1997:17). Bronfenbrenneri ökoloogiline süsteemiteooria (1979) Ökoloogiline perspektiiv kui areneva inimese ja teda kujundava pidevalt muutuva keskkonna vaheline progressiivne kahepoolne sobitumine. Arenguprotsessi mõjutavad suhted erinevate keskkonnakoosseisudega, aga ka laiem sotsiaalne kontekst, milles need koosseisud sisalduvad. Ökoloogilise süsteemiteooria tähendus näitena noorukite delinkventsele käitumisele Delinkventne käitumine kui nooruki kohandatud reaktsioon teatud sotsiaalsele kontekstile. Nooruki käitumine kui tema isiklike kogemuste ja isiksuseomaduste ning sotsiaale keskkonna omavahelise interaktsiooni tulemus. Inimese-keskkonna omavahelise interaktsiooni mudelite kasutamine aitab selgitada erinevusi indiviidide reaktsioonides pealtnäha sarnastele situatsioonidele ning täiendab ja avardab meie arusaamist delinkventsest käitumisest. ALLIKAD Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: EKK Trükikoda
5) tööpraktika; 6) avalik töö; 7) tööharjutus; 8) palgatoetus; 9) toetus ettevõtluse alustamiseks; 10) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 11) töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine; 12) abistamine tööintervjuul; 13) tugiisikuga töötamine. 21) Asendushooldus- kui laps ei saa kasvada kodus ja teda kasvatatakse riigi poolt väljaspool perekonda Asendushoolduse vormideks on: lapsendamine, perekonnas hooldamine, eestkoste ja asenduskodu. 23) Delinkventne käitumine- käitumine mille puhul ei järgita õigusnorme. : varastamine, huligaanitsemine 29) Õpitus abitus- seisund mille puhul inimene ei langeta endale kasulikke otsuseid isegi kekskkonna paranedes kuigi eelnevalt oli olukord halvem 30) Päevakeskus- sots.teenus pakkumaks vajaduspõhist võimalust sotsiaalseks ajaveetmiseks 31) Eluruumi tagamise teenus- mõeldud inimesele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast
- Variatiivsus – probleemse käitumisega lapsele on omased paljud erineva sotsiaalse teo raskusastmega probleemid, millele lisanduvad negatiivsed isiksusejooned. - Sagedus – probleemid esinevad sagedasti, on muutunud nn kroonilisteks. - Mitmesugune ümbrus. Varajase alguse liigutus: a) Antidistsiplinaarne - kehtestatud reziimi rikkumine b) Antisotsiaalne – tahtlik sots.reeglite ja normide rikkumine c) Delinkventne – seadussätete rikkumine, legaalne vaatevinkel. d) Autoagressiivne – enesevigastused, suitsiidid. Antisotsiaalse käitumise väljakujunemise protsess: Vanemate ebaefektiivne kasvatuspraktika – tõrjutus klassikaalsaste hulgas / akadeemiline ebedu – lülitatus hälbivasse gruppi - kuritegelik käitumine. Vanemate ebaefektiivsele kasvatuspraktikale on omased 4 joont: 1) puudujäägid lapse järelvalves 2) puudujäägid vanemate distsipliininõuetes
suhteline. Destructive behavior - destruktiivne käitumine, mis on hävitav ja purustav. Tegemist on ühe käitumisprobleemiga. Arengupsühholoogiliselt avaldub lapseeas, kui lõhutakse asju. See käitumine on tahtlik. Materiaalseid asju lõhutakse tahtlikult. Murdeeas avaldub destruktiivne käitumine sõprussuhete lõhkumisega ja vanemas eas avaldub see näiteks suhete lõhkumisega ehk kokkuvõtvalt öeldes lõhutakse suhteid inimestega. Delinquent behavior - delinkventne ehk kuritegelik käitumine. Tegu on seadusevastase käitumisega. Õigusrikkumise terminit kasutatakse noorukiea kuritegude märgistamiseks. Distruptive behavior - distruktiivne ehk häiriv käitumine, mis on üheks probleemide liigiks. Kas õpetaja häirib last või vastupidi. Näiteks, kui laps ütleb jutule midagi vahele, siis see on häiriv käitumine, mis on iseloomult tahtlik ning kuulub antisotsiaalse käitumise alla.
