Romaanid ise olid algselt luulevormis. Nende keskne kangelane Britt Kuningas Artur oli tõenäoliselt Suure rahvasterändamise perioodil tegutsenud valitseja. Rüütliromaanide tegelasena polnud tal aga oma prototüübiga mitte midagi ühist peale nime. Arturit kujutati ideaalse kuningana, keda ümbritsesid samavõrd täiuslikud kaaslased kaksteist ümarlauarüütlit. Keskaegne armastusluule väljendas vahest kõige eredamalt rüütlikultuuris sügavalt juurdunud daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal nimetati poeete ja laulikuid trubaduurideks, mujal olid käibel teised terminid. Trubaduuride looming oli mitmekülgne: lisaks armastuslauludele lõid nad ka rüütliromaane. Mõlemas zanris rõhutati tugevalt daamikultust. Rüütel pidi olema vankumatult truu oma väljavalitule, keda kirglikult ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi. Loomulikult leiab rüütlikirjanduses küllalt näiteid ka
· Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab)
Romaanid olid algselt luulevormis.Nende keskne kangelane oli kuningas Artur keda kujutati ideaalse kuningana ja keda ümbritsesid täiuslikud kaaslased ehk kasteist ümarlauarüütlit. Lugude pealiin oli sama: rüütlid käisid seiklus retkedel, kus tuli tappa lohesid, saada jagu halbadest rüütlitest ja päästa aadlidaame. Arturi abikaasat kujutati universaalse südamedaamina. Keskaegne armastusluule väljendab kõige eredamalt daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal nim. Poeete ja laulikuid trubaduurideks. Nende looming oli mitmekülgne: lisaks armastuslauludele lõid nad ka rüütliromaane. Rüütel pidi olema vankumatult truu oma südamdaamile.
ustavus jne... Prantsuse eepos "Rolandi laul": Põhineb tõestisündinud sündmustel Karl Suure sõjaväe ja moslemite vaheline sõda. Karl Suure vasall krahv Roland hukkub. Pärast seda maksab kuningas kätte. Kuningas Artur: Valitses Inglismaal ilmselt Suure rahvasterändamise perioodil. Kujutati ideaalse kuningana. 12 sama täiuslikku ümarlauarüütlit. Püga Graali otsimine. Armastusluule Väljendas tugevalt rüütlikultuuris juurdunud daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal nimetati poeete ja laulikuid trubaduurideks.
Turniiridesse suhtuti kaheti - oli pooldajaid, kes käisid vaatamas ja kaasa elamas, samas kirik aga suhtus taunivalt, põhjendades, et see õhutab mõttetule verevalamisele ja tõmbab eemale võitlusest ristiusu eest. Rüütlikultuurist ei puudunud ka kangelaseeposed, rüütliromaanid ja armastusluule. Jutustustes kujutati ideaalset rüütlit, kes oli osav lahingutes, ustav oma senjöörile ning truu oma südamedaami vastu. Armastusluule väljendas kõige enam sel ajal juurdunud daamikultust. Neid kirjutasid poeedid ning muusikud ehk trubaduurid. Kõrgkeskaega võib siiski pidada rüütlite kuldajaks. Nad on üheks iseloomulikumaks tunnusteks sel perioodil. Paljud tänapäeva mehed võiksid õppida neilt seda vaprust ning kombekust. Rüütlikultuuri ei tohiks unustada, sest sellist ajastut enam arvatavasti ei tule.
a) Kangelaseeposed- nende eeposte autorid pole teada, teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogia ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest: nt : Rolandi Laul- , Nibelungide laul. b) Rüütliromaanid- rääkisid muistsetest pärimustest, mida käsitleti kõrgkeskaegse ettekujutuse järgi nt: kuningas Artur ja kolmteist ümarlauarüütlit. c) Armastusluule- väljendas sügavalt juurdunud daamikultust. Prantsusmaal nimetati poeete ja laulikuid trubaduurideks. 11. Raharendile ülemineku tagajärjed. a) suurenes talupoegade liikuvus. b) Külas süvenes talupoegade kihistumine, sest nutikad talupojad suutsid rikastuda. c) Talupoegadel tekkis võimalus end pärisorjusest vabaks osta, suutsid välja osta ka talu ja muutusid peremeesteks. d) Osa talupoegi põgenes linna , mille tagajärjel linnad kasvasid.
Tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi, lisaks ülistati rüütli truud armastust. Eristusid kolm põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte teemad saadi traditsioonilisest mütoloogiast ja reaalsestest ajaloolistest sündmustest. Rüütliromaanide temaatika ammutati muistsetest pärimustest. Algselt olid need luulevormis. Armastusluule väljendas rüütlikultuuris juurdunud daamikultust. Leian, et rüütlikirjanduse varajane tekkimine on üks aspekt, tänu millele tekkisid uued riimi- ja stroofistruktuurid ning värsimõõdud. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe.
mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,, Rolandi Laul", saksa eepos ,, Nibelungide laul "). Rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n. lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest ). Armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule. Keskaegseid poeete ja laulikuid (eriti armastuslaulikuid) nimetati trubaduurideks. Rüütellikkus Rüütel pidi olema rüütellik. Rüütellikkuse raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust katoliku kiriku ja daamide eest. Esimesed rüütlid olid tahumatud löömamehed. 12. sajandil hakkas olukord muutuma. Kirik tahtis verevalamisele piiri panna, lubades võitlust ainult teatud päevadel,
verevalamine, tõmbasid eemale õigelt teelt. Abielud- soetada õiguslikke järglasi, tunded njetu tähtsad Rüütlikirjandus- tõsteti esile rüütlivooruseid: vaprus, ustavus senjöörile, vagadus, suuremeelsus. Kolm zanri: kangelaseeposed- traditsioonilisest mütoloogiast, ajaloolistest sündmustest. Prantsuse Rolandi laul., sakslaste Nibelungide laul. rüütliromaanid- muistsed pärimused, luulevormis, kangelan ekunn artur, 12 ümarlauarüütlit, armastusluule- daamikultust väljendad kõikse eredamalt, trubaduurid- Prantslased. Talupojad ja mõisamajandus Agaarühiskond- elati põhiliselt maal ja elatuti põllumajandusest. Talupojad sunnimaise, feodaalile kuuluv maa, isandal kohtuõigus, karistada ihunuhtlusega ka surma mõista. Talupere- peremehest ja perenaisest, nende lastest. Koormised Kohustus maksta renti, teha teotööd, mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand, tööjõud sunnimaised talupojad. Loonusrendi-raharent linnastumise ajal
· Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab)
idealismi. 19. Eepose originaaltekst põles ära 1812 aasta Moskva tulekahjus. 20. Neil oli ühine luulevorm, temaatiline lähedus, mõned olid kirjutatud rohkem ajaloole lähtudes. Rüütlikirjandus (XII-XIII sajand) 1. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja seetõttu nimetataksegi tollast rüütlikirjandust ka kurtuaasseks kirjanduseks 2. Motiivina käsitletakse daamikultust. 3. Põhja-Prantsusmaal kutsutakse aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks. Lõuna-Prantsusmaal Provence'is trubaduurideks. Aadelkonna seisus avaldus nende teadlikult vormiotsingulises kunstis. 4. Provence'is elas lüüriline luule üle seniolematu õitsengu. Trubaduuride luule oma erakordse vormilise mitmekesisuse ja tundepeenusega oli vahetuks ettevalmistuseks uusaegsele renessansilüürikale. Luulevormid: · Sekstiin keeruline ja vorminõudlik luulevorm
- kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest). - armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule. Keskaegseid poeete ja laulikuid (eriti armastuslaulikuid) nimetati trubaduurideks. Vaimulikud rüütliordud. Ristisõdade ajal rajati Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad ehk vaimulikud rüütliordud. Nende liikmed andsid mungatõotuse, loobusid täiel määral ilmalikust leust, ka perekonnast ja pühendusid jäägitult ristiusu kaitsele
Vastast ei püütud tavaliselt tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. Aadliku abielu roll eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised ja tüdrukute käest nõusolekut abieluks tavaliselt ei küsitud. Mehed abiellusid umbes 30aastastelt, tüdrukud murdeeas. Sageli pandi tütred aga kloostrisse ning pühitseti nunnaks. rüütliromaanide eesmärk rõhtada daamikultust. Rüütel pidi olema truu oma väljavalitule.Põhiline- ülev kirg ja hingeline truudus.traditsiooniline agraarühiskond (suure osa rikkusest tootsid talupojad, kes olid feodaalisandatestsõltuvad )-elati maal ja tegeleti põllumaj .Alates 12saj. hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus .Maaisandad olid rohkem huvitatud,et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda vajadust talupoegadele toodangut turustada. Pidid toodangu turul müüma. Rikkamad talupojad ostsid
