nad hakkasid ka koos elama. Aastal 1867 sündis neil esimene poeg Jean. Monet ja Camille abiellusid 1870. aastal. Nende teine poeg Michael sündis 1878. 1879. aastal suri ta abikaasa Camile tuberkuloosi ja Monet´i tabas masendus ning ta ei suutnud enam maalida. Aasta hiljem armus Monet Alice Hoschedésse ning hakkas uuesti maalima ja tema maale saatis suur menu. 5. detsember 1926 suri Monet kopsuvähki. Ta suri Giverny´s, Prantsusmaal 86 aastasena. Maalisarjad ja maalid samast kohast Et püüda jäädvustada kiiresti muutuvat valgust, töötas Monet sageli mitme töö kallal üheaegselt: kui valgus muutus, jättis ta töö pooleli ja võttis ette teise maali. Nii valmisid pildiseeriad, kus maalitud objekt ei olnud oluline, hoopis selle ümber erineval kellaajal tajutud värvidemäng. Tema maalisarjade hulka kuuluvad näiteks “Heinakuhjad”, “Roueni Katedraal”, “Vesiroosid”.
Saard 11.klass Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõlv ja noorus 5 Le Havre'i aastad 6 Camille Doncieux 6 Noor perekond 7 Ringiga tagasi koju 8 Rasked ajad 9 Alice´i trööst 9 Tour de France 9 Täiuslik kodu Giverny 10 Maalisarjad 10 Reisimuljed 11 Viimased eluaastad 11 Tuntuimad teosed 12 Pilte Claude Monet loomingust 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Claude Monet on üks kuulsamaid prantsuse maalikunstnikke moodsa kunsti ajaloos.Noore mehena tõstis ta mässu oma kaasaja maalitraditsioonide vastu.Monet tahtis maalida pilte,mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu.Teised noored kunstnikud
Monet kunst hakkas eemalduma traditsioonilisest ainestikust ja ta hakkas üha enam tegelema oma muljete jäädvustamisega. Monet kasutas sõna ,,muljed" (impressioonid) 1870. aastatel, sellega ta kirjeldas seda, mida ta tahtis maalida. Monet tahtis maalida kiiresti, et tabada seda hetke, mis talle parasjagu meeldis. 1890. aastatel nimetas ta seda ,,hetkelisuseks". Kuigi tegelikult oli Monet väga hoolas ja maalis oma töid sageli ateljees üle, muidu jäid nad tema arvates poolikuks. 2.2 Maalisarjad 1871. aastal kolis Monet Argenteuil' linnaossa, mis asus Pariisist 11 km kaugusel. Seal maalis ta kümne aastal jooksul palju erinevaid teoseid. Monet maalid erineseid teistest tolle aja maalidest. Mida kauem ta seal elas, seda teistsugusemaks tema maalid muutusid. Lõpuks saigi tema maalide põhiainestikuks maastik ja ka mulje, mida see talle avaldas. Oma maalimise ajal Argenteuil's puutus Monet kokku ka erinevate probleemidega
nagu oleks vaataja just sinna nende keskele sattunud. Kindla kompositsioonilise telje ja struktuuri puudumine. Kujutab motiivi pidevas liikumises (kiire, rahutu pintslilöök), aga see on tema, kontrolli all. Aistingut tabamas Maalis oma maale mitmest visandist kokku ja tema osadel töödel ongi näha ebaloomulikke üleminekuid justnagu oleks ühes teoses mitu pilti. Ta eelistas oma kohapeal tehtud tööd, "esialgsed viletasad visandid", hiljem oma ateljees üle maalida. Maalisarjad Mida aeg edasi seda rohkem eraldus Monet' temaatikast ja hakkas maalima maastikke ja selle muljeid. "Sügis Argenteui's". Seal hakkas ta maastikke maalima, seal oli palju tehaseid ja tal tuli otsustada mida maalida ja mida mitte ning selle järgi võime välja lugeda tema väärtushinnangud, mis talle meeldis mis mitte. 1870. a. lõpus hakkas ta maalima ühest motiivist erinevaid pilte, saades oma maalidesse nii erinevaid muljeid mida üks ja sama asi võis tekitada. "Raudteesild
Maalilisejärgsed Ameerika kunstnikud teadvustasid ja arendasid selle tendentsi seniolematu äärmuseni. Teine neile omane joon oli loomingu teadliku, rangelt plaanipärase iseloomu rõhutamine. Plaanipärasus on eriti ilmne nn. süsteemses maalikunstis. Sellenimelisele näitusele Guggenheimi Muuseumis 1966. aastal koondas kunstikriitik L. Alloway ELLSWORTH KELLY, KENNETH NOLAND'i, AL HELD'i, LARRY POONS'i, FRANK STELLA jt. kunstnike teoseid, kuid pani välja just sellised maalisarjad, kus igal autoril kordus üks ja sama kujund (nelinurk, joontekimp, rist vms.), mida varieeriti värvitoonide või paigutuse reeglipäraste muutustega. Alloway soovitas seda nimetada ,,ühe-kujundi-kunstiks, kus vaataja peab otsima variatsioone ühtsuse raamides". Selles mõttes süsteemsust esineb ka samaaegses popkunstis, näiteks A. Warholi korduva kujundiga teostes. Süsteemset maalikunsti on peetud maalilisejärgse abstraktsionismi osaks või variandiks, kuid 60-
Maalilisejärgsed Ameerika kunstnikud teadvustasid ja arendasid selle tendentsi seniolematu äärmuseni. Teine neile omane joon oli loomingu teadliku, rangelt plaanipärase iseloomu rõhutamine. Plaanipärasus on eriti ilmne nn. süsteemses maalikunstis. Sellenimelisele näitusele Guggenheimi Muuseumis 1966. aastal koondas kunstikriitik L. Alloway ELLSWORTH KELLY, KENNETH NOLAND'i, AL HELD'i, LARRY POONS'i, FRANK STELLA jt. kunstnike teoseid, kuid pani välja just sellised maalisarjad, kus igal autoril kordus üks ja sama kujund (nelinurk, joontekimp, rist vms.), mida varieeriti värvitoonide või paigutuse reeglipäraste muutustega. Alloway soovitas seda nimetada ,,ühe-kujundi-kunstiks, kus vaataja peab otsima variatsioone ühtsuse raamides". Selles mõttes süsteemsust esineb ka samaaegses popkunstis, näiteks A. Warholi korduva kujundiga teostes. Süsteemset maalikunsti on peetud
annaabi.ee 
