Ühtlasi tekib arutluses surnud ring - kaks väidet on tõesed siis ja ainult siis, kui nad suudavad olla korraga tõesed. 8. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni! Tõesed on väited, mis ,,töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad ja millesse on kasulik uskuda. 9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile! Kasulik võib olla uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla kasutu. 10. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Deflatsionism on ideede koolkond, millel on kõigil ühine seisukoht, et väidetel, mis väidavad endid olevat tõesed, ei ,,oma" mingisugust ühist tõekontseptsiooni. Deflatsionism ütleb, et tõe mõiste ei ole midagi sügavat ja tähtsat, tõdedel pole mingit ühist omadust, nagu eelnevad teooriad on eeldanud. 11. Selgitage tõefraasi üldistavat ja performatiivset funktsiooni?
inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised 2. Kasulik väärus/kasutu tõde. Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne 8.Mida väidab deflatsionism? vahekord? Kes peaks valitsema? Deflatsionism on ideede koolkond, millel on kõigil ühine seisukoht, et väidetel, mis väidavad 5.Iseloomustage filosoofia vahekorda ilukirjanduse ja teadustega. endid olevat tõesed, ei ,,oma" mingisugust ühist tõekontseptsiooni. Deflatsionism ütleb, et tõe Filosoofia on teadus, mis esitab palju küsimusi, ning otsib neile vastuseid
Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat. Tõde määratletakse uskumuse tagajärgede kaudu. Tõesed on sellised uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda. Esitage pragmatismi tõeteooriale vähemalt kaks vastuväidet. Kahemõttelisus: tekivad ,,kasulikud väärad" ja ,,kasutud tõed". Võib tekkida faktiliste tõdede eiramine. Mida väidab (ja mida ei väida) deflatsionism? Tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Tõde pole midagi sügavat, mida peaks otsima. Ehk polegi tõde olemas. Selgitage lähemalt tõefraasi funktsioone. ,,on tõsi, et". Stiililine, üldistav, kinnitav, väljendav otstarve. Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. Tõde on ikkagi tähtis. Milline on eri liiki teadmiste omavaheline seos? Kas üht liiki teadmist (nt oskusteadmist) saab teise liiki teadmisesse (nt et-teadmisse) "ümber tõlkida"?
Tõed on sellised uskumused.... -mis „töötavad” -millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda - mis ennast õigustavad -millesse on kasulik uskuda 18.Esitage pragmatismi tõekontseptsioonile vähemalt kaks vastuväidet. Sõna „töötama” kahemõttelisus Vahel on kasulik uskuda millessegi, mis on väär, ning mõni tõde võib olla väga kahjulik ( tõde on valus kuulata). 19.Selgitage deflatsionismi põhisisu ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Deflatsionism väidab, et traditsioonilised tõeteooriad on nn. õhku täis. Deflatsionist on arvamusel, et tõde mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ega tähtsat, tõde ei oma mingit olemust, filosoofid on masendatud seetõttu, et nad otsivad seda mida olems ei ole. Erinevus teistest tõeteooriatest seisneb selles, et kui teised tõeteooriad kirjeldavad tõde kui lausete omadusi, siis defllartsionistid väidavad , et tõde on väljenduslik, kinnituslik jms võte,mis ei
tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda 8. Kriitika pragtismi tõekonseptsioonile: Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. Inimestel on erinevad maailmavaated ja uskumused ning ühele võib olla õigustatud, teisele mitte 9. Deflatsionism: ehk vaated, mida iseloomustab uskumus, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. „Tõel“ ei ole sügavat tähendust. Tõde pole olemas. Eelmised teooriad leiavad jällegi et tõde on sügav ja tähtis ja kindlasti olemas. 10. Tõefraasi üldistav, peformatiivne ja ekspressiivne funktsioon: Üldistav: tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele; fraasi vaja kui pole atud lauset. Kinnitamine ja nõustumine: kasutades fraasi „on tõene“ sooritame
.. leidub siiski mõningaid absoluutseid tõdesid, nö tajumuslikult ilmsed (nt 1+1=2, valge erineb hallist vähem kui mustast) 8. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile. .. sõna ,,töötama" on kahemõtteline: mingi uskumus prognoosib juhtuvat, mingi uskumus varustab meid energiat. .. võib ju olla kasulik millessegi, mis on väär (nt hauatagusesse ellu) .. mõned tõed on kasutud, mõned on kahjulikud (on valus kuulata) 9. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Moto: ,,Laskem tõest ja tõeteooriatest õhk välja!" Tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. .. tõe mõiste pole midagi sügavat ja tähtsat, nagu eelmised teooriad on eeldanud .. tõde ei oma mingit deepi ,,olemust" pole tõdede ühist omadust. .. tõeprobleem on filosoofe masendanud seetõttu, et nad otsivad seda, mida pole olemas. Deflatsionism ei väida, et tuleks: .. fraas ,,on tõene" tuleks keelest ära kaotada .
Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad. 12. Kas Jamesi järgi on olemas absoluutseid tõdesid? Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Väärad ideed on need, mida ei saa. See on tõene, mis on meile kasulik. On küll... Absoluutselt tõene, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda. 13. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Erine selle poolest, et tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu kõik teised voolud on arvanud. 14. Mida tähendab et ,,on tõene" on performatiivne väljend? Seda öeldes sooritab inimene mingi teo. 15. Milles seisneb ,,tõe/tõesuse" ekspressiivne otstarve? Strawsoni järgi on fraasil "on tõene" lisaks nõustumise ja kinnitamisele veel ka ekspressiivne otstarve: "on see tõsi, et..." "on see ikka tõene, et..."
igavesti muutumisprotsessis – see võib olla muutumine mingi kindla eesmärgi poole – kuid see on siiski muutumine. Jamesi järgi on uskumus tõene sedavõrd, kuivõrd temast lähtumine on meile elus kasulik. Absoluutset tõde ei ole inimkond veel saavutanud ning seepärast peamegi valmis olema seda, mida täna tõeks peame, homme eksituseks nimetama. Meie kohus otsida tõde tuleneb Jamesi arust meie üldisest kohusest teha seda, mis ennast ära tasub. 13. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Tõeteooria kus fraas ''on tõene'' on liiane ja põhimõtteliselt kõrvaldatav. Erineb teistest, sest tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, mida eelmised teooriad väidavad. 14. Mida tähendab et „on tõene“ on performatiivne (tegevuslik) väljend? St, et sellega ei kirjeldata vaid sooritatakse teatud tegu (tõestamine). 15. Milles seisneb „tõe/tõesuse“ ekspressiivne (väljenduslik) otstarve
kas on tõsi, et lumi on valge, ei pea me silmas, kas on kasulik uskuda, et see on valge. V Deflatsionismi tõeteooriad *Ramsey, Ayer, Strawson, Quine a) Tõe mõiste pole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eeldavad teised teooriad. b) Tõde ei oma deepi olemust – pole mingit kõigi tõdede ühist omadust. c) Tõeprobleem masendab filosoofe, sest nad otsivad seda, mida pole olemas. Tõefraasi kõrvaldatavus: fraas „on tõene“ on pm kõrvaldatav. Siiski ei väida deflatsionism, et tõefraas on mõttetu. Tõefraasil on stilistiline, üldistav, kinnitav ja väljenduslik otstarve. stilistiline jms – rõhutav, stilistiline, süntaktiline üldistamine – ühele lausele omistatuna on tõefraas üleliigne, aga on vajalik lause puhul, mis pole antud. kõik, mida Newton ütles, oli tõene ei ole sama mis kõik, mida Newton ütles. kinnitamine ja nõustumine väljenduslik – funkstioneerib üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana. Kriitikat:
sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad. 11. Kuidas suhtub James absoluutsetesse tõdedesse? Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Väärad ideed on need, mida ei saa. See on tõene, mis on meile kasulik. On küll... Absoluutselt tõene, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda. 12. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Erineb selle poolest, et tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu kõik teised voolud on arvanud. 13. Selgitage tõefraasi üldistavat, performatiivset ja ekspressiivset funktsiooni? Tõefraasi üldistav funktsioon Quine (1995) ja Ramsey (1999): tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele: “on tõene, et Caesar mõrvati” = “Caesar mõrvati” Ent tõefraasi on vaja lause puhul, mis pole antud
ei ole olemas! Fraasid ,,on tõene" (,,on tõsi") on ppõhimõtteliselt kõrvaldatavad: järgnevad laused on sama sisuga! - ,,ma tunnen kannikese lõhna" - ,,on tõsi, et ma tunnen kannikese lõhna." Deflatsionismi kriitika: - Hüpoteetilised otsused - Tõde kui väärtus - Kriitika põhiidee: Leida fraasi ,,on tõene" tarvitusjuhtum, mis ei klapi teooria poolt väidetud tõefraasi rollidega. NB! Deflatsionism ei väida, et - Fraas ,,on tõene" tuleks keelest ära kaotada (või et selle tarvitust tuleks piirata) - Tuleks loobuda tõerääkimisest (ebasiira vaikimise või valetamise kasuks). - Sõnade ,,tõene" ja ,,on tõene" tarvitamine on kasutu/mõttetu 42. Milles seisneb tõefraasi funktsioon? On antud erinevaid vastuseid. See tõttu mitmeid silte (,,tõe liiasusteooria",
annaabi.ee 
