Hoiaku moodustavad uskumused objekti ja tagajärgede seostest (ootused) ning hinnangud tagajärgedele (väärtused). Margihoiakud kujunevad reklaami ja toote poolt esile kutsutud tundeelamuslike seisundite mõjul. Hoiakul on ka hedooniline (meeldiv ei meeldi)komponent Talletatud vs genereeritud hoiakud Definitsioon psühholoogiline kalduvus, väljendatud kui eraldiseisev idenditeet (olemus), milles sisaldub natuke soosingut ja ebasoosingut (Eagly & Chaiken). Genereeritud hoiak sõltub kontekstist, talletatud mitte. Reklaamipsühholoogia lähtub kahest põhisuunast: 1. Olemasolevate hoiakute ärakasutamine. Selleks on vaja head ettekujutust nendest tarbijatest ning neile omasest elulaadist, kellele reklaam on mõeldud. Tegelikult jab aga sellestki väheks ja nii kohtame reklaamipraktikas väga palju hoiakute mõõtmist kindlate meetodite alusel
Spontaanse protsessi mudel Spontaanse protsessi mudel on formuleeritud Kruglanski (1989) poolt. Spontaanne käitumine tekib peamiselt suhtumisest objekti, mitte niivõrd suhtumisest käitumisse (Facio, 1986). Mudel toimib juhul, kui käitumise tulemused ei ole eriti olulised. Suhtumine on sageli seotud inimese mälus olevate assotsiatsioonide ja nende tugevusega mingi objekti suhtes. Kaitumine on sellisel juhul automaatne ja ei ole seotud teadliku valikuga (Eagly ja Chaiken, 1993). Ainult siis, kui hinnang on objektiga tugevalt seotud, on tõenaone, et objekti nähes tekib käitumise spontaanne muutus. Kui seos objekti ja tema kohta käiva hinnangu vahel on nõrk, siis ei kaivitu suhtumisest tingitud käitumine. Mudelile võivad mõningal määral mõju avaldada ka teised normatiivsed tegurid, nagu ootused või käitumisreeglid. Kokkuvõtteks Tervist mõistetakse väga mitmeti ning et tervise erinevaid kontseptsioone on hulgaliselt. Tervist
piirkondadega Kuidas eesmärk võib eneseregulatsiooni mõjutada? Motivatsioon sotsiaalpsühholoogias Eesmärgid pärinevad sotsiaalkognitiivsest lähenemisest. Eesmärgi ja väärtuse eristamine – eesmärk on tahan minna elu jooksul korra pariisi; eesmärk on reisida ja maailma avastada – see on väärtus Defineerimine - Newell – eesmärgid kui üldise probleemilahenduse mudeli osa - Chen ja Chaiken – omistasid motivatsioonilistele ja tunnetuslikle muutujatele erineva gunktsiooni - Uus vaade motivatsioonile – ei täpsusta eri motiive vaid tegeleb üldise motivatsiooni ja üritab leida ühisosa tunnetusega - Inimesed ainult koguvad kaarte aga ei lähe mitte kunagi reisile?? - Varem vastandati motivatsiooni ja tunnetust nt kognitiivne dissonantsi teooria Eesmärkide süsteemi käivitamine - Kogu uuringutest suur osa on keskendunud sellele kuidas aktivatsioon toimub, kuidas
vähemusrühmadega seotud hoiakutel seos nõrgem) sõltub H tugevusest, inimese individuaalsetest omadustest (self-monitoring kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 · Ajzen Fishbein. Kaalutletud tegevuse mudel hoiak käitumisvalmidus käitumine subjektiivne norm · Chaiken Eagly. Liitmudel. Hoiaku ja käitmuse seose mõjureid on palju, kuid need ei ole seotud vahetult ja üksüheselt H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang ... Hoiakute püsivuse tagamine Inimese põhipüüdlus on hoiakute süsteemi püsivusele ja ka hoiakute mõtestamisele. · Püüd homogeensusele, mittevasturääkivusele
than thinking about an expert's arguments and being convinced (or not), we fre- quently ignore the arguments and allow ourselves to be convinced just by the ex- pert's status as "expert." This tendency to respond mechanically to one piece of information in a situation is what we have been calling automatic or click, whirr re- sponding; the tendency to react on the basis of a thorough analysis of all of the in- formation can be referred to as controlled responding (Chaiken 8{ Trope, 1999). Quite a lot of laboratory research has shown that people are more likely to deal with information in a controlled fashion when they have both the desire and the ability to analyze it carefully; otherwise, they are likely to use the easier click, whirr approach (Epley 8{ Gilovich, 2006; Petty 8{ Wegener, 1999). For instance, in one study (Petty, Cacioppo, 8{ Goldman, 1981), students at the University of Missouri listened
kategooriatega). Põhialus isikutajus! Me vaatame nt. trennis kuidas teistel välja tuleb ning teen sellest omad järeldused. Kuidas ma tundun teiste kõrval? Kasutame võrdlemises kategooriaid (minu sõbrad, töökaaslased jne. ) Me võrdleme end nendega, keda me tunneme >> need inimesed on meile olulised!! - Me näeme teisi selles IDENTITEEDIS või rollis, milles ta esineb meiega suheldes (Goffman) Nt. õpetajat on imelik näha kaubamajas või ööklubis - VASTASTIKUSUS (nt Mori, Chaiken, Pliner, 1987) Samal ajal kui teisi tajume, siis tegeleme endast mulje jätmisega ning samal ajal ka teised inimesed analüüsivad mind ning üritavad endast muljet jätta ja me kõik teame seda. - TUTVUSE PIKKUS (ja intensiivsus) – teise inimese tajumise täpsus tõuseb tutvuse pikkusega (Funder, Colvin, 1989; Paulhus, Bruce, 1992). Mida paremini inimest tunneme, seda täpsemaks muutub tajupilt temast. Seda vähem kasutame olemasolevaid etalone hinnangu andmiseks.
