aaasta algul tema lahkumise. Samal ajal toimus muudatus vanemate elukäigus -- nad asusid Narva elama. Narvas tutvus ta August Janseniga, kes oli tol ajal Keiserliku Kunstiakadeemia õpilane Peterburis koos kunstnike A. Prometi ja R. Sajoriga. Lähtudes Areni ilmsest kunstiandekusest soovitasid nad talle astuda Keiserliku Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli Peterburis, mis järgnevalt teostuski. Seal sai Peet kunstihariduse joonistamises , maalikunstis ning dekoratiivmaali alal. Aastal 1909 lõpetab Aren kunstikooli õppekursuse kuldaurahaga. Siitpeale algab ta osavõtt eesti kunstielust. Areni kunstiloomingu algjärk on otseselt seotud Noor-Eesti kultuuritaotlustega. Selle rühmkonna poolt 1910 korraldatud kunstinäitustel võidab Peet üldise tunnustava tähelepanu maaliga "Öö". Jaanuaris 1913 asub Aren pikemale välisreisile, esimeseks peatuseks Mustamere-äärne Alushta linn Krimmis, teekaaslaseks haige kolleeg Paul Burman ning Burmani õde
Barokkiaja maalikunst XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset kunstivoolu. Seda perioodi hakati tähistama üldnimetusega barokk. Maalikunst puhkes barokiajal õitsele. Eelistatud olid seina- ja laemaal kirikute seinu ja lagesid katsid suured usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli Andrea del Pozzo (Sant`Ignazio kiriku laemaal), Hispaanias El Greco ja Diego Velazquez, kes on üks tuntumaid hispaania kunstnikke üldse. Tema portreed on tõetruud ja humaansed. Tema suurimad kompositsioonid on "Kojadaamid" ja "Vaibakudujad". Flandria kunstnik Peter Paul Rubens oli oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja maalikunstis. Tema maalides on hoogu, liikumist, jõudu, elulusti ("Leukippose tütarde
- Pärast sõda elas Prantsusmaa ja natuke ka Marokos(vist, midagi ta seal igastahes tegi). - Harrastas puulõiget, litograafiat, monotüüpiat. - "Akt" puulõige; "Tiiger kaskedega" kuiv nõel; "Tamm" Peet Aren (1889-1970) - Eestlane - Ei olnud puhtalt ekspressionist. - Sündis Viljandis, õppis Peterburi kunstide koolis. - Harrastas tahvelmaali, dekoratiivmaali, vaba- ja tarbegraafikat, sisekujundust, raamatugraafikat. - Alguses olid tema teosed rahvus romantilises stiilis. - "Autoportree"; "Aida tänav Tallinnas"; "Laboratooriumi tänav Tallinnas"; "Kahepoolne töö". Kubism - Kubismi alguseks võib lugeda 1907.aastat. Lähtekohaks võime lugeda Cezanne loomingut,
22 TAHVELMAAL teisaldatavale(võib rippuda igale seinal, sõltumata kohast) alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Raffaelo „Sixtuse Madonna“ Rudolf von Alt. “Cathedral of St.Stephen” Viinis Sofinisba Angishola. „Lapsed koeraga” 23 24 SEINAMAAL EHK MONUMENTAALMAAL suurte mõõtmetega otse seina või lae pinnale maalitud teos. Dekoratiivmaali kasutatakse avalike hoonete kaunistamiseks. Teos on kaugelt vaadeldav, detailid ei mängi rolli, oluline sisu selge ja kohene arusaadavus (enamasti figuraalkompositsioon). Fresko- (märjale seinale) ja sakotehnika(kuivale seinale). Egituse hauakambrist seinamaal Seinamaal von Bocki majal 25 Kuremäe kloostri peavärava seinamaal 26 MOSAIIK
· J. M. W. Turner ,,Inglise sild" (25) · Steve Chambers: ,,Paat". (26) · Richard Bergholtz ,,Sügis" (27) 10. Tahvelmaal - teisaldatavale(võib rippuda igale seinal, sõltumata kohast) alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. · Raffael o Santi ,,Sixtuse Madonna" (28) · Rudolf von Alt. Cathedral of Sts. Stephen Viinis (29) · Sofinisba Angishola. ,,Lapsed koeraga" (30) 11. Seinamaal ehk monumentaalmaal -suurte mõõtmetega otse seina või lae pinnale maalitud teos. Dekoratiivmaali kasutatakse avalike hoonete kaunistamiseks. Teos on kaugelt vaadeldav, detailid ei mängi rolli, oluline sisu selge ja kohene arusaadavus (enamasti figuraalkompositsioon). (on fresko- (märjale seinale) ja sakotehnika(kuivale seinale)) · Egituse hauakambrist seinamaal (31) · Seinamaal von Bocki majal (32) · Kuremäe kloostri peavärava seinamaal (33) 12. Mosaiik - erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt. · Istari värav Babüloonias (34)
ja usuline müstika on läbinisti barokne. BAROKKIAJA MAALIKUNST XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset kunstivoolu. Seda perioodi hakati tähistama üldnimetusega barokk. Maalikunst puhkes barokiajal õitsele. Eelistatud olid seina- ja laemaal kirikute seinu ja lagesid katsid suured usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli Andrea del Pozzo (Sant`Ignazio kiriku laemaal), Hispaanias El Greco ja Diego Velazquez, kes on üks tuntumaid hispaania kunstnikke üldse. Tema portreed on tõetruud ja humaansed. Tema suurimad kompositsioonid on "Kojadaamid" ja "Vaibakudujad". Flandria kunstnik Peter Paul Rubens oli oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja maalikunstis.
