maksetähtaega päevades. Antud näites on see 70 päeva, ehk väga aeglane. Ise maksab oma võlgnevusi aeglasemalt ära, kui tulevad nõuded sisse. Kuni 30 päeva on normaalne aeg. Suurtel ettevõtetel võib olla tsükli aeg pikem rahade liigutamise mõttes. Väikeettevõtted sureksid 3 kuuuga ära, kui nad ei saa nõudeid kätte. Mis tegurid mõjutavad talitlustsükli pikkust? Ettevõtte talitlustsükkel (operatsioonitsükkel) – päevade arv, mille jooksul toimub varu muutumine debitoorseks vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine rahaks. Tegurid: kui kiiresti varud muutuvad võlgnevusteks ja kui kiiresti võlgnevused muutuvad rahaks. Talitlustsükkel = varu käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde RENTAABLUSE SUHTARVUD Käiberentaablus näitab müügitulu iga euro tasuvust. puhaskasum käiberentaablus= müügitulu Varade rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust
Varude käibevälde = 360/ varude käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab käive debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus = müügitulu/ keskmine debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades) Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/ debitoorse võlgnevuse käibesagedus Ettevõtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja = müüdud kaupade kulu/ keskmine kreditoorne võlgnevus Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades)
proportsioonidega. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. Tegevustulemuse analüüs Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega. Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vlgnevuse käibevälde . Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Tegevustulemuse analüüs Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades). Ettevõtte finantseerimistsükkel on päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab ettevõte otsima
Nõuded ostjate vastu Enamik majandusüksustest müüb kaupu, tooteid või teenuseid viitlaekumisega. Raha liigub majandustegevuse käigus vastupidiselt kaupade liikumisele. Tehingu summa fikseeritakse pooltevahelises lepingus. Tekkepõhise arvestuse rakendamisel fikseerib majandusüksus müügitulu siis, kui kauba omandiõigus on ostjale üle läinud. Laekumata summade ulatuses tekivad müüjal nõuded ostjatele. Ostjatele esitatavaid nõudeid nimetatakse ka debitoorseks võlgnevuseks. Ostjate poolt tasumata summade arvestust peetakse majandusüksuses analüütiliselt. Kajastuvad bilansis järgmistel bilansikirjetel: · Ostjate tasumata summad · Ebatõenäoliselt laekuvad summad Kaupade ja teenuste eest tasumine võib toimuda kohe sularahas või teatud maksetähtajaga väljastatud arve järgi. Nõudeid ostjatele võib liigitada: · nõuded, mis laekuvad korrapäraselt ja tähtaegselt
DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBESAGEDUS näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBEVÄLDE näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades). VARUDE KÄIBEKORDAJA näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel - päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vlgnevuse käibevälde LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KÄIBEKORDAJA näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KÄIBEVÄLDE näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades).
o päevade arv, mis kulub keskmiselt müügist raha laekumiseni. Debitoorse võlgnevuse käibevälde=365/debitoorse võlgnevuse sagedus e) Varude käibekordaja näitab, mitu korda perioodi jooksul on ettevõtte varud keskmiselt ära müüdud. Varude käibekordaja=müüdud toodangu kulu/varud f) Varude käibevälde- s.o varude käibekiirus päevades. Varude käibevälde=365/varude käibekordaja g) Ettevõtte talitlustsükkel- s.o päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitlustsükkel=varude käibevälde+debitoorse võlgnevuse käibevälde Arvutus: 2009.a. a) Varade käibekordaja: 8 163 999 / 12 692 595 = 0,64 b) Koguvarade käibevälde: 365 / 0,64 = 570 c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 8 163 999 / 3 550 969 = 2,30 d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 2,30 = 159 e) Varude käibekordaja: 7 778 470 / 1 207 531 = 6,44 f) Varude käibevälde: 365 / 6,44 = 57
laekumine III kv müügist 55 200 13 800 69 000 laekumine IV kv müügist 46 000 46 000 kokku laekumine müügist 327 600 43 700 64400 59800 495 500 IV kvartali müügist jääb saamata 20%, s.o. 11 500 kr., mis jääb plaaniaasta lõpuks debitoorseks võlaks. 2. Tootmiseelarve Üleminevad jäägid e. soovitav varu peab moodustama 20% järgmise kvartali müügist. Plaaniaastale järgneva aasta I kvartali müük on kavandatud 20 toodet. I II III IV A I kv algjääk, tk 3 4 6 5 müük, tk 15 20 30 25 90 20
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE Käibekapital käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe. Raha konversatsioonitsükkel Ettevõtte talitustsükkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde
ettevõtte kõiki erinevaid kulusid. Ajavahemik on ära toodud veergude alguses. Kõige pikem ajavahemik on rahandusaasta, mis tavaliselt algab ja lõpeb koos kalendriaastaga. Sissetulek on see raha, mille te saate oma pakutavate toodete ja/või teenuste eest. Sissetulekuna arvestatakse ka seda raha, mille kliendid teile võlgu, on kui nad ei maksa kauba või teenuse eest selle kättesaamisel (seda nimetatakse laekumata arveks või debitoorseks võlgnevuseks.) Kasumiaruandes tuleb otsesed kulud eraldada kaudsetest kuludest. Otsesed kulud kuuluvad ainult tootmisprotsessi juurde. Näiteks palk, mida makstakse töölisele, kes toodet tegelikult käega katsub, on otsene kulu, aga osakonnajuhataja palk kuulub kaudsete kulude hulka. Kui te kasvatate tomateid, lisatakse kasvuhoone kütmine otsestele kuludele, abihoone kütmine aga kaudsetele kuludele. Kaudsete kulude hulka arvatakse ka reklaam, hoonete
põhjal Kasumiindeks 48 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 7. KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE Käibekapital käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe. Raha konversatsioonitsükkel Ettevõtte talitustsükkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde
22 · materjal , · lõpetamata toodang, · valmistoodang. Lähtuvalt varude struktuurist tuleb anda ka hinnang. Kõige raskem on lahti saada enamasti lõpetamata toodangust. Kui laos on palju materjali või valmistoodangut, siis ei ole laomajandus ja müük efektiivsed. Kui debitoorse võlgnevuse ja varude käibevälde on arvutatud, saab leida ettevõtte talitlus- ehk tegevustsükli. See on päevade arv, mille jooksul varud muutuvad debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorne võlgnevus muutub rahaks. Ettevõtte tegevustsükkel (operating cycle) arvutatakse järgmiselt: (5.9) OC = DSO + DIH , kus OC tegevustsükkel, DSO debitoorse võlgnevuse käibevälde (kogu müügikäibe järgi). Kreditoorse võlgnevuse käibekordaja (accounts payable turnover) näitab, mitu korda keskmiselt toimub kreditoorse võlgnevuse tasumine aruandeperioodil. Arvutuskäik on järgmine: VC (5.10) APT= ,
annaabi.ee 
