Walter de Maria, Robert Smithson, Christo. Hans Haacke, Robert Morris. Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste 1965-ndtatel Kontseptualism USA
kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. SÜMBOLISM Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Sümbolismi manifesti ("Le Symbolisme", Le Figaro, 18. september 1886) avaldas 1886 Jean Moréas. Moréas kuulutas, et sümbolism on vaenulik "lihtsate tähenduste, deklamatsioonide, võltssentimentaalsuse ning tõsiasjade kirjeldamise vastu" ning selle eesmärk on hoopis "rüütada Ideaal tajutavasse vormi", mille "eesmärk ei ole mitte iseeneses, vaid mille ainuke otstarve on väljendada Ideaali": "Selles kunstis ei kirjeldata loodusestseene, inimtegevust ja kõiki muid reaalse maailma nähtusi nende eneste pärast; siin on nad tajutavad pinnad, mis on loodud selleks, et esitada nende esoteerilist vastavust Ürgideaalidele." EKSPRESSIONISM
kaetud maale. Vahel tõi maalidele pikad kitsad triibud maali servadesse. Frank Stella (1936) kasutab ebatavalises formaadis lõuendeid, millele maalib erksavärvilisi ja dekoratiivseid triipe. Tihti tegi maalidesse sisselõikeid, mis muutis teose skulptuuri ja maali vahepealseks 12. KONSEPTUALISM TAUST Tekkis New Yorkis 1965. Vool levis kiiresti Euroopasse ja kuni 1970.aa lõpuni oli väga mõjukas TUNNUSJOONED 1. konseptid, ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. 2. vahel kasutatakse ideede väljendamiseks väikesi raamatuid, illustreeritud tekste, fotosid, filme, galeriiseintele kirjutatud sõnu, matemaatiliste valemitega täidetud lõuendeid 3. teosed ja ideed esitatakse happeningi kujul, need on juhuslikud ja ajutised 4
Teine oluline autor oli Plutarchos, kelle looming jaguneb meile teadaolevalt kaheks peateoseks: ,,Moralia" ja ,,Paralleelsed elulood" neljakümne kahe kuulsa kreeklase ja roomlase elulugu, suurem osa on paarikaupa, kus kõrvuti on pandud kuulus kreeklane ja kuulus roomlane. 92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on deklamatsioon? Teise sofistika laine moodustavad üldiselt 1. ja 2. sajandil pKr elanud ja tegutsenud retoorikaõpetajad ja deklamatsioonide autorid. Sarnasuseks oli retoorika/kõnekunsti harrastamine. Erinevus varasemast: idealiseerib vana klassikalise aja Kreeka kultuuri ja retoorikat, palju konservatiivsem; esindajad vastuolus uute arengutega, nt kristluse levikuga, pooldasid polüteistlikku kreeka religiooni. Kuna avalikke demokraatlikke koosolekuid väga enam ei toimunud, siis kadus vajadus kõnede pidamise ja kõnekunsti vastu. Ka kohtusaalis muutus seadusetundmine retoorilisest kohtukõnest olulisemaks
meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste
oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende
juures ja pigem taunis õpilaste originaalsuspüüdeid. Kui uuemad sofistid ühiskonda kritiseerisid, heitsid nad ette vanade väärtuste hülgamist, mitte tagurlikkust. Traditsioonide austamisega kaasnes sageli ka vana usu eelistamine ning kristluse taunimine, kuigi juba alates 2. saj on teada ka kristlasist sofiste ning hilisemal ajal saab rääkida kristlikest kõnekunsti koolkondadest. Peamiseks rakenduseks sai meelelahutuskõnede ehk deklamatsioonide pidamine: esineti publiku ees vaimukate kõnedega, sageli võisteldi omavahel kõneosavuses, aga kõik see oli etendus, reaalselt kedagi ei kaitstud ega süüdistatud, mingeid otsuseid ei langetatud. 93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see zanr avaldanud hilisemale euroopa kirjandusele? teemadeks olid peamiselt tundemaailm, eraelu, olustikulised sündmused ja perekondlikud suhted. Keskajal oli väga populaarne Rooma ajast pärit
meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja „Art & Language“ ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaažina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus
meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus
oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus
annaabi.ee 
