Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Reaumur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fahren, heit, fahrenheit, fahrenheiti, daniel, antoine, skaalad, füüsik, kraad, keemispunkt, termomeeter, skaalade, sulamispunkt, skaalat, entsüklopeedia, arte, antonie, jürisson, 1724, amsterdamis, arendas, peatuma, 1715, riistu, vedelikus, soojuspaisumisel, skaalajaotis, sulamispunkti, nullpunktiks, salmiaagi, skaalaga, mõõteriist, ühendriigidNimi Klass Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Rene Antoine Ferchault de Reaumur...................................................................................4 Reaumuri skaala...................................................................................................................5 Skaalade vastavus................................................................................................................6 Kokkuvõte..........................................................................................................................
Temperatuuri skaalade autoritest Fahrenheit ja Reamur Koostas: Merilin Eberlein Daniel Gabriel Fahrenheit (1686-1736) Fahrenheit sündis 4.mail 1686-dal aastal Saksamaal. Ta oli üks Danieli ja Concordia Schumann Fahrenheiti viiest lapsest. Fahrenheiti isa oli rikas kaupmees. Kui ta oli 15. Aastane surid tema vanemad, 14-dal augustil 1701 ja siis ta saadeti Amsterdami, et teha tööd ja õppida poepidajaks, et teha äri. Pärast nelja aastat seal hakkasid Fahrenheiti huvitama teadustöö ja instrumentide ehitamine. Kuigi ta elas Amsterdamis suurema osa oma elust , on ta palju reisinud et jälgida teiste teadlaste saavutusi ja valdkondi. Fahrenheit lõpetas oma esimese kahe termomeetrite valmistamise 1714-dal aastal
/1/ Vedeliktermomeeter Vedeliktermomeeter koosneb vedeliku mahutist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust. Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust või toluooli. Vedeliku ruumala muutumisel ehk termomeetri soojenemisel või jahtumisel vedelikusamba pikkus paisumistorus muutub. Mida mahukam on mahuti ja peenem paisumistoru, seda pikem on termomeetri skaalal 1 kraad. Meditsiinilise termomeetri paisumistoru on juuspeenike ja selle skaalajaotise vahe on 0,1 kraadi. /2/ 4 Fahrenheit skaala Ameerikas on praegu laialdlaselt kasutusel Fahrenheiti skaala. Gabriel Daniel. Farenheit oli Saksa füüsik, kes valmistas oma elavhõbeda termomeetri aastatel 1714 - 1715. Farenheit võttis oma skaala 0-punktiks lume ja salmiaagi segu temperatuuri (0
Termomeeter Referaat füüsikast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2008 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Erinevad skaalad ja autorid..................................................................................................3 Kelvini skaala...................................................................................................................3 Rankine'i skaala...............................................................................................................4 Fahrenheiti skaala..........................................................................................................
Sisukord · Sissejuhatus · Termomeetrite ajalugu · Erinevad termomeetrid · Termomeetrite skaalad · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Termomeeter- intstrument milleta tänapaeval ei kujutaks elu ettegi. Kes teaks palju on täna väljas soojakraade, kas jätan salli ja kindad koju varna ja jooksen jopeta kooli?! Kes oskaks beebit vannitada või haiguse ajal kraadida? Selle jaoks on termomeeter, aga just see termomeeter, mis on vastavalt selleks sobiv. Oma referaadis tutvustangi erinevaid termomeetreid ja temperatuuri skaalasid
TALLINN 2008 Sisukord Sisukord ..............................................................................................................................2 Sissejuhatus .......................................................................................... 3 Üldine ................................................................................................. 4 Ajalugu ................................................................................................4 Termomeetrite skaalad ...............................................................................5 Termomeetrid ......................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................8
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat füüsikas TERMOMEETRID Õpetaja: Õpilane: Klass: 9B Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on termomeeter? 3. Termomeetrite ajalugu, Termomeetrite erinevad skaalad 6. Erinevad termomeetrid 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles referaadis tuleb juttu erinevatest termomeetrites ja erinevatest skaaladest. Natuke ka termomeetrite ajaloost. Sissejuhatuseks teemasse: Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. [2, lk 17]
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Greete-Marit Mõtsar TeP07 TEMPERATUUR Tartu 2008 Sisukord 1. Temperatuur lk 3 2. Termomeeter lk 4 3. Temperatuuri mõõtmise skaalad lk 5 1. Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni.
