mis jäävad koordinaatide alguse ja selle punkti vahele; algparameetrid rajatigimustest; lauskoormus esitatakse koormuse algusest tala lõpuni ehk lauskoormuste summana) Siirete määramine Mohri integraaliga Suvalise varraskonstruktsiooni siirte arvutamise metoodika mis põhineb Mohri integraalil. Tarindi deformeerimiseks kulutatud tööd nimetatakse deformatsioonitööks. (Tähis W, ühik J) Tarindis laekub tehtud tööga võrdne deformatsioonienergia U. Clapeyroni teoreemdeformatsioonitöö võrdub jõu ja sellele vastava siirde poolkorrutisega. // W=F* Siire peab olema võimalik, sellisel juhul räägitakse jõu virtuaalsiirdest ja virtuaaltööst.(kui jõud sooritab tööd sellest jõust sõltumatul siirdel ja on ainult kujutletav) 1) Kaks võrdvastupidist jõudu W=F, 2) Jõupaar W= M 3) Kaks võrdvastupidiste momentidega jõupaari W=M, Mohri integraal
Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Seismiline laine Seismiline laine on koldest igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel. Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid, murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Seismilised lained levivad Maa sfäärides ja piki maapinda. Lained võivad tekkida looduslikult ja tehislikult. Loodusliku tekkega lained pärinevad maavärinate epitsentrist ja levivad sellest suure kiirusega eemale.
pinged koormuse rakendamise iseloomust. Elastsusmoodul(Hooke´i seadusest) iseloomustab materjali jäikust, võimet vastu panna deformatsioonidele. Pingedimensiooniga võrdetegur E: suurem E= väiksem moone (sama pinge puhul). Hooke´i nihkeseadus. Nihkeelastsusmoodul: pingedimensiooniga võrdetegur G. Tugevustingimus: konstruktsioonis esinevad pinged ei tohi ületada lubatavat pinget Lubatav pinge on piirpinge, mida on vähendatud nominaal varutegur Sn korda. Deformatsioonienergia- deformeerumisel koguneb hulk energiat, koormuse eemaldamisel see energia vabaneb. Mida suurem on konstruktiivne deformeeruvus, seda suuremat enertiat saab ta varuda enne purunemist, nt kasutades löögi energiat(autode põrkerauad) ). Tõmbediagramm (= pinge - deformatsiooni tunnusjoon) = (standardsest) tõmbekatsest saadud taandatud koormuse ja suhtelise deformatsiooni graafik.
Põhiliseks seisundit määravaks mõjuriks peetakse pingust. Purunemisele eelnev materjali seisund mõjutab purunemise iseloomu. Kui piirduda ühekordse monotoonselt kasvava koormuse käsitlusega, siis eristatakse kaht purunemistüüpi. Habras purunemine toimub materjali rebestumisena, et pragu areneb risti suurimate tõmbepingete suunaga. Purunemisprotsessi mingis staadiumis muutub prao areng salvestunud deformatsioonienergia toimel pidurdamatuks. Plastne purunemine toimub peale keha olulist plastset deformeerumist umbes 45° all suurimate tõmbepingete suunaga. See on vähemohtlik, sest areneb aeglasemalt ja nõuab energia juurdevoolu koormuse suurendamise kaudu. Reoloogia tegeleb keskkonna deformeerimise ja voolamisega. Kujutatakse kolme põhiomadust: • Elastsus - materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võime taastada esialgne kuju.
o kustunud vulkaan on inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaan o Suikunud vulkaan on ajutuses purskerahu seisundis olev vulkaan. o Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. o maavärina kolle e hüpotsenter on tekkekoht maa sees. o Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. o seismilised lained on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel o tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiidlaine o maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine.
7. Liigitage järgmised plastid kristallilisteks ja amorfseteks. a. PTFE Krist. b. PVC Amorfne c. LDPE Krist. d. SBR Amorfne e. ABS Amorfne f. PEK Krist. g. ERP Amorfne h. PET Krist. 8. Moodustage sobivad paarid. a. Löögisitkus purustusenergia (Izod) b. Jäikus suur elastsusmoodul c. Plastsus taastumatu deformatsioon d. Sitkus suur deformatsioonienergia e. Rabedus väike deformatsioonienergia f. Elastsus taastuv deformatsioon g. Kõvadus vastupanu pinnadeformatsioonile h. Kummielastsus kõrgelastne deformatsioon 9. Järjestage polümeerid tõmbetugevuse kasvamise järjekorras. a. LDPE b. PP c. ABS d. PC e. PA f. PI g. PEEK h. PAR 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a. Kanister HDPE b
Arvutuslik pinge konstruktsioonielemendi ohtlik punkt, kus tekivad suurimad pinged. 17. Tugevuse hindamine joonpinguse korral. Joonpingus on olukord, kus pinged mõjuvad kõikidel pindadel ühes sihis (pingesihis) ning on ainult üks peapinge 18. Suurimate tangentsiaalpingete hüpotees(kolmas tugevusteooria). kaks pingust on ekvivalentsed siis, kui nende suurimad tangentsiaalpinged on võrdsed. 19. Kujumuutuse deformatsioonienergia hüpotees. kaks pingust on ekvivalentsed siis,kui kujumuutuse potentsiaalne erienergia ruumalaühika kohta on mõlemas pingeseisundis ühesugune. 20. Mohr'i tugevusteooria. Rajatud katsetulemuste põhjal, puuduseks see, et see teooria ei võta arvesse keskmise peapinge mõju tugevusele, tänapäeval ulatuslikult kasutusel, sobib nii plastsete kui ka habraste materjalide tugevuse hindamiseks. 21. Üldistatud Hooke'i seadus.
