haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale · Kaotati ilma väljaostuta feodaalide isiklikud ees- õigused ja talupoegade kohustused; · Kiriku maade võõrandamine; · 26. august 1789. aastal võttis Asutav kogu vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" ; · 1790. aastal viidi läbi administratiivreform; · 1791. a võeti vastu Le Chapelier´i seadus; · 1791. a septembris võeti vastu konstitutsioon; · 1. oktoober 1791 tuli kokku Seadusandlik Kogu Kuninga kukutamine ja vabriik · 10. august 1792 puhkes uus rahvaülestõus; · 21.septembril tuli kokku Rahvuskonvent; · Kaotati kuninga võim; · Louis XVI hukati 21.jaanuaril 1793. a ; · Parempoolsed zirondiinid, · vasakpoolsed - jakobiinid · 1793. a mais kehtestati vilja, jahu ja leiva maksimum- hind; Louis XVI hukkamine
Hiljem võetakse vastu veel mitu uut konstitutsiooni, millega seadusandliku ja täidesaatva võimu organid vahetuvad. Sellega oli absolutistliku monarhia aeg lõppenud. 1790ndate aastate alguses viidi läbi administratiivreform, mille alusel kaotati palju senised ametikohad ning maa jagati 83 departemanguks. Hiljem kaotati ka aadliseisus ning likvideeriti tsunftid, mis pani käsitöönduses aluse turumajanduse tekkele. Streigivõitlustele piiri panemiseks võttis Asutav Kogu 1791. Vastu La Chapelier' seaduse, millega keelati streigid ja töölisühigud. Tööinimeste õiguseid oli jällegi vähendatud, kuid neid oli siiski rohkem kui varasemal aja, enam ei võidud küll streike korraldada, kuid neil olid siiski õigused, mis neid ebaõiglase käitumise eest kaisesid. Suur Prantsuse revolutsioon näitas, et kui rahvas pole millegagi rahul, siis suudab teha palju, et asju paremaks muuta. Rahvas oli kõikvõimas kukutati kuningas, purustati diktatuur ja taandati juhte
Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. Naised Mehed · Lihtne kleidimood · Põlvpükste ja
troonile;munitsipaliteedid; pariisi kommuun; absolutism lõppes Refromidelt konstitutsioonilisele monarhiale Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon-Seitsmekümmnest punktist koosnev deklaratsioon; garanteeris põhilised inimõigused: õiguse vabadusele,omandile, julgeolekule ja vastupanule; omand on püha ja puutumatu; Administratiivreform; likvideeriti vanad kohtud, uue süsteemi alglüliks kujunes rahukohus; kaotati ka aadliseisus; Le Chapelier' seadus- keelati streigid ja töölisühingud; Prantsuse esimene konstitutsioon; riigikorra aluseks kujunes Montesquieu võimude lahutamise teooria; kodaniku õigused määras ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" ;30 sep. 1791 kuulutas asutav kogu välja üldise amnestia ja läks laiali; louis XVI avaldas aga manifesti milles teatas et revolutsioon on lõppenud; Kuninga kukutamine ja vabariik Ööl vastu 10 .aug. kõlasid revolutsiooni ühe juhi Georges Jacques Dantoni kasul Pariisis
( `' Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon '' ), see sisaldas põhilisi inimõigusi *Samal aastal kaotati aadliseisus *1791 likvideeriti tsunftid à tekkis vaba turumajandus ( omane kodanlikule ühiskonnale ) Uus probleem: streigivõitlus, seda kasutasid vabaduse saabudes sulased&päevatöölised viljalõikusel, aga ka Pariisi töölised. Lahendus : 1791 võttis Asutav Kogu vastu Le Chapelier ' seaduse à töölisühingud&streigid keelati *1791 võtab Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni ( riigikorra aluseks kujunes Montesquieu võimude lahususe teooria ) *30.September 1791 kuulutas Asutav Kogu välja üldise amnestia ja läks laiali Louis XVI avaldas manifesti revolutsiooni lõppemisest *1.oktoobril 1791 tuli kokku uue põhiseaduse järgi valitud Seadusandik Kogu *tekkisid uued poliitilised rühmitused:
/ Kaotati talupoegade kohustused / Kaotati kirikukümnis *,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" : / 26. august 1789 a .Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule, vastupanule. / Mõtete ja arvamuste vabadus. / Omand on püha ja puutumatu. *1790 1791. AASTATE REFORMID Haldusreformid loodi departemangud, uus kohtusüsteem, ,,rahukohus" pea institutsioon, aadliseisuse kaotamine. 91 Tsunftide kaotamine, Le Chapelier´ seadus, mis keelas kõik streigi ja töölisliikumise. *1791 AASTA KONSTITUTSIOON / Kuningas kui täidesaatevvõim / Kuningal edasilükkav veto / Sõltumatu kohtuvõim Valida said ,,aktiivsed" kodanikud *ÜMBERKORRALDUSED JAKOBIINIDE VALITSEMISE AJAL / Emigrantide maa müük / Kogukonna ühismaade jagamine / kõikide feodaalkohustuste kaotamine / Maksimumhindade kehtestamine *1795 AASTA KONSTITUTSIOON / Rahvaesindus SEADUSANDLIK KORPUS koosneb 2 kojast:
kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, mis toodi välja põhiseaduses, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani ning kaotati ka aadliseisus. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. 2 Kuninga põgenemine
