deliiriumi ajal. Pole psühhiaatriline haigus. Üldiselt ei teki paari nädalaga. Ravitavad dementsused peapõrutus jms (mida noorem, seda kergem ka ravida). Dementsuse diagnostika: anamnees: lähedastelt (sümptomite kestvus, igapäevaelu tegevused, varasem anamnees); kognitiivne staatus; laske mind koju, ,,ma ei taha uuringuid"; neuroloogiline staatus: kliiniline leid (neuroloogiline koldeleid, parkinsonistlik sündroom), epilepsia. Mälu käepärasuse häired ja vanus. Lihtsalt vana inimene: normaalne vananemine -> asümptomaatilin Alzheimer -> subjektiivsed kognitiivsed kaebused.
Agnoosiaga patsiendid võivad mitte ära tunda hooldajat ja muutuda hirmunuks ning mittekopereeruvaks. o Pärilik anamnees o ADL muutused MRT/KT ajuatroofia Veel tunnuseid: Mäluhäired o unustamine Orienteerumisraskused o Ekslemine Progresseeruv haigus o Probleemne tipptehnoloogiaga toimetulek o Kõnetu voodihaige, ei tunne lähedasi ära Dementsused ilma mäluhäireteta Frontotemporaalsagara degeneratsioonid Varajase algusega Vanus haigestumisel o <60 o Alla 60-70 av o Levimus ~50% Progresseeerub Juhtivalt käitumismuutused Varajane emotsionaalne tuimus Varajane haiguskriitika puudumine Jaguneb: o Frontotemporaalne degeneratsioon käitumusvariant o Primaarselt progresseeruv afaasia bvFTD - käitumisvariant (50%) – Behavioural variant Frontotemporal Degeneration
Kõige keerulisem tasand. kasvatuse ja õppimise agressiivsusest jne . Lähtub peab täitma ülimina reegleid käigus. NB: eeskuju. Nõuete naudinguprintsiibist. ja ohjeldama miskit. rikkumine toob kaasa süütunde. 47) Oska nimetada vähemalt 5 psüühikahäiret (RHK-10 järgi) 1) Orgaanilised psüühikahäired neid põhjustab enamasti kas peaajuhaigus või kahjustus. Näiteks eri liiki dementsused (kognitiivsete funktsioonide langus, emotsionaalne pidurdumatus jne.) 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired häired alates mürgistustest ja aine kuritarvitamisest kuni dementsuseni. Näiteks alkoholism 3) Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired skisofreenia on selle grupi sagedasim häire 4) Meeleoluhäired iseloomulikud on meeleolumuutused, kas alanenud või kõrgenenud meeleolu. Näiteks depressioon.
funktsionaalsed uuringud, ultraheli. Kompuutertomograafia (KT) – röntgenkiir läbib kehakihte (kasvajad, hematoom, aneurüsm, ajuinfarkt); magnetresonantstomograafia MRT - magntväljaga uurimine (SM jm valgeaine haigused, tuumorid, entsefaliidid); positronemissioontomograafia (PET – aju ainevahetuse ja verevoolu uurimine radioisotoopmeetodiga, parkinsoni tõbi, SPECT - parkinsoni tõbi, dementsused, depressioonimarkerid); sonograafia (UH); röntgenograafia (kraniogrammid - kolju, spondülogrammid - lülisammas). Enam ei kasutata pneumoentsefalograafia PEG ega müelograafia MG. Ajuvereringe haigused. Insult, selle liigid, põhjused ja riskifaktorid. Invaliidsuse peamisi põhjusi, 2-3. surmapõhjus eestis. Riskifaktorid: mittemõjutatavad – vanus, sugu, rass, pärilikkus, perekondlik anamnees.
