Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees. Manilus ehk pärsia usund. Headuse ja kurjuse vahel on võitlus aga headus ja kurjus on peaaegu võrdsed, seega ei tea kes võidab. Augustinuse kaks peateost: · ,,Confessiones" (Pihtimus) · ,,De Civitate Dei" (Jumala linn/riik) Maine maailm armastab iseend, taevane maailm armastab Jumalat. Boethius (480-524) Sündis Roomas ja suri Pavias( saja tormi linn). Tõlkis Aristotelest ladina keelde. Sündis pärast keskaja algust. 510a. sa ta ainsaks konsuliks. ( sõjaväe juhataja). Ta hukati süüdistatuna riigireetmises. Viimane ja kõige kuulsam teos ,, Filosoofia lohutus", selle kirjutas ta vangis.
V: Rooma linna kogudus Augustinus (354-430) 1. Kus Augustinus sündis? V: Kartaagos (tänapäeva Alzeeria ala) 2. Milline vanarooma kõnemees oli Augustinuse lemmik? V: Cicero 3. Millise usundiga tutvus Augustinus noorpõlves? V: manilusega ehk pärsia usundiga 4. Millise katoliiklasega tutvus Augustinus Milanos, kuhu ta oli määratud retoorikaprofessoriks? V: Ambrosiusega 5. Mis on Augustinuse peateosed? V: Confessiones ehk "Pihtimused" ja De Civitate Dei ehk "Jumala riigist" 6. Mis linna piiskopina Augustinus suri? V: Hippo linna 7. Kas õilsa eesmärgi saavutamiseks võib vajadusel kasutada ka jõudu Augustinuse arvates? V: jah 8. Kelle arvates missa ei kehti, Kui preester pühitseb missat, olles ise surmapatu seisundis. Kelle arvates missa ei kehti ja kelle arvates missa kehtib? V: Donatuse (donatistide) arvates ei kehti, aga Augustinuse (katoliiklaste) arvates kehtib 9
Tema elu on üsna rahutu ja seiklusrikas, kui ta siis lõpuks leiab end tõsiselt kristlasena ja rahulikuna. Sündis põhja aafrikas Niibias Thagaste linnas, isa oli rooma ohvitser Praticius ja ema oli Monica. Kuna ta tahtis saada juristiks siis läks 16 aastasena Kartaagosse, et õppida retoorikat, seal eira kristlust , võtab armukese ja saab lapse. Seal ta satub lugema üht citsero teost ja tekib huvi filo vastu ja edasi loeb platonit. Tema elust saame kõige rohkem teada ühest teosest "Confessiones" ("Pihtimused"). Ta algul arvaski, et on leidnud tõe läbi vana kreeka antiikfilosoofia, see mis teda eemale tõukab kristlike tekstide juurest eemale on.......... ? Kuulus manilaste kogudusse, oli seal 10 aastat. See sekt tekkis Pärsias. Oligi Mani selle sektipea nimi. Kuulus gnostiliste õpetuste hulka, seal olid mingi spekulatsioonid, kus maailm on vaimsete printsiipide vahel ära jagatud, nähti , et jumal ja kurjus on võrdväärsed
ajal kui universaaliad on paljad nimetused, mis inimesed on iseendale loonud? Jumalatõestus- mõistuspärane ümberseletus jumala olemasolu kohta. Kosmoloogiline, ontoloogiline, eskatoloogiline-ajalooline, teleoloogiline, moraalne Teodiikeküsimus- küsimus kurja olemasolu kohta. Kui kõik on jumala loodu, siis kuidas saab olla maailmas kurjus? Modi- substantsi seisundid (Spinoza) Monaad- substantsi jõud, looduse hingeline aatom "Confessiones" ("Pihtimused") "De civitate Dei" ("Jumalariigist") vt augustinus "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu") vt aquino thomas "Opus maius" ("Suurem teos") vt roger bacon "De docta ignorantia" ("Õpetatud mitteteadmisest") vt Nikolaus Kusast "Instauratio magna" ("Suur taaselustamine") vt Francis Bacon "Discours de la méthode" ("Arutlus meetodist") vt Rene Descartes "Tractatus Theologico-Politicus" ("Teoloogilis-poliitiline traktaat") vt Spinoza
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse me...