Linnade kasv ja tööstuse areng tekitas organisatsioonides pingeid. Ühised väljaastumised ja streigid muutusid üha sagedamaks ja Briti parlament võttis aastatel 17991800 vastu seadused, mis keelasid töölistel nõuda ühiselt palga tõstmist ja töötingimuste muutmist. 4 Kuid organisatsioonid jäid siiski püsima kaitstuna vaikimisvandega. Prantsusmaal keelas Le Chapelier' seadus 1791 aastast tööliste ühendused ehkki jakobiinid reguleerisid järgnevatel aastatel seadusega ajutiselt hindu ja palkasi. Kuigi Suurbritannias tühistati streigivastased seadused 1824 aastal, tegutsesid ametiühingud ikka veel ettevaatlikult. 18 sajandi lõpul said Suurbritannias alguse majanduslikud arengud, mis järgmise kahe sajandi jooksul kogu Euroopa ümber kujundasid. Rahvaarvu suurenemine, arenev põllumajandus ja
tagurliku riigipöörde algust. Rahvas hakkas märatsema, palgasõdurid tulistama. 13. juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad ja lagas ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina lood Rahvuskaart. Pariisi Kommuun püüdis kaasa rääkida üldpoliitilistes küsimustes. 26. augustil 1789 võttis Asutav Kogu vastu revolutsiooni programmdokumendi ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon." 1790. kaotati aadliseisus. Le Chapelier' seadusega keelati streigid ja töölisühingud. 1791. võttis Asutav Kogu vastu esimese konstitutsiooni. 21. septembril tuli kokku Rahvuskonvent e. Konvent. Kuhu kuulus 749 Prantsusmaa ja 34 kolooniatest valitud saadikut. Esimesel istungil võeti vastu seads, millega kaotati kuningavõim. Konvent'i otsusel (380 poolt, 310 vastu) hukati giljotiinil 21. jaanuaril 1793.a. Louis XVI. Konvendi parempoolsed zirondiinid (ettevõtluse vabadus), vasakul olid montanjaarid.
(reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale)asutav kogu oli sunnitud tegelema agraarseadustega. feodaalid koutasid isiklikud eesõigused ning talupojad isiklikud kohustused, võõrandamisele läksid kirikumaad. 26 august võeti vastu "inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" mis koosnes 17-st punktist ja pidid inimestele tagama põhilised inimõigused. riiklikud haldusalad jaotati ümber, kujuned välja uus kohud ja kaotati aadliseisus. le chapelier seadusega keelati töölisühingud ja streigid. 1791 võttis prantsusmaa vastu esimese konstitutsiooni. seadusandlikvõim kuulus ühekojalisele kaheksaastaks valitud seadusandlikule kogusel. täidesaatvaks võimuks oli kuningas. kohtuvõim oli sõltumatu.revolutsiooni vastased valmistusid sõjaks ja ka inglismaa, preisi ja austria olid valmis prantsusmaa vastu valmis sõtta astuma. loodi uus kodanlik valitsus zirondiinidest, kes korraldasid preisile ennetava sõja,
Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. Kuninga põgenemine ja tulistamine Marsi väljakul Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud
kodaniku õiguse deklaratsioon'', administratiivreform, tsunftide likvideerimine (võeti ära tõke tööstuse arengult), Le Chapelier' seadus streigid ja töölisühingud kaotati ning PÕHISEADUSE VASTUVÕTMINE 179293 Rahvuskonvent zirondiinid vabariik kaotati kunigavõim (kohus kuninga üle),
Liverpooli ja Manchesteri raudtee. Raudteede ehitus ja kasv reisijateveos. Telegraaf. Panama kanali afäär (Lesseps). Tööliste olukord ja sotsialistlik liikumine Vabrikutöölised kui uus sotsiaalne klass. Töötingimused vabrikutes (tööpäeva pikkus, naised ja lapsed, teenistus, trahvide süsteem, töötervishoid). Michael Sadleri raport. Kohanemine 19. sajandi lõpuks. Tööliste organiseerumise algus (eneseteadvus). Töölisliikumise ebaseaduslikkus riiklikul tasandil (Le Chapelier’ seadus, Suurbritannia Combination Acts ja esimesed legaliseerivad sammud). Streigid - üldtrend Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias (Londoni dokitööliste streik 1889, New Unionism), nende iseloom. Sotsialistliku liikumise kaks etappi: 1) utopistid (Robert Owen - New Lanark ja "Uus harmoonia", Franēois-Noėl Babeuf, Henri de Saint-Simon, Charles Fourier). 2) Karl Marx ja Friedrich Engels, "Kommunistliku Partei manifest" ja W. Weitlingi
Kohanemine- sanitaartingimused, elustandard, palgad hakkasid parenema sajandi lõpus, 19saj viimasel veerandil. Inimesed said vaba aega, kuna töötunnid langsid, hügieen tõusis, kuna olusid hakati inspekteerima ja haigeid oli vähem. Üha enam oli töötajaid toetavad ühinguid. Loodi sõprusseltse, kus hakati vastastikku abistama nt haigestumisel, laste hoidmisel, matuste korral jne Tööliste organiseerumise algus (eneseteadvus). Töölisliikumise ebaseaduslikkus riiklikul tasandil (Le Chapelier' seadus, Suurbritannia Combination Acts ja esimesed legaliseerivad sammud). Oma osa tingimuste parenemisel oli ka ametiühingu liikumisel ja sotsialistlikul liikumisel. Enne 19. sajandit olid igast protestid ja streigid ja tööliste organiseerumine oma õiguste kaitseks riiklikult keelatud, näiteks Le Chapelier' seadus. Lähtuti feodalistlikust arusaamast, et töölise ja ettevõtja vahekord on nagu ülema ja alama vahekord, kus alam peab olema kuulekas
annaabi.ee 