Dulcinead) Usun, et ka see arusaamine aitas kaasa meie rändrüütli mõistusele tulekule. Cervantes toob ,,Don Quijotes" välja ka keskajal viljeletud rüütliromaanide halva mõju, ta lausa parodeerib rüütliromaane. Olid ju nimelt rüütliromaanid need, mis viisid Don Quijotelt tema aru. Nende raamatute pärast hakkas ta kujutama ette asju, mida tegelikult polnud ja astus hulljulgetesse seiklustesse. Võib öelda, et asjades, mis ei puudutanud rüütliromaane ja daamikultust, muutus ta normaalseks ja mõistus läks selgemaks- seega ei olnud tema hullus püsiv (peategelane oli liikuv) Jääb mulje, et ka Cervantes ise ei pooldanud rüütliromaane, sest oma teoses laseb ta põletada need raamatud, sest neid peeti Don Quijote hulluse põhjuseks. Mida need muidugi ka olid. On olemas Hamleti, Don Juani ja Fausti müüdid. Ja Cervantes teeb romaani ,,Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast" huvitavaks müüdistades selle loo, ta loob teadlikult Don Quijote müüdi
Arthurit kujutati ideaalse kuningana, keda ümbritsesid samavõrd täiuslikud kaaslased 12 ümarlauarüütlit. Lugude pealiin oli: rüütlid käisid seikluslikel retkedel, kus tuli tappa lohesid,saada jagu halbadest rüütlitest ja päästa hädas olevaid aadlidaame. *trubaduuride luuleprantsusmaa poeete ja laulikuid nim trubaduurideks. Nende looming oli mitmekülgne: lisaks armastuslauludele lõid ka rüütliromaane. Rõhutasid daamikultust. Rüütel pidi olema truu väljavalitule. Põhiline ülev kirg ja hingeline truudus. Mõneti ebareaalne ideaalpilt. 18.Talupoegade ellusuhtumise konservatiivsus,kirjaoskamatus,usklikkus *suur osa talupoegi olid kirjaoskamatudkirjalikke tekste pole eriti säilinud. Talupoegade elust teame vaid vaimulike,feodaalide ja linnaelanike kaudu. *üldiselt torkab silma talup ellusuhtumise konservatiivsustraditsiooniliste kohustuste ja ül lepiti. Muutustesse suhtuti pigem umbusklikult.
Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest). - armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule. Keskaegseid poeete ja laulikuid (eriti armastuslaulikuid) nimetati trubaduurideks. 2.5. Keskaegne ühiskond KESKAEG 9 3. TALUPOJAD JA PÕLLUMAJANDUS KESKAJAL: 3.1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund: Keskaegne Euroopa oli oma iseloomult agraarühiskond- enamus
rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest). - armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule. Keskaegseid poeete ja laulikuid (eriti armastuslaulikuid) nimetati trubaduurideks. 2.5. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 3. TALUPOJAD JA PÕLLUMAJANDUS KESKAJAL: 3.1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund: Keskaegne Euroopa oli oma iseloomult agraarühiskond- enamus inimestest (~90%)
Lood räägivad nende seiklustest ja võitlustest südamedaamide pärast, lohede tapmisest ja halbadeest rüütlitest jagusaamisest. Arturi abikaasat Gueneveret kujutati universaalse daamina, kellele võis pühendada iga võitlust. Tähtsaim ümarlaua üleasnne oli Püha Graali otsimine mis oli väidetavalt karikas Kristuse verega, mis tõi nende retkedele religioosse tähenduse. Püha Graal leiti, kuid enda valdusesse seda ei saadud. Armastusluule väljendas kõige eredamalt daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal egutsesid luuletajad ja laulikud, keda nimetati trubaduurideks. Kuna 12.-13. saj. Saavutas luule täiuslikkuse, siis kasutatakse tihtipeale trubaduuri mõistet keskaegse (armastus)lauliku üldnimetusena. Luules rõhutati rüütli kirge ja truudust, kujutatakse ebareaalset ideaalpilti. Talupojad ja mõisamajandus Elati külades ja abielluti küla piires, sama küla elanikega. Põllud paiknesid külast eemal ja neid
Kirik suhtus taunivalt. Abiellumisel tüdruku nõusolek ei lugenud, kaasa tuli anda ka varandust, mis oli kulukas. Oli ka rüütlikirjandus: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposed on enamasti autorita, tuntuim on Rolandi laul, Karl suure retkedest. Sakslaste Nibelungide laul on kättemaksulise sisuga. Rüütliromaani temaatika ammutati muistsetest pärimustest. Nende kangelane oli kuningas Artur ideaalne kuningas. Keskaegne armastusluule väljendas rüütlikultuuris daamikultust. Talupojad ja mõismajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond, elati maal ja elati põllumajandusest. Talupojad sõltusid oma isandast ja olid sunnismaised, nad olid kohustatud isanda jaoks tööd tegema. Isandatel oli ka kohtuõigus õigus karistada või isegi surmanuhtlust määrata. Talupojad elasid külades, taluperes oli peremees, perenaine, lapsed, raugaeas vanemad. Talud olid tehtud kivist puust või tellistest. Küla moodustas omaette kogukonna, mida esindasid taluperemehed.
annaabi.ee 
