i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon ! c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus ! c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor ! qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ! ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest: · ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel · lber - raamat, kuid: lber vaba Rõhk
23. Iudicium privatum – privaatne kohtuprotsess; iudicium publicum – avalik kohtuprotsess 24. Corpus iuris civilis – tsiviilõiguse kogumik; Corpus iuris canonici – kanoonilise õiguse kogu 25. Minor aetas - alaealisus puberes maiores – täisealised ehk teovõimelised isikud (üle 25-aastased isikud) infantiae maiores – suuremad lapsed (7-14a) 26. mos maiorum – esivanemate komme; inventerata consuetudo – juurdunud harjumus 27. pontifex maximus – suurim preester 28. Capitis deminutio maxima – elu suurim kaotus capitis deminutio media – elu keskmine kaotus capitis deminutio minima – elu väikseim kaotus 29. Culpa lata – raske või jäme hooletus culpa levis – kerge, tähtsusetu hooletus culpa levissima – kergeim hooletus 6 VIII 1. Servitutes aut personarum sunt, ut usus et ususfructus, aut rerum, ut servitutes rusticorum
Sellisest zanrist saab alguse karakteriromaani areng. Karakterikesksed on euroopa kirjanduses näiteks rahvajutud, valmid, naljalood ja draamazanr tervikuna. Antiikajal tegelesid inimloomuse mõtestamisega eelkõige filosoofid, aga ka ajaloolased, kõnemehed. See, mida praegu mõistetakse isiksusena, selleks olid hing (kr. Psyche, ld. Animus), loomus (kr. Psysis, ld. Natura), eetos loomutava ja kombed (kr. Ethos, ld. Consuetudo) ja karakter (kr. Ethike charakter), mida ladina keeles tähistas tavaliselt fraas ,,notatio morum" ( 'kommete tähtsus' ). Karakterit võib pidada koondpildiks, mis esitab inimese psüühilised omadused nende avaldusvormide kaudu suhetes teiste inimestega eetilises raamistikus. Kirjandusliku karakteri määratlus: karakter ja eetos. Karakteri mõiste aja jooksul on muutunud. Theophrastosel tähistas see inimesele üldiselt
adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae=ää: aedilis, praesidium oe=öö: proelium Konsonandid: X=ks: Xerxes Z=dz: Zenon C=k a.o.u ja konsonandi ees: casus, fructus C=ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero Ch=hh: pulcher, schola Ph=f : philosophus Th=t: theatrum Rh=r: rhetor Qu=kv: aqua, quis Ngu vokaalis ees=ngv: lingua, sanguis Sua=sva: suavis Sue=sve: consuetudo ti vokaali ees=tsi: restitutio, actio Vältus (kvantiteet) Vokaalis võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: Pikad vokaaid- : non (noon), senatus(senaatus) Lühikesed vokaalid : mare, servus Rõhk Viimasele silbile rõhku ei ole 2-silbilistele sõnadel on rõhk alati esimesel silbil: mater, meus
Catullus, Horatius, luule, klassikalise keele norm Cicero (Epistulae ad Atticum), kirjavahetus Petronius Satiricon (Cena Trimalchionis), romaan, mitte normeeritud keel b) Teoloogilised ja ajaloolised teosed Püha Hieronymus Vulgat, 4. saj uus Piibli tõlge, mõeldud rahvale ... in ecclesiasticis rebus non quaerantur verba sed sensus- kiriku asjades ei tule otsida sõnu, vaid mõtet hagiograafia- kirikuisade teosed, pühakute elulood, jutlused Püha Augustinus (354 430): Consuetudo vulgaris utilior est quam integritas litterata- rahva harjumus on vajalikum kui kirjanduslik puhtus Melius est reprehendant nos grammatici quam non intelligant populi- pigem grammatikute kui rahva pahameel Peregrinatio Aetheriae ad loca sancta (4. 5. saj.)- Hisp nunna palverännakute kirjeldused Ajaloolised teosed: Grégoire de Tours Historia Francorum (6. saj.), Merovingide ajastu kroonikad Fredegarius (7. saj.), anonüümsete kroonikate kogu
Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum (mina) 1. (ns) sumus 2. (tu) es (sina) 2. (vs) estis 3. - est (tema) 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) (ms õpilane) · studisa (pl studisae) (ns) · Salve! Salvte! (tere, ainsus, mitmus) · Vale! Valte! (head aega, ainsus, mitmus) · Quid tibi nmen est? (mis on su nimi?) · Mihi nmen est ..