võrreldes märksa suuremat keskkonnakahju. [3] Uurija leiab, et antud fakt on üheks mõjutajaks Jõgeva õhutemperatuuride tõusmisel. TEOREETILINE TAUST [1] 1. 1 Õhutemperatuur Temperatuur on keha soojusaste. Õhutemperatuur on õhu kui loodusliku keha soojusaste. Soojusasted mõõdetakse kraadides, kuid erinevate temperatuuriskaalade kraadide pikkus on erinev. Praegu on kasutusel mitu temperatuuriskaalat. Kõige levinum on Celsiuse skaala. 1742. aastal võttis Rootsi füüsik Andres Celsius kasutusele 100-kraadise temperatuuriskaala, mille püsipunktideks olid jää sulamistemperatuur (100°) ja vee keemistemperatuur (0°). Hiljem pöörati tuntud loodusteadlase C. Linne`i soovitusel skaala ümber, vee keemispunkti tähistati 100°-ga ja jää sulamispunkti 0°-ga. Nii püsib see skaala muutusteta tänapäevani. Ameerikas on praegu laialdaselt kasutusel Fahrenheiti skaala. G. D. Fahrenheit oli
Koostaja: Rene Kriisa Juhendaja: Ly Reiman Laagri, 12.10.2011. Sisukord 2: Sisukord 3: Sissejuhatus 4: Elulugu 5: Tegevused Uppsalas 6-7: Ringreisid ja ekspeditsioonid 8-10: Olulisemad tööd ja saavutused 11: Kokkuvõte 12: Kasutatud kirjandus ja allikad Sissejuhatus Selles referaadis tuleb teemaks Anders Celsius, Rootsi füüsik ja astronoom Uppsalast. Juttu tuleb Celsiuse mõnedest retkedest ja ekspeditsioonidest, tema avastustest ja leiutistest ning elust. 'Eluloo' peatükis tuleb juttu A. Celsiuse elust ja haridusteest. Peatükis 'Tegevused Upssalas' on kirjas Celsiuse tegevused kodulinnas Uppsalas, näiteks observatooriumi ehitamine. 'Retkede ja ekspeditsioonide' osas on juttu mõnedest Celsiuse retkedest ja ekspeditsioonidest.
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse
Temperatuur iseloomustab molekulide liikumise intensiivsust ehk keskmist kineetilist energiat. Näiteks vee temperatuur näitab meile veemolekulide liikumisenergiat. Juhul kui molekulid liiguvad aeglaselt, on nende liikumisenergia väike ja vee temperatuur madal. Madalama temperatuuriga vesi sisaldab vähem soojusenergiat. Temperatuuri mõõtmiseks on aegade jooksul loodud väga mitmesuguse ühiku väärtusega skaalasid. Tänapäeval on neist laiemalt kasutusel kolm -- Celsiuse, Kelvini ja Fahrenheiti skaala. Celsiuse kraad (°C) on Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse poolt 1742. aastal kasutusele võetud soojuspaisumisel põhineva termomeetri skaala jaotis -- üks sajandik 0-kraadiks võetud vee keemispunkti ja jää sulamispunkti vahest. Et sellise skaalanulliga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linné 1745. aastal skaala ümber, võttes 0-kraadiks jää sulamistemperatuuri ja võrrutades vee keemispunkti 100 kraadiga. Selline termomeeter on tänapäeval
Temperatuur iseloomustab molekulide liikumise intensiivsust ehk keskmist kineetilist energiat. Näiteks vee temperatuur näitab meile veemolekulide liikumisenergiat. Juhul kui molekulid liiguvad aeglaselt, on nende liikumisenergia väike ja vee temperatuur madal. Madalama temperatuuriga vesi sisaldab vähem soojusenergiat. Temperatuuri mõõtmiseks on aegade jooksul loodud väga mitmesuguse ühiku väärtusega skaalasid. Tänapäeval on neist laiemalt kasutusel kolm -- Celsiuse, Kelvini ja Fahrenheiti skaala. Celsiuse kraad (°C) on Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse poolt 1742. aastal kasutusele võetud soojuspaisumisel põhineva termomeetri skaala jaotis -- üks sajandik 0-kraadiks võetud vee keemispunkti ja jää sulamispunkti vahest. Et sellise skaalanulliga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linné 1745. aastal skaala ümber, võttes 0-kraadiks jää sulamistemperatuuri ja võrrutades vee keemispunkti 100 kraadiga. Selline termomeeter on tänapäeval
F h = * N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K keha jäikus l teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto
annaabi.ee 
