Ladina keele kodune töö 29.09 1. Nimisõna põhivorm koosneb nimisõna algvormist ja omastava käände lõpust ja soost. 2. Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Ladina keeles on 5 deklinatsiooni.’ 3. Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genetiivi lõpu järgi. 4. Nimetage 1.-5. deklinatsiooni tunnused. 5. Kuidas määrata sugu? Sugu saab määrata sõnalõpu järgi. 1. meessugu – genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus –us (musculus ‚lihas’, gallus ‚kukk’) või –er (cancer ‚vähk’); 2. naissugu – genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp –a (vena ‚veen’, gallina ‚kana’ etc); 3. kesksugu – genus neutrum (n) sõnalõpp –um (erratum ‚viga’)
eelviimasel või kolmandal tagant, mitte kunagi viimasel. 2) Kui eelviimasel silbil on diftong, siis see on pikk silp. 3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne kaashäälikute ühendit. 4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks. 5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp 6) Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) Ol-, ul- on alati rõhuta ja lühikesed. 1)Nimisõna põhivorm koosneb nomitatiivist, genitiivist ja soost. 2) Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Viis 3) Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genitiivi lõpu järgi. 4) Nimetage 1.-5.dekl. tunnused. 1. ae 2. i 3. is 4.us 6. ei 5) Kuidas määrata sugu? Nominatiivi järgi 6) Mis soost on kõik a-lõpulised nimisõnad? naissoost 7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen.lõpp? Tooge näide. Kesksoost, skeleton. 8) Mis soost on enamik us-lõp.nimisõnu?Meessoost. 9) Mis lõpud võivad olla us-lõp.nimisõnadel genitiivis? I, us, is
Tekst 22 16) Aliud est vendere, aliud emere; aliud est merx, aliud pretium üks on müümine, teine ostmine; üks on kaup, teine (ostu)hind. Harjutused: 9) Kasutades eessõnu in, ex, de, ad, pro, cum tõlkida ladina keelde. koos rahvaga cum populu toimikust ex acto 14) Tõlkida väljendid. Määrata kindlaks allajoonitud sõnade kääne ja arv. Nimetada lähtevormid. matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga manu manus, f., substantiivi deklinatsiooni IV käändkond actiones poenales kahjutasude / hüvitiste hagid actiones actio, actionis f., substantiivi deklinatsiooni III käändkond poenales poena, poenae f., substantiivi deklinatsiooni I käändkond 25) Määrata verbi isikulõpp ja ajavorm. Nimetada põhivormid. Tõlkida. Venit ven-, (praes. ind. act. sg. 3); venio, veni, ventum, ventire, IV pöördkond ta tuleb/saabub Pertinet pertin-, (praes. ind. act. sg
f m, n m, f, m, n f n -um -i n -on -i n -en -inis n -u -us n -us -i m -us -us m -us -ris n -us -dis f 1. käändkond Esimesse deklinatsiooni kuuluvad -a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on ae. Kääne Ainsus Mitmus Nom. Tibia Tibiae Kes? Mis? sääreluu sääreluud Gen. Tibiae Tibiarum Kelle? Mille? sääreluu sääreluude 2. käändkond Siia kuuluvad -us ja -er-lõpulised meessoost sõnad ...
90o),direktsiooninurk,tabelinurk (0-90o). Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0 o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline). N N B AA;B A AB;A Magnetilise ja tõelise meridiaani vahel on erinevus deklinatsiooninurga võrra. Kui deklinatsiooninurk on idasuunas, siis on erinevus +märgiga, kui lääne suunas, siis -märgiga. Deklinatsiooni suuruse saab teada kohapealsetest meteoroloogilistest teenistustest või kaardilehe allservast. Magnetilise pôhjapooluse liikumised on ööpäevased ja aastased. Deklinatsiooni suurus muutub ühes ja samas punktis. Aastane muutus 9', ööpäevane on 15'. Järelikult ei saa magnetilise meridiaani järgi joont orienteerida täpsemalt kui 15'. Täpsus 15' rahuldab meid paljudel juhtudel, kuid arvutustööde läbiviimisel on see tülikas. Ageom Amag tmag
n osti tunninurk te= 120° Joonis 14 otsetõus (right ascension) RA= 70° sideeriline tunninurk SHA= 290° Ekvatoriaalne koordinaatide süsteem määrab taevakeha asukoha taevasfääril samuti kahe koordinaadi deklinatsiooni (käände) ja tunninurga abil. Deklinatsioon (, dec) on meridiaani kaar ekvaatorist taevakehani või ekvaatoritasandi ja taevakeha vaheline kesknurk. Deklinatsioon näitab taevakeha nurkkaugust ekvaatorist ja ühtlasi seda, kas taevakeha asub põhja- või lõunataevas. Seepärast on deklinatsioonil alati nimetus N või S. Deklinatsiooni väärtused kõigi meresõiduastronoomias kasutatavate taevakehade kohta leiame Merekalendrist (Nautical Almanac, MAE). Deklinatsiooni suurim