(kalduvus süüdistada, madal agressioonilävi jms) Tõsine täiskasvanu eas pandud diagnoos. Attention deficit/hyperactivity disorder aktiivsus ja tähelepanuhäire, kuulub hüperkineetiliste häirete alla. F90.0. Psühhiaater diagnoosib. Hüperaktiivsus- pole küll diagnoos. Conduct disorder käitumishäire. Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häirete all (eelmine ka). F91 korduv ja püsiv düssotsiaalne, agressiivne või delinkventne käitumine. Behavior problems/difficulties käitumisprobleemid/raskused probleemne käitumine Probleemne käitumine hinnanguvabalt kirjeldatakse indiviidi käitumis. Probleemne käitumine on igasugune käitumine, mis tekitab raskusi, st takistab õpilase või klassi normaalset tegevust, või viitab raskuste olemasolule, st õpilane või klassi ei tööta efektiivselt. Raskestikasvatatav õpilase sisemised (varem). Sekkumiste suhtumiste muutus on muutnud probleemse käitumise
4.11 loeng Sotsiaalpedagoogiliste probleemide avaldumine üldhariduskoolis, antisotsiaalne käitumine koolis. Sotsiaalse taustaga probleemid koolis 13 Õpi- ja käitumisprobleemid Tõrjutus kooliklassis ja ühiskonnas Koolikohutstuse mittetäitmine Antisotsiaalne ja delinkventne käitumine Narkootiliste ainete tarvitamine Kodu ja kooli koostöö Kutsenõustamine motiveeriv vestlus Laste sotsiaalsete oskuste vähesus Hariduslikud erivajadused. Ei ole mitte ainult õppimisega seotud probleemid, vaid ka käitumisraskused ja probleemid. Seaduse järgi on kõik õpilased, kelle pärast peame midagi muutma hariduslike erivajadustega. Seaduse järgi on erivajadused: andekus, õpiraskused,
Ühel neist on psühhiaatrite poolt määratud diagnoos.. Teisel neist mitte. Alustaksin siis kuue aastasest poisist, kelle diagnoos on RHK 10 järgi F90.0 - Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk siis hüperkineetiliste häirete alaliikideks jaotamisel valitseb ebakindlus. Siiski on pikaajalised uuringud näidanud, et puberteedi või täiskasvanuikka jõudmisel sõltub tulemus palju sellest, kas häirega kaasnes agressiivne, delinkventne või sotsiaalselt ebakohane käitumine. Järelikult baseerub nende häirete jaotamine alaliikideks selliste kaasnevate sümptomite olemasolul või puudumisel. Koodi F 90,0 tuleks kasutada, kui hüperkineetilise häire (F90.-). Üldised kriteeriumid avalduvad, kui käitumishäire ( F91.-) omi ei ole. Sisaldab: tähelepanu puudulikkuse sündroom hüperaktiivsusega ( attention deficit disorder or syndrome with hyperactivity );
1. puudujäägid järelvalves 2. puudujäägid vanemate distsipliininõuetes laste järele (jäigad või vastuolulised nõuded). 3. laste julm kohtlemine 4. vähene seotus lapse eluga Probleemset tavakooli õpilast iseloomustavad: 1. antidistsiplinaarne käitumine kehtestatud distsipliini ja reeglite rikkumisena 2. antisotsiaalne käitumine- hulkumine, valetamine, kaklemine, popitegemine, väljakutsuv käitumine, klassikurususe kordamine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine. 3. delinkventne käitumine-varastamine. Lisaks käitumisprobleemidele mitmed negatiivsed isiksuse probleemid- laiskus, kangekaelsus, rahutus, endasetõmbumine, depressioon. Suhtumine käitumishälvetesse eri kultuuriregioonides. Kesk-Euroopa saksa keelt kõnelevas (Saksamaa, Austria, Shveits) kultuuripiirkonnas alustasid "raskete " laste uurimist meedikud-psühhiaatrid, ning ühiskonna murelapsi liigitatakse meditsiiniliste näitajate alusel. Ümberkasvatamist
