Kirjandusmuuseumi töötajate kollektiivis? 10. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta leidub: keskaja kroonikates (nt Läti Henriku ,,Liivimaa kroonikas" (13.sajand)) esimesed kirjalikud allikad ja kõik on esitatud võõrast vaatepunktist; varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad (nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" (1588)); kohtudokumendites (17.sajandi). 11. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? 18.-19.sajandil tekkis Euroopa mõtteloos huvi folkloori vastu, kuna levisid: Valgustusajastu ideed pöörati rõhku vaimsetele otsingutele. Näiteks Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. Nt ka A. W. Hupeli tegevus kandis valgustusideid;
perekonnas nõu, keda ta peaks kosima. Määrati kindlaks ka pruudile esitatavad nõuded. Eriti oluliseks peeti tulevase abikaasa töökust. Esimesed teadaolevad kirjalikud andmed naisetõmbamise kohta Eestis pärinevad 16. sajandist. Nii selgub piiskop Kyveli kirikukatsumise protokollidest aastaist 1519-1522, et mehed vägivaldselt enestele naisi röövisid. Piiskop ähvardas kõiki naisteröövijaid surmanuhtlusega. 1588. aastal kirjutas Sebastian Münster oma kuueköitelise töö ,,Cosmographey" kolmandas osas ,,Iseäralikest kommetest, mis esinevad Liivimaal" naisevõtmisest paganliku kombe järgi: ,,Kui talumehel on poeg naise jaoks suur küllalt, siis vaatab ta ise tüdruku, kes talle meeldib, läheb siis sinna oma sõpradega, kelle ta on selleks kutsunud, peidavad end maja juures, kus tüdruk elab, ja ootavad, kui ta välja tuleb; siis jooksevad peidus olijad tema juurde, võtavad ta vägivaldselt kinni, heidavad selleks varutud saani ja ruttavad temaga koju
motiividega ehteid, igasuguseid esemeid. Nii muutub folkloor kommertslikuks. Siin lähevad kokku kõik kolm ehk turism, reklaam ja meedia. 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11.saj), Saxo Grammaticuse ,,Gesta Danorum" (12.saj), Läti Henriku ,,Liivimaa kroonika" (13.saj). Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" (1588). Kohtudokumendid (17.saj) nt teated usundiliste arusaavade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. August Wilhelm Hupel (1737-1819) kogus andmeid eestlaste, liivlaste vaimuelude ja kommete kohta. Andis välja etnoloogia ja rahvaluule alase peateose ,,Topographische Nachirichten von Lief und Ehstland". Giambattisca Vico (1668-1744) väärtustas muinaskultuuri(paganarahvaste
Ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, üldistavad väited (ainult matsid sodivad seintele, intelligendid joonistavad), parafraasid, aforistlikud mõtteterad (Milleks see kiire, mis kuhugi ei vii? Thoreau), minakeskne grafiti (Igatsen valgust), sina- pöördumised (Sa oled see mida lood/jood). 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad (Vanavene leetopiss, läti Henriku Liivimaa kroonika) Reisikirjad (Münster „Cosmographey“ 1588) ([Liivimaa] Lihtrahva seas on samuti paljusid, kes saksa keelest midagi ei tea ja sellepärast pole neil ka kristlikke karjaseid, nad kummardavad päikest, kuud, tähi, puid ja linde. Nad teavad Kristuse nime, aga ei oska tema kohta midagi öelda. Nad lasevad oma lapsi ristida lähimates kohtades, aga kui nad mujale kolivad, kus neid ei tunta, lasevad nad oma lapsi kindluse mõttes veel kord ristida. Nad elavad ja surevad Jumalat tundmata nagu loomad.) Kohtudokumendid 17
Folkloor sotisaalmeedias. Päevakajalised uudised jõuavad sotsiaalmeediasse, neist tehakse pilapilte. Rahvaluuleteaduse ajaloost: folkloristika kujunemise eeldused ja arengulugu 18.-20. sajandil Varasemad folkloori üleskirjutused Eestis keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid, Saxo Grammaticuse ,,Gesta Danorum" 12. saj, Läti Hnriku ,,Liivimaa kroonika" 13. sajand jt. varased rahvaste kirjeldused ja reisikrijad: nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (Gustav Adolf II algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel) Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja eksootiliste esemete kogud; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. August Wilhelm Hupel (1737-1819) õppis Jena ülikoolis 1754-1757 1760-1763 Äksi pastor 1763-1804 Põltsamaa pastor