Kasutab pidevaid kordusi. Tunnustas väga Gongorat. Samuti oli väga oluline Vicente Alexandre. Selles põlvkonnas on veel Jorge Guillen, Rafael Alberti, Pedro Salinas, Luis Cernuda, Gerardo Diego, Damaso Alonso (võib-olla rohkem tuntud kirjandusteadlasena) Ei saa öelda, et erilist ühtsust oleks, kohati isegi vastasseis. 23.11.10 Azorin (Jose Martinez Ruiz) 1873-1967 paistab silma viljaka loomingu poolest. Romaanid, esseed, jutustused. ,,Väikese filosoofi pihtimused`` (,,Las confessiones de pequeno filosofo``) ,, La ruta de Don Quijote`` 1905. Pio Baroja 1872-1956 baski kirjanik. baski keel on poolrituaalne(õpitud). 1979. ,,Elizabide``, ,,Tee täiusele`` (,,Camino de perfeccion``) individuaalsus oluline, püüd looduse poole. Baskiainelised romaanid : ,,La casa de Aizgorri`` 1911. ,,Memorias de un hombre de accion`` Ramon Perez de Ayala(1881-1962) vaadetelt oli sarnane Ortega ja Gassettile. Looming
*) Uskus, et platoonikud ja seeläbi kogu filosoofia näeb tõde eemalseisvana, kuid neil puudub tõde sinna jõudmiseks. -) Aastal 387 võttis ta vastu kristluse ning selle viimaseks tõukeks olid tal Rm 13:13'st loetud sõnad. Hiljem sai Hippo linna piiskopiks. -) Sureb aastal 430, kui vandaalid ründavad ta kodulinna. -) Antiigi mõttes on ta väga tähtis, kirjutades 232 raamatut, üle 200 kirja ning kirja on pandud ka 270 jutlust. Tema peamised teosed: *) Pihtimused ehk ,,Confessiones" raamat, kus ta kirjutas väga isiklikult ka kõigist oma pihtimustest. *) ,,Tahte vabadusest" *) ,,Kolmainsusest" *) ,,Jumala riigist" ehk ,,Decivitate Dei" peetakse Augustinuse tähtsaimaks teoseks. Ajendatud gootide poolsest Rooma rüüstamisest, mis oli Roomlaste jaoks täiesti erakordne jube kogemus, sest sajandite jooksul polnud keegi neid enne rünnanud. Koosneb 22'st raamatust. -) Augustinus on esimene kristlik filosoof ja mõtleja, kes toob kristlusesse sisse kõrg-
Origenes (185-254) õpetas Aleksandrias. Oli Plotinose kaasõpilane Ammonios Sakkase juures. Ka Origenes sünteesis ristiusu õpetusest Platoni filosoofiaga. AUGUSTINUS (354-430) (Vt ka Saarineni õpikut), oli katoliku kiriku pühak ja üks selle kõige mõjukam esindaja, väga tähtis ka luteri kiriku jaoks. Augustinuse õpetajaks kristluses oli Ambrosius. Ta võttis omaks Platoni lõhestatud maailma. Augustinus kirjutas palju. Tema teostest on tähtsamad De civitate Dei (Jumala riigist) ja Confessiones (Pihtimused või tunnistused). Ta käsitles paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad Jumalale. Igavesed ideed on varjul jumalikus meeles. Et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tõde. Seda pakub jumalik valgustus, Idee absoluudist. Augustinus pidi palju väitlema manilaste vastu ja Pelagiuse õpetuse vastu vaba tahte küsimuses.
· Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma
Selle tasuks lubavad jumalavad vastavalt oma funktsioonidele jätkata inimeste soosimist. Sellega seotud termin religio. Re+ligo(midagi uuesti siduma). Raskesti mõistetav termin. Roomlaste jaoks ei tähistanud religio kultust, vaid instinktiivset tunnet, eelaimdust, intuitsiooni. Väljendus kõikvõimalike märkide tõlgendamisel. Religio tulemusena lükatakse mingi ettevõtmine edasi, kui aeg tundub ebasobiv. Võib tõlgendada lindude lendu, kuuldud sõna. Augustinus „Confessiones“. Oli juba peaaegu kristlane, lugenud piiblit, eelistas teisi autoreid. Ema püha Monica. Tolle, lege!- võta ja loe. Tema jaoks tähendas, et võta püha kiri kätte ja loe. Roomlaste igapäevane elu oli täis religio väljendusi. Roomlased nägid kõikjal deemoneid. Nad ei olnud halvad, vaid vaimsed olendid, kas aitasid või takistasid. Neid oli rohkem ja usuti rohkem maapiirkondades. Maal elu rohkem mõjutatud religio´st. Võib arvata, et kõrge haridustase sellist suhtumist vähendas
13...). Sellest mõjutatuna laseb end pojaga ristida, naise saadab minema. Maamõisas kirjutab uusplatonistliku teose (lugedes seda ei saa aru, kas kirjutaja on kristlane või uusplatonist). Läheb tagasi Põhja-Aafrikasse, kus loob koguduse. Lõpuks saab Hipporegiuse piiskopiks. Kuulus kohtuasjade lahendaja, tubli administraator. 430 piiravad vandaalid Hippo linna (kui ta sureb). Põrm viiakse Sardiiniasse, pärast Paviasse. Tähtsad kirjutised: "Confessiones" "De civitate Dei" (e.k. Jumalate riigist) (413-426) - kujuneb peateoseks. Impulsi annab Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt (410). Kas Rooma langemist ei põhjustanud vanadest jumalatest lahtiütlemine ja kristluse vastuvõtmine? Augustinus kirjutab algul 5, pärast 17 raamatut sellest (1raamat=1rull=u.30lk). Rooma langes isekuse ja kombetuse tõttu. Mõlemad teosed kujundavad Euroopa kultuuri. Vene keelde on "Confessionest" 5 korda tõlgitud
annaabi.ee 