· Somaatilised kaebused: pearinglus, väsimus, valud (tuimad, ägedad), peavalud · Mõtlemishäired: kuuleb või näeb midagi mittereaalset, imelik käitumine, veidrad/kummalised ideed · Agressiivne käitumine: vaidleb, noriv/kiuslik ümbritsevate suhtes, ründab inimesi, lõhub võõraste/teiste oma asju · Tähelepanuhäired: hajameelsus, keskendumisraskused, ei suuda püsida paigal, segaduses olek · Delinkventne käitumine: puudub süütunne, halb seltskond (kamp), valetamine, põgeneb kodust Pervasiivsed arenguhäired (autism, Aspergeri sündroom) Autism. Epidemioloogia. Usa 40:10 000, inglismaa 16,8 : 10 000. 60%-70% pervasiivsete arengu häiretega jäävad raske puudega ja ei saavuta kunagi iseseiva sotsiaalse toimetuleku taset. Fenotüüp. Sotsiaalne defitsiit, kõne- ja kommunikatsioonihäire ning stereotüüpne ja rigiidne käitumine. Autismispektri häirete uurimine
Teine on aneemia (seos kaltsiumi, tsingi ja teiste vajalike mineraalide puudusega), mis on seotud toksiinidele vastuvõtlikkusega. Sotsioloogilised mikrotasandi teooriad kriminoloogias 3.1. Edwin Sutherland, diferentseeritud assotsiatsioonide teooria; valgekraede kuritegevus Peamine esindaja on Edwin Sutherland (1883 1950). Teooria on kirjas kõikides õpikutes. Teooria väidab, et nii kuritegelik kui delinkventne (hälbiv) käitumine on seotud kuritegude toimepanemise tehniliste võtete ja seaduserikkumist soodustavate motiivide, püüdluste, ratsionaalsete seletuste ja hoiakute omandamisega (vastastikuse mõjutamise protsess). Kahjuks on teoorias, nagu ka uuringutes, vähe tähelepanu pööratud sellele, mida omandatakse. Teooria põhiolemus seisneb selles, et väidetakse, et kuritegelik käitumine on õpitud käitumine. On võimalik kokku võtta 9 põhiteesina ja need on: 1
Seksuaalelust saab eelkõige naudingu ja lõbu allikas, partnereid vahetatakse sageli ja valimatult, romantiline armumine jääb neile enamasti tundmatuks. Mingeid sügavamaid huvisid sellistel noorukitel tavaliselt ei ole, neil puuduvad igasugused tulevikuplaanid ja elatakse vaid olevikus.Püsimatute noorukite eriliselt suurt kriminaalset nakatuvust ja halba käitumisprognoosi on täheldanud paljud uurijad. Näiteks A. Litsko andmetel iseloomustas 75% püsimatuid delinkventne käitumine. Kõige vastuvõtlikumaks kriminaalsetele mõjudele luges see autor aga epileptoidset-püsimatut segatüüpi.14 Püsimatutele on iseloomulikud kodust põgenemised, vargused, seksuaalelu lodevus, samas välditakse kaklusi ja muid agressiivsusega seotud üleastumisi. Püsimatute väikseima vastupanu punkt on järelevalvetus ja kontrolli puudumine. Sellised noorukid vajavad ranget reziimi, neid on raske veenda,kuid kerge sundida.
annaabi.ee 