Võrreldes seda eelmise ülesandega, milles kehad ja nende algkiirused olid samad, on otsekokkupõrkel (laupkokkupõrkel) kiirus pärast põrget üsna väike ja peaaegu kogu esialgne kineetiline energia läheb kehade deformatsioonienergiaks. Kommentaar. Autode kokkupõrge. Eelmised kaks ülesannet on kasulikud ka praktilises elus, sest annavad ettekujutuse võimalikest kahjudest autode kokkupõrkel. Mida suurem on deformatsioonienergia, seda suuremad on autode kahjustused. Tagant otsasõiduga liiklusõnnetusi on kahjuks üsna palju, samuti ka autode laupkokkupõrkeid. Tagant otsasõidu korral põrge enamasti absoluutselt mitteelastne ei ole, kuid autode kahjustused võivad olla piisavalt suured, sõltuvalt sellest, kui palju energiat läheb kokkupõrkel deformatsioonienergiaks (lihtne absoluutselt mitteelastse põrke mudel annab maksimaalse deformatsioonienergia
tekib piirseisund siis, kui suurim tangentsiaalpinge saavutab materialile iseloomuliku Peamise lahtivõetava liite -- keermesliite -- tunnus on keermestatud elementide piirväärtuse (max= lim). Tugevus on tagatud, kui max<= [] kasutamine. Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile: IV ehk kujumuutuse deformatsioonienergia kruvisid, peaga polte, tikkpolte ja muttreid, kuid ühendatavad detailid võivad olla ka Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. keermetatud. Keere moodustatakse keermeprofiili kohase kruvijoone töötlemisega detaili pinnale. Väändepinge. Tugevustingimus väändel
fenomenoloogilised teooriad põhinevad katseandmete matemaatilise töötlusel Näited: 1. III tugevusteooria e suurimate tangentsiaalpingete teooria – sõltumata pinguse iseloomust tekib piirseisund siis, kui suurim tangentsiaalpinge saavutab materialile iseloomuliku piirväärtuse (τmax= τlim). Tugevus on tagatud, kui τmax<= [τ] 2. IV ehk kujumuutuse deformatsioonienergia 34. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. 35. Väändepinge. T Tugevustingimus väändel. Wp 36. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine. Vääne on varda koormusseisund, milles ristlõikepindaladel jaotatud elementaarsisejõud taanduvad väändemomendiks Tv.??? 37. Surutud varraste stabiilsus. Varda telje sihis mõjuv jõud peab olema võrdne varda sisejõuga 38
III = 2 max = 1 - 3 .või. ekv III = 2 + 4 2 [ ] 40. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid). Energeetiline ehk IV tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui Istuks nimetatakse liite detailide liikuvuse astet, st kui hästi või kui halvasti nad deformatsioonienergia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( materjalid, üksteise suhtes liiguvad. Istud liigitatakse: mille piirseisundiks on paksuse teke) - liikuvad, ehk garanteeritud lõtkuga, - liikumatud, ehk garanteeritud pinguga, - siirdeistud. alumiiniumsulamid)
või. ekv II = 0,35 + 0,65 2 + 4 2 [ ] Suurima nihkepinge ehk III tugevusteooria: piirseisund tekib siis kui (sõltumata pinge liigist) suurim nihkepinge punktis saavutab teatud piirväärtuse (sitked materjalid) III = 2 max = 1 - 3 .või. ekv III = 2 + 4 2 [ ] 7 Euergeetiline ehk IV tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui deformatsioonienergia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( materjalid, mille piirseisundiks on paksuse teke) 1 IV = ( 1 - 2 ) 2 + ( 2 - 3 ) 2 + ( 3 - 1 ) 2 .või. ekv IV = 2 + 3 2 2 36. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Mõõtme tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus. T=Dmax-Dmin. T= ülemine piirhälve-
KONTINENTAALNE RIFT - rift, mis maapinnal maavärina tekkekoha on tekkinud mandrilise maakoorega ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. 7 SEISMILISED LAINED - igas TSUNAMI -maavärina, maalihke või suunas eemale leviv vulkaanipurske tagajärjel tekkinud deformatsioonienergia kandja, mis hiiglaslik merelaine. tekib energia kiirel vabanemisel. ATMOSFÄÄR 1. Mis gaasidest koosneb atmosfäär? Kust need gaasid tulevad? Lämmastik(78%)- tekib orgaanilise aine lagunemisel. Hapnik(20%)- tekib taimede fotosünteesil. Süsihappegaas(0,03%)- tekib hingamisel, põlemisel, vulkaanipursete tagajärjel, lagunemisel.
Piirseisund tekib siis, kui suurim nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse III 2 max 1 3 . Tugevustingimus ekv III 2 4 2 . Teooria annab häid tulemusi tasandpinguses sitkete materjalide puhul, mille käitumine tõmbel ja survel on ühesugune ja piirseisundiks on voolamine. Energeetiline ehk neljas tugevusteooria Piirseisund tekib siis, kui deformatsioonienergia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse 1 IV 1 2 2 2 3 2 3 1 2 . 2 F1 F2 Tugevustingimus ekv IV 3 . 2 3 2M Teooria annab häid tulemusi materjalide puhul, mille piirseisundiks on plastsuse teke
annaabi.ee 