mõtteterad; • Minakeskne grafiti; • Sina-pöördumised; • Süntaktilised stereotüübid 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse “Gesta Danorum” (12. saj.), Läti Henriku “Liivimaa kroonika” (13. saj.) Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588) Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? suhtumine rahvapärimusse muutub 18. sajandi teisel poolel, kui varasem tauniv hoiak paganlike ebausukommete suhtes muutub folkloristlikuks huviks ning enamgi veel, rahvaluules hakatakse nägema rahvuskultuuri loomulikemat allikat ja luule eeskuju. 1
kahtleb terves maailmapildis 2) vaktsiinid – usaldamatus meditsiini suhtes ja võimu 12. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Eestis Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse “Gesta Danorum” (12. saj.), LäF Henriku “Liivimaa kroonika” (13. saj.), jt. Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588); Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta – Vaata lähemalt: Laugaste, Eduard 1963. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu I. Tallinn. 13. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed: - muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine,
saatusega ( mingu tal nii, nagu minema peab..) Tavaõigus on seotud sellega, et kui üks pool lepingud ei austa ... elu teeb oma töö! Ehete ja inimeste vaheline suhe on üsna universaalne. Inimese hing on seotud tema ehete ja asjadega. Rahvausundi uurimis allikad Kroonikad kirjutatud eelkõige valitseja vaatepunktist · 1071, Novgorodi kroonika · 1224-1228, Henriku Liivimaa kroonika Uurimused ja reisikirjad · 1544, Sebastian Münsten, Cosmographey · 1647, Adam Olearius, Uus Pärsia reisikiri · 1685, Johann Forselius, Eestlaste ebausukomber Käsikirjalised kirikuvisitatsioonid · 1664 Piksepale Urvaste · 1694 Heinrich Gösekeni aruanne praostile "ebausu" kommetest Mihkli khk. Keeruliseks teeb asja see, et nad on kirjutatud erinevatel eesmärkidel. Reisikirjad on kindlasti neutraalsemad kuid nt kirikukirjad kajastavad pastorite võitlust rahvausundite ja kombestiku vastu.
mingil päeval teha tohiks või mitte. Sellel on jällegi rohkem meelelahutuslik funktsioon. 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse "Gesta Danorum" (12. saj.), Läti Henriku "Liivimaa kroonika" (13. saj.), jt. Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri "Cosmographey" (1588); Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.- 19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed: ta väärtustas muinaskultuuri (paganarahvaste poeesiay ja mütoloogiat), sai aru pärimuse ajaloolisest muutumisest, tekkis soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida.
seotud saatusega (mingu tal nii, nagu minema peab) Tavaõigus on seotud sellega, et kui üks pool lepingud ei austa ... elu teeb oma töö! Ehete ja inimeste vaheline suhe on üsna universaalne. Inimese hing on seotud tema ehete ja asjadega. Rahvausundi uurimis allikad: - Kroonikad kirjutatud eelkõige valitseja vaatepunktist o 1071 Novgorodi kroonika o 1224-1228 Henriku Liivimaa kroonika - Uurimused ja reisikirjad o 1544 Sebastian Münsten, Cosmographey o 1647 Adam Olearius, Uus Pärsia reisikiri o 1685 Johann Forselius, Eestlaste ebausukomber - Käsikirjalised kirikuvisitatsioonid o 1664 Piksepale Urvaste o 1694 Heinrich Gösekeni aruanne praostile "ebausu" kommetest Mihkli khk. Keeruliseks teeb asja see, et nad on kirjutatud erinevatel eesmärkidel. Reisikirjad on kindlasti neutraalsemad kuid näiteks kirikukirjad, mis kajastavad pastorite võitlust rahvausundite ja kombestiku vastu
annaabi.ee 