juriidilisi isikuid. Rahvusvahelisel õigusel on kolm esmast allikat: rahvusvahelised lepingud, rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38.) Kõige tähtsamad neist on rahvusvahelised lepingud, millega riigid oma põhimõtteliselt piiramatut vabadust vabatahtlikult piiravad. Rahvusvahelise lepingu puudumisel kohaldatakse rahvusvahelist tavaõigust, mis moodustub riikide pikaajalisest ning ühetaolisest käitumisest (longa consuetudo) ja nende veendumusest, et selline käitumine on õiguslikult kohustav ja ühiskonnas vajalik (opinio juris sive necessitatis). Non liquet olukorras jääb võimalus kohaldada õiguse üldpõhimõtteid. Sinna hulka kuuluvad nii rahvusvahelise õiguse põhimõtted kui ka põhimõtted, mis on ühised maailma suurtele õigussüsteemidele. Esimeste näiteks on pacta sunt servanda, hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, teiste näiteks riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõte.
Rahvusvahelisel õigusel on kolm esmast allikat: rahvusvahelised lepingud, rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38.) Kõige tähtsamad neist on rahvusvahelised lepingud, millega riigid oma põhimõtteliselt piiramatut vabadust vabatahtlikult piiravad. Rahvusvahelise lepingu puudumisel kohaldatakse rahvusvahelist tavaõigust, mis moodustub riikide pikaajalisest ning ühetaolisest käitumisest (longa consuetudo) ja nende veendumusest, et selline käitumine on õiguslikult kohustav ja ühiskonnas vajalik (opinio juris sive necessitatis). Non liquet olukorras jääb võimalus kohaldada õiguse üldpõhimõtteid. Sinna hulka kuuluvad nii rahvusvahelise õiguse põhimõtted kui ka põhimõtted, mis on ühised maailma suurtele õigussüsteemidele. Esimeste näiteks on pacta sunt servanda, hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, teiste näiteks riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõte. 68
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 üldjuhul seadusest alamalseisvad aktid. Eelkõige võidakse teatud tsiviilõiguse valdkondi reguleerida määrustega, mis on seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud seadusest alamal seisvad õigusaktid. Rahva osalus väheneb nende vastuvõtmisel. Madalamad seadusaktid peavad olema vastu võetud seaduse alusel ja seadusega täitmiseks. 4. TAVA/consuetudo - üldiselt tunnustatud käitumisviis, harjumus. Tavaõiguseks muutuvad pikemaajaliselt rakendatud sotsiaalsed käitumisnormid aga alles siis, kui käibes osalevad isikud hakkavad pidama neid norme ka õiguslikult siduvaks. Reguleerivad inimeste suhteid vabaduse põhimõttel. Tava on vajalik, et komplektiseerida olukord, mis on õiguse poolt reguleerimata. TsüS § 2 lg 1: tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava
juriidiline võrdsus. 82. Millised on haldusõiguse õigusallikad? Võib liigitada järgmiselt: põhiseadus, formaalsed seadused, seadlused, määrused, käskkirjad, kohaliku omavalitsuse määrused, haldusõiguse üldpõhimõtted, kohtunikuõigus, rahvusvahelised lepingud, täiendavad allikad (Sissejuhatus õigusteadusesse, lk 84) 83. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? A Tavaõigus, mis tekib pikajalise ühetaolise tava (consuetudo) kaudu ja asjaosaliste veendumuse kaudu, et vastav tava on õiguslikult siduv (opinio iuris). Tavaõigusel on piiratud tähendus. B. Riigiõiguse konkretiseerimine: terve rida haldusõiguse üldpõhimõtteid on tuletatud riigiõiguse normidest ja printsiipidest; nad kujutavad endast ,,konkretiseeritud". C. Toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile: haldusõiguse eriosa mitmesuguste