Tõeline asimuut määratakse astronoomiliste vaatlustega Päikese või tähtede järgi. Magnetiline asimuut on magnetilise põhja-lõuna suuna ja antud suuna vaheline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0-360°. Magnetiline põhja-lõuna suunda saadakse magnetnõela abil. Nurka nende kahe suuna vahel nimetatakse magnetiliseks deklinatsiooniks ehk magnetnõela käändeks. Kui magnetnõel kaldub geograafilise meridiaani suunast idapoole, siis loetakse deklinatsiooni positiivseks, kui läänepoole, siis negatiivseks. Tartu ümbruses on deklinatsioon ~+7°, Lääne- Euroopas -5°…-10°. Kui magnetiline deklinatsioon muutub suuresti lühikese vahemaa jooksul, on tegemist magnetilise anomaaliaga. (Eestis on tuntuim Jõhvi anomaalia, kus deklinatsioon kõigub ±15° piires). Rumb Geodeetiliste arvutuste juures on otstarbekas kasutada asimuudi asemel rumbi. Rumb on põhja-
armastusväärne, suur/ülev/õilis, õnnelik, pärl, kett/ahelad, selge/puhas, uuestisündinud, vaga, eostatud/viljastatud, annetatud/kingitud, roos, püsiv/põhimõttekindel/muutumatu, valud, õilmitsev/õitsev/lilleline, tütarlaps (sabiinlaste hõimust), karupoeg, helde/armas. (nominatiiv/nimetav; genitiiv/omastav) käänatakse selle deklinatsiooni järgi 1 omadussõnast FELIX, FELICIS III 2 nimisõnast LUX, LUCIS III 3 omadussõnast AUGUSTUS, AUGUSTA, AUGUSTUM I, II 4 omadussõnast VERUS, VERA, VERUM I, II 5 part. prees
a) I, II, IV, V deklinatsioonis leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel. b) III deklinatsioonis nominatiivi lõpp puudub, tüvi leitakse II-st pv-st genitiivi lõpus is eraldamisel. 3) Liita tüvele käändelõpud. Näited: II populus, i m. rahvas populi IV casus, us m. juhtum I poena, ae f. karistus V res, ei f. II iudicium, ii n. kohus Adjektiivid Omadussõnad missugune? I-II deklinatsiooni adjektiivid: -us (-er) (m), a (f), um (n) bonus, a, um: bona; bonum Ars, artis f. ars bona Ius, iuris n. ius bonum Liber (m), era (f), erum (n) vaba Civis , is (m) civis liber III deklinatsiooni adjektiivid: -is (m ja f), -e (n) Civilis (m;f), e (n) civile Ius, iuris (n) ius civile Ius gentium rahvaste õigus ius civile 1) Culpa, ae f. (süü) I subst.
Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline). N N B AA;B A AB;A Magnetilise ja tõelise meridiaani vahel on erinevus deklinatsiooninurga võrra. Kui deklinatsiooninurk on idasuunas, siis on erinevus +märgiga, kui lääne suunas, siis -märgiga. Deklinatsiooni suuruse saab teada kohapealsetest meteoroloogilistest teenistustest või kaardilehe allservast. Magnetilise pôhjapooluse liikumised on ööpäevased ja aastased. Deklinatsiooni suurus muutub ühes ja samas punktis. Aastane muutus 9', ööpäevane on 15'. Järelikult ei saa magnetilise meridiaani järgi joont orienteerida täpsemalt kui 15'. Täpsus 15' rahuldab meid paljudel juhtudel, kuid arvutustööde läbiviimisel on see tülikas. Ageom Amag tmag
Puudub sõnastik. Õigekirjareegleid ei esita. Eesti sõnades ei esine tähti c, f, x ja z, vokaalide loendis esitab ka ä, ö ja ü. Grammatika tähtsaim osa on vormiõpetus. Morfoloogiaosa alguses esitab ta sõnatuletuletusvõimalusi koos tuletusalustega. Käändeid 5 (nominatiiv, genitiiv, akusatiiv, daativ, ablatiiv), käänamisreeglid vastavad üsna hästi tegelikule keelekasutusele. Esitab 9 käändsõnatüüpi, kuigi väidab ühe deklinatsiooni olemasolu. Ka eitavad vormid. Pigem deskriptiivne, kui õpik Salomo Vestring: põhjaeesti murdeline eesti-saksa sõnastik, käsikiri. Aluseks kõigile 18.saj trükist tulnud eesti sõnastikele. Esimene eesti-saksa sõnaraamat. Anton Thor Helle ,,Kurzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" (,,Lühike eesti keele õpetus"): eesti keele käsiraamat, sisaldab lugemisharjutustena 525 vanasõna, 135 mõistatust ja 10 saksakeelse tõlkega varustatud dialoogi
· ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel · lber - raamat, kuid: lber vaba Rõhk · Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil m_ter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk nat_ra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Põhivormid Culpa süü, hooletus (nom) Ae (näitab käändkonda ehk deklinatsiooni) (gen lõpp) f (sugu) Käänamise reeglid · Määra teise põhivomi ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond ehk deklinatsioon. · Leia sõna tüvi. Sõnatüvi leitakse esimeses, teises, neljandas ja viiendas deklinatsioonis nominatiivi lõpu eraldamisel. Nt culp/a a on käändelõpp. o Kolmandas deklinatsioonis leitakse tüvi genitiivi lõpu is eraldamisel. · Liita tüvele käändelõpud. I (nom) II(gen lõpp) III (sugu) (kõik 3
annaabi.ee 