Evald Okast vaimustasid juba varakult itaalia renessansiaja meistrite tööd. Tema ideaaliks oli Itaalia suurmeister Tintoretto. Need Tintoretto tõekspidamised kunstiküsimustes, mis pole kaotanud oma väärtust ka tänapäeval , osutusid noorele kujunevale kunstnikule suurt abi. Tintoretto omistas esmajärgulist tähtsust joonistamisele, rõhutades, et joonistamisoskuse võib omandada ainult visa tööga. 1937. aasta kevadel lõpetas Evald Okas Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiivmaali osakonna meistriklassi kiitusega, omandades rakenduskunstniku diplomi. 5 1938. a sügisel astus E. Okas äsjaasutatud Riigi Kõrgemasse Kunstikooli. Ta hakkas õppima maali osakonnas kunstnik professor A. Janseni ja professor J. Greenbergi juhendamisel. Kooli lõpetas ta 1941. a Tallinna Pedagoogiumi eriklassi joonistamises ja joonestamises. Saksamaa kallaletung Nõukogude Liidule katkestas ajutiselt kunstniku loomingulise tegevuse
(kaari, saamaskäike jne). Seetõttu kipub tõeline ja illusoorne ruum vaataja silmis segunema. Läheb raskeks eraldada tõelisi ja maalitud detaile. Kirikute seinu ja lagesid katsid usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Losside kaunistamisel eelistati mütoloogilise sisuga teoseid. Renessansi ajal olid kõik kunstiliigid eraldiseisvad. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias on ANDREA DEL POZZO (1642-1709). Tema loodud on Sant`Ignazio kiriku laemaalid Roomas. 17. sajandi maalis läks rahutu liikumise kujutamine erilise tähelepanu alla. Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta. 1585. aastal asutasid Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID Bolognas kunstiakadeemia, kus nad ise õpetajatena töötasid. Nende
kogu tunnetus ja usuline müstika on läbinisti barokne. BAROKKIAJA MAALIKUNST XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset kunstivoolu. Seda perioodi hakati tähistama üldnimetusega barokk. Maalikunst puhkes barokiajal õitsele. Eelistatud olid seina- ja laemaal kirikute seinu ja lagesid katsid suured usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli Andrea del Pozzo (Sant`Ignazio kiriku laemaal), Hispaanias El Greco ja Diego Velazquez, kes on üks tuntumaid hispaania kunstnikke üldse. Tema portreed on tõetruud ja humaansed. Tema suurimad kompositsioonid on "Kojadaamid" ja "Vaibakudujad". Flandria kunstnik Peter Paul Rubens oli oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja maalikunstis. Tema maalides on hoogu, liikumist, jõudu,
detaile (kaari, saamaskäike jne). Seetõttu kipub tõeline ja illusoorne ruum vaataja silmis segunema. Läheb raskeks eraldada tõelisi ja maalitud detaile. Kirikute seinu ja lagesid katsid usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Losside kaunistamisel eelistati mütoloogilise sisuga teoseid. Renessansi ajal olid kõik kunstiliigid eraldiseisvad. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias on ANDREA DEL POZZO (1642-1709). Tema loodud on Sant`Ignazio kiriku laemaalid Roomas. 17. sajandi maalis läks rahutu liikumise kujutamine erilise tähelepanu alla. Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta. 1585. aastal asutasid Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID Bolognas kunstiakadeemia, kus nad ise õpetajatena töötasid.