(self-monitoring kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja Hoiak-> Käitumis valmidus-> Käitumine Subjektiivne norm-> Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel) H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang ... Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt Hoiakute püsivuse tagamine Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus Püüd H homogeensusele, mittevasturääkivusele Püüd H mõtestatusele (atributsioonid!)
Hoiakud kujunevad vastavalt sellele, kuidas inimene oma enda käitumist ise jälgib ja kuidas ta teeb selle käitumis ekohta järeldusi. Me eeldame, et meie teod ja avaldused on meie hoiakutega kooskõlas. Teeme midagi sellepärast, et usume. Hoiakute tekke võib omistada kas sisemistele (valitakse suurema tõenäosusega siis, kui inimesel on valikuvabadus) või välimistele põhjustele. Kui inimese hoiak on tugev, ei pruugi see lihtsalt muutuda. Nt keskkonnasäästlik käitumine (Chaiken and Baldwin, 1981) 4. Näoilme tagasiside hüpotees Inimeste hoiakud muutuvad vastavalt tema näo väljendustele kellegi või millegi suhtes. Sõltub siiski inidiviidist. - Zajonc vaskulaarse emotsiooniteooria kui inimene naeratab, siis tema näolihased stimuleerivad verevoolu ajju, aju jahutatakse, tuju positiivsemaks. 5. Funktsionaalne lähenemine Hoiakud formuleeruvad lähtuvalt sellest, kuidas nad suudavad rahuldada inimesel erinevaid psühholoogilisi vajadusi
suhtes meelestatud, siis võtan loomad kaasa koju ja hakkan teda hooldama. Käitumine ei tule mitte ainult hoiakust vaid ka subjektiivsest normist. Inimene valib kas jälgida rohkem hoiakut või subjektiivset normi ja käitub vastavalt sellele. Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja 17 Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel) H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang ... Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt Kui kõht valutab, siis ei võta koera kaasa, kui ei valuta, siis võtan jne. Hoiakute püsivuse tagamine Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus
inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) • Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 Hoiak ja käitumine • Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja Hoiak -> Käitumis valmidus->Käitumine Subektiivne vorm-> sama eelmisega Hoiak ja käitumine • Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel) • H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang … • Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt Hoiakute püsivuse tagamine • Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus • Püüd H homogeensusele, mittevasturääkivusele • Püüd H mõtestatusele (atributsioonid!)
4) saaja -keda on kergem veenda? Teadmised teevad meid vähem avatud hoiakute muutmiseks. Kolmanda-isiku efekt - uskumus, et veenvad sõnumid mõjutavad Mind isiklikult vähem kui enamik teisi. 5) sihtkäitumine - kergem on veenda kui ülesande on lihtne ja kerge. Cialdini (1978) - vabatahtlikud eksperimendis osalemiseks - 56% nõus. Ebameeldiv lisainfo - 31%. (Petty&Wegener 1998) - Väljatöötamise tõenäosuse mudel (Chaiken, Giner-Sorolla 1996) - heuristiline-süstemaatiline mudel, 1) süstemaatiline töötlus - tsentraalne töötlus 2)heuristiline töötlus – perifeerne 2 veenmise viisi: 1) tsentraalne - sisu komponendid 2) perifeerne - kontekstuaalsed komponendid. üsna vähe tähelepanu sõnumile. Ei ole piisavalt aega ja ressursse selleks et kontrollida sõnumit. Kui motivatsioon on kõrge ja teadmised sel valdkonnas olemas - tsentraalne suund. Tsentraalne töötlus -
annaabi.ee 
