Infotehnoloogia, ärieesmärgid, äristrateegia, IT eesmärgid, it strateegia. 8. Strateegiline planeerimine on organisatsiooni tulevikuplaanide formaalne määratlus. 9. • kõige tähtsam eesmärk, tähtsuselt teine eesmärk, tähtsuselt kolmas eesmärk jne. •Kõikide tasandite puhul vastab madalam aste küsimusele „kuidas?” ja kõrgema taseme eesmärk vastab küsimusele „miks?“. •Erandiks on kõige tähtsam eesmärk, sest puudub vastus küsimusele „miks?“. Nii defineeritaksegi kõige tähtsamat eesmärki. 10. IT strateegia koostamisel peavad osalema kõik huvitatud pooled ning selle peab kinnitama 11. IT strateegia peab lähtuma ettevõtte eesmärkidest, osapoolte seisukohtadest, väliskeskkonnast ning tehnoloogilisest arengust, seda ei saa koostada ettevõtte strateegiast eraldi 12. IT strateegia peab lähtuma ettevõtte eesmärkidest, osapoolte seisukohtadest, väliskeskkonnast ning tehnoloogilisest arengust, seda ei saa koostada ettevõtte
võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet ja kehi võib iseloomustada korraga mitu pikkusmõõtu. Laius on ju tegelikult ka pikkus. Seda mõõdetakse lihtsalt teises sihis. 7. Ruumi mõõtmed- Füüsikalise ruumi mõõde on võimalike suundade arv, kuhu ruumis võimalik liikuda on. Nendeks suundadeks on üles-alla, paremale- vasakule ja edasi-tagasi. 8. Aeg- Aja mõiste on sarnaselt pikkusega käsitletav vaid läbi võrdlemise. Aega defineeritaksegi mõõtmise ehk võrdlemise kaudu. Aeg on füüsikaline suurus -- aega saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada. Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus -- aeg on kõikides füüsikavaldkondades kasutatav suurus, aega ei väljendata teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks. Aeg on pidev -- me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid labimata
otsustusi oma eesmärkide saavutamiseks. Kogu majanduselu seisukohalt huvitab meid situatsioon, kus nii tarbijad kui ka tootjad saavutavad eesmärgi samal ajal. Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ning kvaliteediga kaupa. Seda institutsiooni ehk turgu iseloomustavad järgmised omadused: · ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (koht);
hierarhia võimalus on Üks eesmärkide organiseerimise hierarhiate kasutamine. Ülalnimetatud punktid võib organiseerida hierarhiliselt tähenduse järgi ja reastada järgnevalt: · kõige tähtsam eesmärk, tähtsuselt teine eesmärk, tähtsuselt kolmas eesmärk jne. ·Kõikide tasandite puhul vastab madalam aste küsimusele ,,kuidas?" ja kõrgema taseme eesmärk vastab küsimusele ,,miks?". ·Erandiks on kõige tähtsam eesmärk, sest puudub vastus küsimusele ,,miks?". Nii defineeritaksegi kõige tähtsamat eesmärki. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS Juhtimise hierarhia ·Elujõulistes organisatsioonides liiguvad juhtimiskorraldused vertikaalis ja suhtlemine toimub horisontaalis. ·Sama kehtib organisatsioonidevahelises suhtlemises, mis on infotöötluse ja -vahetuse lahutamatu osa. Võrdne räägib võrdsega, käsklusi võetakse vastu ainult ülevalt ja antakse ainult alla. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS Strateegia ajalooline ülevaade
Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu defineeritaksegi kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka saamata jäänud tuluks. Piiratud ressursside tingimstes tähendab ühe hüvise tootmismahu suurendamine loobumist teatud kogusest teise hüvise tootmisest, see aga ongi esimese hüvise tootmismahu suurendamise alternatiivkulu.
Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Tagasiside Alternatiivkulu defineeritaksegi kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka saamata jäänud tuluks. Piiratud ressursside tingimstes tähendab ühe hüvise tootmismahu suurendamine loobumist teatud kogusest teise hüvise tootmisest, see aga ongi esimese hüvise tootmismahu suurendamise alternatiivkulu. Küsimus 4 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Konkreetsete operatsioonide staadium(alg- ja põhikooliiga, 7 - 12 a) Arenevad skeemid, mis lubavad kasutada rohkem loogikal baseeruvaid mõtlemisviise. Fomaalsete operatsioonide staadium(põhikooli-, gümnaasiumi- ja täiskasvanuiga) Selles staadiumis suudab inimene mõelda abstraktselt, hüpoteetiliselt, teha reeglite põhjal üldistusi, püstitada hüpoteese ja neid kontrollida. 42. Mis on keel ja mis on kõne? Eristatakse mõisteid keel ja kõne. Keelt defineeritaksegi kui tähendust omavat märgisüsteemi. Kõne on keele kasutamine rääkimisel 43. Miks on keel oluline? Keele tähtsust inimeseks olemise juures on raske ülehinnata. Keel annab inimesele võimaluse suhelda, keele vahendusel inimene mõtleb, õpib ja omandab teadmisi. Keel aitab kaasa isiksuse kujunemisele. Keel on peamine kultuuri kandja. Tänu keelele elab inimene sisse enda kultuuri, omandab seal kehtivad normid ja väärtused, saab osa eelnevate põlvkondade kogemustest. 44
muust. Kui meil oli kaksteist krooni ja me ostsime selle eest kaks jäätist, siis ei ostnud me üht kinopiletit või kaht saia või kimpu ülaseid. Kui me ostsime 5000-kroonise videomaki, ei ostnud me külmkappi jne. Nüüd võib küsida: mis läks meile maksma ostetud videomakk? Vastus on: nii need 5000 krooni kui ka võimaluse hoida toitu külmkapis. 12-kroonise kinopileti hinnaks oli muuhulgas ka kõhutäis. Alternatiivkulu defineeritaksegi kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka saamata jäänud tuluks. Alternatiivkulud on ka väga suure praktilise tähtsusega. Oma igapäevases elus peame pidevalt arvestama (sageli me seda muidugi ei tee), kui palju me oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime käitunud teisiti. Võtame näiteks tüki maad. Meil on võimalus ehitada sinna suvila või
∈B ∧ c∈ ∈C ∧ . . . ∧ n∈ ∈N } VASTAVUSED Kuna kahe hulga otsekorrutis A × B koosneb nende elementide kõikvõimalikest järjestatud paaridest < a, b > , siis defineeritaksegi Vastavus seab ühe hulga elementidele vastavaks teise hulga mingeid vastavust lähtehulga ja sihthulga otsekorrutise osahulgana: elemente. Vastavus ϕ: A→B on hulk ϕ ⊂ A×B Olgu õpilaste hulk: A = { Jüri Mari Jaan Juhan Kati Mati } Eelnev näitevastavus ϕ esitub seega järjestatud paaride hulgana :
X x2k+1 f 2n+2 (ξ) 2n+2 |x|2n+2 f (x) − (−1)k = ·x 6 −→n 0 (2k + 1)! (2n + 2)! (2n + 2)! k=0 (põhjendage!)z. Analoogiliselt näitame g(x) koondumise kehtivust. Teoreemid 6.42 ja 6.43 näitavad, et leidub täpselt üks mittekonstantsete pidevate funktsioonide paar, mis rahuldab tingimusi (6.28) ja (6.29). Mõnikord defineeritaksegi siinus- ja koosinusfunktsioon kui neid (või mingeid analoogilisi) tingimusi rahuldavad funktsioonid f ja g. Märkus. Funktsionaalvõrranditega defineerimise asemel võib piirduda astmeridadega, nagu tegime alapeatüki alguses. Siiski on tingimuste (6.28) ja (6.29) abil defineerimine mõnevõrra elegantsem, kuna sel juhul nõutakse funktsioonidelt ainult pidevust; kuitahes palju kordi diferentseeruvus saadakse juba järeldusena. Lisaks sellele annavad funktsionaalvõrrandid (6.28), (6
tuntakse kui geneetilist definitsiooni, milles liigierisus määratakse Dfd tekke või valmistamisloo kaudu, nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber ühe oma külje. 15 Tähtsaimaks defineerimise liigiks peetakse klassikalist defineerimist, st defineerimist soo ja liigierisuse kaudu (definitions by genus and difference). i Joonis 3.7. Klassikalises definitsioonis on liigitermini maht identne defineeritava (Dfd) mahuga, sest liiki ju defineeritaksegi, samuti on see võrdne defineeriva (Dfn) mahuga, mis saadakse sootermini mahu kitsendamisel, mis jätab alles ainult liigierisust kandvad objektid. Sootermin on liigitermini suhtes allutav termin. Klassikalise definitsiooni reeglid 1. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid. Veanäide (Vnt) Inimene on loomupäraselt sulgedeta kahejalgne olend. 2. Definitsioon peab olema adekvaatne. Ta peab haarama täpselt kogu termini mahu. Teisiti
15 Tähtsaimaks defineerimise liigiks peetakse klassikalist defineerimist, st defineerimist soo ja liigierisuse kaudu (definitions by genus and difference). i Joonis 3.7. Klassikalises definitsioonis on liigitermini maht identne defineeritava (Dfd) mahuga, sest liiki ju defineeritaksegi, samuti on see võrdne defineeriva (Dfn) mahuga, mis saadakse sootermini mahu kitsendamisel, mis jätab alles ainult liigierisust kandvad objektid. Sootermin on liigitermini suhtes allutav termin . Klassikalise definitsiooni reeglid 1. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid. Veanäide (Vnt) Inimene on loomupäraselt sulgedeta kahejalgne olend. 2. Definitsioon peab olema adekvaatne. Ta peab haarama täpselt kogu termini mahu. Teisiti
annaabi.ee 