orjapõlve" meenutamine ja 600 aasta möödumine Jüriöö ülestõusust 1943.a. Selleks korraldati Jüriööle pühendatud kunstinäitus Moskvas. Enamik teoseid olid primitiivsed ajalooteemalised lavastused. (R. Sagritsa ,,Jüriöö signaal"). Jaroslavlis töötanud kunstnikest tuntuim on EVALD OKAS (1915-2011).Okas sündis Tallinnas tisleriperes. Üldhariduse sai erinevates Tallinna koolides. 1931- 1937.a. õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratiivmaali erialal. Õpinguid jätkas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, mille lõpetas 1941.a. maalijana. Samal aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. Kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Sõja ajal lõi realistlikke ajaloo- ja portreemaale (,,Eesti kunstnikud Jaroslavlis") ning portreejoonistusi. Pärast sõda astus ENSV Kunstnike Liitu. Loomingus jätkas esialgu sõjateemat, tegi suuremõõtmelisi kompositsioone kollektiivtööna ( ,,Estonia" teatri laemaal). 1950.-ndate teisel poolel
orjapõlve" meenutamine ja 600 aasta möödumine Jüriöö ülestõusust 1943.a. Selleks korraldati Jüriööle pühendatud kunstinäitus Moskvas. Enamik teoseid olid primitiivsed ajalooteemalised lavastused. (R. Sagritsa ,,Jüriöö signaal"). Jaroslavlis töötanud kunstnikest tuntuim on EVALD OKAS (1915-2011).Okas sündis Tallinnas tisleriperes. Üldhariduse sai erinevates Tallinna koolides. 1931- 1937.a. õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratiivmaali erialal. Õpinguid jätkas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, mille lõpetas 1941.a. maalijana. Samal aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. Kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Sõja ajal lõi realistlikke ajaloo- ja portreemaale (,,Eesti kunstnikud Jaroslavlis") ning portreejoonistusi. Pärast sõda astus ENSV Kunstnike Liitu. Loomingus jätkas esialgu sõjateemat, tegi suuremõõtmelisi kompositsioone kollektiivtööna ( ,,Estonia" teatri laemaal). 1950.-ndate teisel poolel
Stalking a Partridge and Hare Painting Jean Simeon Chardin. Still life with turkey hanged Jean Simeon Chardin. A Mallard Drake Hanging on the Wall and a Seville Orange Jean Simeon Chardin. A Rabbit Two Thrushes and Some Straw on a Stone Table Jean Simeon Chardin. Cat with Salmon Two Mackerel Pestle and Mortar Painting Jean Simeon Chardin. Cat with Ray Oysters Pitcher and Loaf of Bread Painting Jean Simeon Chardin. Pesunaine, 1735 ● Francois Boucher (1703-1770) Rokokoo dekoratiivmaali peameister. Heleroosa, helesinine. Francois Boucher. Diana pärast suplust, 1742 Francois Boucher. Venuse tualett, 1751 Francois Boucher. Putti lindudega, 1730-1733 ● Jean Honroe Fragonard (1732- 1806) Kergemeelne, pikantne, temperamentne, vaimukas. Jean Honroe Fragonard. Kiik, 1767 Jean Honroe Fragonard. Salajane suudlus, 1780 Jean Honroe Fragonard. Suplejad, 1765 ● Maurice Quentin de La Tour (1704- 1788) Portreemaalija. Maurice Quentin de La Tour, Louis XV
arhitektuurilisi detaile (kaari, saamaskäike jne). Seetõttu kipub tõeline ja illusoorne ruum vaataja silmis segunema. Läheb raskeks eraldada tõelisi ja maalitud detaile. Kirikute seinu ja lagesid katsid usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Losside kaunistamisel eelistati mütoloogilise sisuga teoseid. Renessansi ajal olid kõik kunstiliigid eraldiseisvad. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias on ANDREA DEL POZZO (1642-1709). Tema loodud on Sant`Ignazio kiriku laemaalid Roomas. 17. sajandi maalis läks rahutu liikumise kujutamine erilise tähelepanu alla. Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta. Arenes itaalia kunstis teine vool, nn naturalism, mille suurimaks esindajaks oli MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (1573-1610 Caravaggio põlgas idealiseerimist
annaabi.ee 