Mälu- ja mõtlemishäired häirivad igapäevaelu. Sümptomid ja häired vähemalt kuus kuud. Põhjused: Dementsus Alzheimeri tõvest ca 60% Vaskulaarne dementsus 20-30% - lewy kehadega dementsus 5-10% Dementsus muudest haigustest- igaüks ca 1-5% -ajutrauma -alkoholist tingitud dementsus -creutzfeldti-jakobi tõbi -huntingtoni tõvest -parkinsoni tõvest ca20%-l haigetest -HIV-infektsioonist ca 20-30%l AIDSI haigetest Täpsustamata dementsus Ravitavad dementsused: Normaalrõhuline hüdrotsefaalia, healoomuline ajukasvaja, vitamiin B12 defitsiit, hüpotüreoos Amnestiline sündroom *eeskätt lähimälu häire - uue materjali omandamine halvenenud - varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine(ajaliselt pöördvõrdeline nende omandamisega) - antero- ja retrograadne amneesia EI ole: vahetu mälu defekti, tähelepanu- ja teadvushäireid, intellekti globaalset halvenemist. DELIIRIUM algus äge , kulg päeva jooksul lainetav
108. Millal hakkas psüühikahäiretega tegelema arstiteadus? Alates 18. sajandist hakkas psüühikahäiretega tegelema arstiteadus. Tänapäeval arvatakse, et psüühikahäirete puhul on tegemist püsivalt olemasoleva eelsoodumuse ja momendil mõjuvate stressoritega. Psüühikahäire avaldumiseks on vajalik mõlema teguri koosmõju. 109. Millised on enamlevinud psüühikahäired? 1) Orgaanilised psüühikahäired neid põhjustab enamasti kas peaajuhaigus või kahjustus. Näiteks eri liiki dementsused (kognitiivsete funktsioonide langus, emotsionaalne pidurdamatus jne.) 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired häired alates mürgistustest ja aine kuritarvitamisest kuni dementsuseni. Näiteks alkoholism 3) Skisofreenia, skisotuupsed ja luululised häired skisofreenia on selle grupi sagedasim häire 4) Meeleoluhäired iseloomulikud on meeleolumuutused, kas alanenud või kõrgenenud meeleolu. Näiteks depressioon.
krambid, samuti funktsionaalne fokaalne kahjustus Peavalud - Migreen – korduvad, tavaliselt ühepoolsed peavaluatakid. Intensiivsus, esnemissagedus ja kestus on väga varieeruvad. - Peavalud võivad olla sekundaarsed ka muudele neuroloogilistele haigustele nt kasvajad, infektsioonid, pingepeavalu - Valu tekib veresoonte retseptoritest. Veresooned kitsenevad välise teguri mõjul ja kui veresooned uuesti laienema hakkavad siis. Dementsused - Dementsus – kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom peaaju haiguest. On häiritud mitmed vaimsed funktsioonid nt mälu, mõtlemine, arusaamine, otsustusvõime jne. teadvus ei ole hägunenud. - Harilikult kaasneb või eelneb emotsionaalne pidurdamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine - Kortikaalset tüüpi dementsusele iseloomulik Apraksia, afaasia või agnoosia
Basaalganglionid terved, sisenditega midagi lahti – BG sisend liiga tugv – signaal taalamusest korteksisse on pärsitud – tahtlikke liigutusi raske algatada. o vanusega risk kasvab, võib tekkida ravimitest nt rahustid o sümptomid – puhkeolekus treemor, lihasjäikus, tahtmatud liigutused, kehaasendi hoidmise häired, tonaalsuse puudumine, liikumatus, motivatsiooni langus, tunnete lamenemine, aeglane mõtlemine - Dementsused – sümptomid, süvenemine, aju struktuursed muutused, Alzheimeri puhul nn amüloidsete kollete tekkimine (lugege selle kohta õpikust kindlasti juurde) Sümptomid: ajufunktsioonide järk-järguline langus, mäu halvenemine, raskused keerulise info mõistmisel ja keskendumisel, puudub otsustusvõime, ei vastuta tegude eest, mõtlemisvõime halvenemine, raskused tegevustega ja juhiste järgimisega,
annaabi.ee 
